3-23-1786/42

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-23-1786 20. juuni 2025 Maria Lõbus A.K kaebus Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 323/1-2/308 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ebaõige faktiväite esitamisega 19. augustil 2023 ning meditsiinilise abi andmata jätmisega Kaebaja – A.K Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta A.K kaebus rahuldamata.

2.Jätta A.K-le antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21. juuli 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).

3-23-1786 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Viru Vangla kohaldas 8. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/308 kinnipeetav A.K (endise nimega X, edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Vangla osutas, et samal päeval kella 18.04 paiku üritas kaebaja kinnipeetav J. Surussinit rusikaga näo piirkonda lüüa. Vangla märkis, et ei saa jätta reageerimata ja oodata järjekordseid füüsilisi või muid tegevusi kaaskinnipeetavate vastu. Füüsilised rünnakud või muud samalaadsed tegevused kaaskinnipeetavate vastu on suureks ohuks nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekule. Edasiste võimalike konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuleb kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tagatakse efektiivsem järelevalve kaebaja üle ning välistatakse kokkupuude vanglas viibivate isikutuga. Kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes võib kaebaja olla negatiivselt meelestatud. Samuti tuleb kaebaja suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.

Viru Vangla lõpetas 23. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/324 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega.

Kaebaja esitas 15. augustil 2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/144-1 seoses tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/12/308 alusel. Viru Vangla jättis 12. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/144-2 kahjunõude rahuldamata.

Kaebaja esitas 21. augustil 2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/149-1 seoses 19. augustil 2023 valvur I. Vaarmani poolt öelduga ning meditsiiniabi andmata jätmisega. Viru Vangla jättis 16. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/149-2 kahjunõude rahuldamata.

Kaebaja esitas 4. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale (haldusasi nr 3-23-1786). Kaebaja esitas 5. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale (haldusasi nr 3-23-2483). Kohus liitis 26. veebruari 2024. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse ning võttis menetlusse järgmised nõuded:  tuvastada Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus;  hüvitada perioodil 8.23. august 2023 Viru Vangla järgmiste tegevustega tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ning rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust):

-kaebajat hoiti üksikvangistuses;

-kaebaja ei saanud päevakavas sätestatud aegadel liikuda osakonnas;

2 3-23-1786   kaebaja ei saanud suhelda teiste kinnipeetavatega, kaebajal ei võimaldatud iga päev helistada lähedastele; kaebajale ei võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust, sh kehakultuuriga tegelemist. hüvitada Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati mainet); hüvitada Viru Vangla tegevusetusega ehk sellega, et kaebajale ei osutatud perioodil 8.19. august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante, tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati tervist).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6.

Kaebaja selgitas, et ta pole 8. augustil 2023 kedagi rünnanud, vaid teda rünnati verbaalselt ja kuna oli oht, et teda rünnatakse füüsiliselt, tõrjus ta ohtu enda elule ja tervisele, tehes kaks käeliigutust õhus ründaja suunas, mille tagajärjel tõmbus ründaja tagasi. Meedik kellelgi ühtegi vigastust ei tuvastanud. Käskkiri rajaneb oletustel: valvurile tundus, et kaebaja on agressiivsem pool ja et kaebaja lõi teist kinnipeetavat. Vangla pole käskkirja andmisel arvestanud kaebaja selgitust, et ta pole kedagi löönud, mis tähendab, et kaalutlusõiguse teostamist pole toimunud. Hiljem selguski, et kaebaja pole kedagi löönud. Seda kinnitab fakt, et vangla alustas kaebaja suhtes kriminaalmenetlust mitte löömise, vaid löömise katse fakti alusel ning ka see ei leidnud kinnitust, sest kriminaalasi lõpetati 15. detsembril 2023 kaebaja süü puudumise tõttu. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult.

Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 15 päeva, mida ei saa pidada proportsionaalseks ajaks asjaolude väljaselgitamiseks.

Vanglaametnikud teadsid, et kaebajal on 16. augustil 2023 ees abielu registreerimine, kuid nad ei võimaldanud kaebajal iga päev helistada tulevasele abikaasale ja lähedastele. Samuti ei võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust ega suhtlemist. Vangla alandas kaebaja inimväärikust ning rikkus tema era- ja perekonnaelu puutumatust.

19.augustil 2023 ütles valvur I. Vaarman, suheldes kaebajaga läbi kambri ja valveruumi kõneterminali, et kaebaja väidetavalt lõi füüsiliselt (ründas) 8. augustil 2023 teist kinnipeetavat ning sel põhjusel tema suhtes kohaldataksegi täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Valvur ütles seda irvitades. Valvuri öeldu oli ebaõige faktiväide. Valvur alandas kaebajat tema enda silmis ja teiste ametnike ees ning kahjustas tema mainet.

