← Eesti

2-25-20285/10

Obsah (12)§ 150§ 428§ 429§ 168§ 169§ 174§ 138§ 175§ 218§ 177§ 178§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-20285 Kohtuasi Advokaadibüroo HansaLaw OÜ

§ 150lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja taotleb tagastamisele mittekuuluva riigilõivu ja hageja esindajakulude kostjalt väljamõistmist. Hagejale on antud asjas osutanud õigusabiteenust eraldi sellel eesmärgil sõlmitud käsunduslepingu alusel Advokaadibüroo HansaLaw OÜ vandeadvokaat Paavo Paal. Esindajale on makstud tunnihinna alusel brutotöötasu summas 975 eurot, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse summas 329,55 eurot, s.o kokku 1304,55 eurot. Hageja palub määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

  1. Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja tasus maksuvõla eraldiseisva tehinguna. Maksuvõla tasumine ei olnud hagi eseme täitmine ega hagi õigeks võtmine. Kostja ei muutnud krediidiskoori käsitsi ega teinud üksikjuhtumipõhist erandit. Krediidiskoori avaldamise lõpetamine toimus avalike registriandmete muutumise tõttu automatiseeritult ja objektiivselt, mitte kostja nõude rahuldamise tulemusena. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud. 3

(7)6.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited. Kostja palub jätta hageja menetluskulude taotluse rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. 7.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et hageja nõue on pärast hagi esitamist kostja poolt rahuldatud

§ 168lg 5 tähenduses.

Hageja teatas kohtule, et pärast hagi esitamist lõpetas kostja krediidiskoori „riskantne“ avaldamise hageja kohta ning hageja hinnangul langes seetõttu ära hagi alus. Hageja selgitas, et kostja tasus hageja maksuvõla, mille tasumisega kaasnes automaatselt hageja krediidiskoori muutumine ning negatiivse krediidiskoori eemaldamine kostja hallatavast veebikeskkonnast. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta teostas maksuvõla tasumise iseseisva tehinguna, kuid kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta hageja eest maksuvõla tasus. Kohus märgib, et õiguslikult ei ole määrav, kuidas kostja ise oma tegevust kvalifitseerib, vaid oluline on kostja teo tegelik tagajärg. Käesoleval juhul tõi kostja tegevus kaasa hageja negatiivse krediidiskoori muutumise positiivseks, mis oli hageja nõude sisuline eesmärk. Kuna hageja nõude aluseks olnud olukord lõppes kostja tegevuse tulemusena, tuleb lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Sellises olukorras kohaldub

§ 168lg 5, mille kohaselt 4

(7)jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuid hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud jätab kohus

§ 169

lg 3 alusel hageja enda kanda, sest kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu ja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvaid menetluskulusid. 9.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, seega kuulub

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (490 eurost) pool ehk 245 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 10.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 10.1. Hageja tasus hagilt riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot seaduses sätestatud ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, välja arvatud 26.11.2025 hagi tagamise taotluse esitamisest tingitud menetluskulud, mis jäid hageja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 210 eurot. 10.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1304,55 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: materjalide ja õigusliku olukorra analüüs 0,5 tundi; hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule 3,5 tundi; kostja vastusega ja maakohtu määrusega tutvumine, nende õiguslik analüüs ja asjaolude väljaselgitamine 0,5 tundi; kohtule seisukoha ja hagist loobumise avalduse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine ja korrigeerimine 2 tundi. Kokku 6,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et hagi koosseisus esitatud hagi 5

(7)tagamise taotluse koostamisele kulus 0,5 tundi. Kuna kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata ja selles osas menetluskulud hageja kanda, siis on 0,5 tunni ulatuses toimingud põhjendamata. Kohus arvestab ka seda, et hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. 10.3. Hageja esindaja vandeadvokaat Paavo Paali tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele).

Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. 10.

  1. Hageja on selgitanud, et hageja ja hageja lepingulise esindaja vahel sõlmiti õigusabiteenuse osutamiseks käesolevas asjas eraldi käsundusleping, mille alusel osutas esindaja õigusabiteenust eraldiseisvana muust advokaadibüroo tööst. Esindajale on makstud tema töötunde arvesse võttes brutotöötasu 975 eurot, millelt tuli seaduse kohaselt maksta ka sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse summas 329,55 eurot, s.o kokku 1304,55 eurot. Arvestades, et kohus leidis, et hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses, siis tuleb maksude lisandumist arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista 1204,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1414,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 210 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1204,20 eurot (ilma käibemaksuta). 10.
  2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 11.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 12. Kohus selgitab, et

§ 432lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6

(7)Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.