Kaebajal oli varasemast pikka aega sügav depressioon, mis veelgi süvenes kaebaja 8. augustil 2023 üksikvangistusse paigutamise ja piirangute kohaldamise tagajärjel. Vaatamata sellele ei osutatud kaebajale perioodil 8.19. august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud kaebajale varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante, kuigi kaebajal tekkisid ka suitsiidimõtted. Kaebajale väideti, et vanglas pole arsti, kes neid lubaks anda. Vangla alandas kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja üritas 8. augustil 2023 kella 18.04 paiku lüüa kaaskinnipeetavat kõri piirkonda.

Sündmust nägi pealt valvur, kes koostas sündmuse kohta ettekande nr 3-23-3975. Ka turvakaamera salvestisest on näha, et kaebaja tegi parema käega löögi kaaskinnipeetava kõri 3 3-23-1786 piirkonda. Vastustajal oli piisav alus eeldada, et kaebaja võib pärast kaaskinnipeetavaga toimunud konflikti osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule ning meetmeid kohaldati võimaliku raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Seega oli tegemist ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel võeti arvesse kaebaja eelnevat vanglasisest käitumist. Vastustajal puudusid mõistlikud ja teised seadusega lubatud alternatiivid, et tõhusalt välistada kaebajast tulenevat ohtu vangla julgeolekule. Vastustaja leiab, et vaidlusaluses käskkirjas nimetatud julgeolekuabinõud olid sobivad, vajalikud ja lõppkokkuvõttes proportsionaalsed meetmed.

Kõnealuse konflikti osas algatati 16. augustil 2023 kaebaja suhtes kriminaalasi karistusseadustiku § 121 lõike 2 punkti 3 (korduvalt toimepandud kehaline väärkohtlemine) süüteo kahtlustuses, kuid 15. detsembril 2023 menetlus lõpetati põhistamata määrusega.

Kaebaja seisukoht, justkui nimetatud kriminaalasja lõpetamine võiks viidata Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja õigusvastasusele, ei ole korrektne. Juhul, kui kriminaalasjas jääb koosseisulisi puudujääke ning menetlus lõpetatakse, ei tähenda, et sündmust poleks toimunud.

Kaebaja ja kaaskinnipeetava tegevust nägi pealt valvur ja see on selgelt näha ka videosalvestises. Vangla kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kriminaalasjast täiesti eraldiseisvalt ja asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati, ei tähenda, et julgeolekuabinõude käskkiri oleks seetõttu olnud õigusvastane. Kaebaja väide, justkui ta osales konfliktis enesekaitse olukorras, ei vasta tõele, sest videosalvestises on selgelt tuvastatav, kes oli füüsilise konflikti algataja.

Asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei saanud kaebaja suhelda teiste kinnipeetavatega, on paratamatu ebameeldivus, mis tuleneb vanglas kinnipidamisega.

Kaebajal oli pidevalt võimalik pidada kirjavahetust ja suhelda oma perekonnaga telefoni teel.

Vastustaja on võimaldanud kaebajale helistamist rohkem, kui justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) ja kodukord seda ette näeb.

Kaebajal ei olnud piiratud kokkusaamised lähedastega. Kaebajale võimaldati 10. augustil 2023 lühiajaline kokkusaamine tuttavatega D. Šatov ja M. Kalamets, kuid kokkusaamine jäi toimumata, sest kokkusaajad ei tulnud vanglasse kohale. 16. augustil 2023 toimus kaebajal klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine notari ja V. A.K-ga, kus toimus ühtlasi abielu registreerimine. 17.‒18. augustil 2023 toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine abikaasa V. A.K-ga. Vastustaja ei nõustu, et kaebajale pole täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ajal võimaldatud vaimselt ja füüsiliselt ergastavat tegevust, sest vaimse ja füüsiliselt ergastava tegevusena võib käsitleda ka kinnipeetava abielu sõlmimist ja pikaajalist kohtumist abikaasaga. Kaebajale oli tagatud võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning kuulata kambris raadiosaateid. Kaebaja inspektor-kontaktisik on 18. augustil 2023 teinud vangiregistris kande, kus ametnik on hinnanud kaebaja vajadust suhtlusprogrammi järele ning leidnud, et kaebaja vajab suhtlust sekkujatega (kaplan, sotsiaaltöötaja, psühholoog). Kaebajal toimus 21. augustil 2023 mõtestatud vestlus inspektorkontaktisikuga. Inspektor-kontaktisik pakkus kaebajale osaleda suhtlusprogrammis, et kohtuda sotsiaaltöötajaga, kuid kaebaja keeldus, sest tema hinnangul ei ole vestlustest mingit kasu. Kaebajal oli igapäevaste loenduste ajal, mis toimuvad üldjuhul kaks korda päevas, ja enne jalutuskäikudele minekut võimalik vestelda valvuritega. Kuigi kaebajale keelati kehakultuuriga tegelemine ehk spordiinventari kasutamine eluosakonnas, võimaldati kaebajale igapäevane tunnine jalutuskäik värskes õhus, kus kaebajal oli võimalus võimelda või tegeleda kehakultuuriga, mis ei eelda spordiinventari kasutamist. Kaebajale on pakutud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piisavalt vaimset ja füüsilist ergastavat tegevust.

Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 3. septembri 2023. a selgituse kohaselt helistas kaebaja 19. augustil 2023 kõneterminali kaudu valveruumi ja küsis muu hulgas valvurilt, miks ta üldse 4 3-23-1786 lukus on, et teda peaks lahti tegema, mille peale valvur vastas, et tema teada on ta lukus sellepärast, et ta ründas teist kinnipeetavat. Valvuri selgituse kohaselt ta ei ole kaebaja üle irvitanud. Vastustaja leiab, et vestluses kaebajaga valvur ei valetanud ega ka toonud välja ebaõigeid fakte, kuivõrd kaebaja suhtes oli alates 8. augustist 2023 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid samal päeval toimunud füüsilise konflikti tõttu kaaskinnipeetavaga.

Täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja kohaselt tundus sündmust pealt näinud valvurile, et kaebaja oli intsidendis agressiivsem pool, mistõttu valvur I. Vaarman tugines käskkirjas olevale infole ja ütles kambriterminali kaudu, et kaebaja suhtes kohaldatakse julgeolekuabinõusid teise kinnipeetava ründamise pärast. Valvuri lühikest vestlust kambriterminali kaudu kaebajaga ei saa mitte mingil juhul tõlgendada süüdistamisena ega hinnangute andmisena, sest tegu oli esitatud küsimusele vastamisega. Kõneterminali vestlust ei kuula pealt teised isikud. Kaebaja viibis üksinda lukustatud kambris, mistõttu ei saanud ka teised kinnipeetavad vestlust pealt kuulata.

Kaebaja etteheited, et talle ei osutatud perioodil 8.‒19. augustil 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ning ei antud psühhiaatri poolt varem määratud antidepressante, on põhjendamatud. Arstiabi osutamine vanglas toimub sarnaselt tavaeluga ning kaebaja arvamus, et ta peab koheselt saama tema soovitud erialaspetsialisti vastuvõtule, on väär. Ka tavaelus peavad patsiendid ootama vastuvõttu spetsialisti juurde. Kaebaja tervisekaardi kohaselt on ta sisuliselt iga päev kohtunud meedikutega, kes on hinnanud kaebaja terviseseisundit ning vastavalt vajadusele osutanud ravi.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 8.

Kohtu menetluses on järgmised kaebaja nõuded:  tuvastada Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus;  hüvitada perioodil 8.23. august 2023 Viru Vangla järgmiste tegevustega tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ning rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust):

-kaebajat hoiti üksikvangistuses;

-kaebaja ei saanud päevakavas sätestatud aegadel liikuda osakonnas;

-kaebaja ei saanud suhelda teiste kinnipeetavatega,

-kaebajal ei võimaldatud iga päev helistada lähedastele;

-kaebajale ei võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust, sh kehakultuuriga tegelemist.  hüvitada Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati mainet);  hüvitada Viru Vangla tegevusetusega ehk sellega, et kaebajale ei osutatud perioodil 8.19. august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante, tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati tervist).

Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasuse tuvastamise nõue 9.

Vangistusseaduse (VangS) § 69 lõige 1 sätestab: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.“ 5 3-23-1786 10. VangS § 69 lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

11.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).

12.Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt nt 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16).

13.Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli samal päeval kella 18.04 paiku toimunud sündmus. Käskkirjas on viidatud valvur A. Jaani 8. augusti 2023. a ettekandele nr 3-23-3975, millest nähtub, et ta nägi, et samal päeval kella 18.04 paiku olid kaebaja ja kinnipeetav J. Surussin kahekesti kaebaja kambri ukse juures. Valvur hakkas kinnipeetavate poole kõndima. Poole osakonna pealt nägi ta, et kaebaja üritas J. Surussinit rusikaga näopiirkonda lüüa. Valvurile tundus kaebaja agressiivsem pool. Valvur sulges kaebaja kambri ukse ja viis J. Surussini osakonnast välja. Valvur vaatas kiirelt üle videosalvestise ja märkas, et kella 18.04 ajal lõi kaebaja parema käe rusikaga J.

Surussinit kõripiirkonda. Kella 18.24 ajal käis meditsiinitöötaja võimalikke vigastusi fikseerimas. J. Surussinil vigastusi ei olnud ja kaebaja keeldus vigastuste fikseerimisest.

14.Seega ei ole käskkirja andmisel tuginetud oletustele, vaid üle on vaadatud ka vastav videosalvestis. Ka kohtule on esitatud kõnealuse sündmuse videosalvestis. Sellelt nähtub, et J.

Surussin seisab koridoris kaebaja kambri ukse juures ja räägib kaebajaga, hoides paremat kätt uksepiidal. Kuna videosalvestisel heli ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha kinnipeetavate vahelise vestluse sisu. J. Surussini kehakeel on rahulik. J. Surussin taganeb vestluse käigus kaebaja kambri ukse juurest ning teeb ühe korra parema käega rahuliku žestikuleeriva liigutuse enda suunas, olles samal ajal kaebaja kambri poole küljega ja vaadates kaebaja kambrist eemale. J. Surussin keerab end kaebaja kambri poole tagasi ning seejärel liigub äkki kambrist välja kaebaja ja lööb parema käe rusikaga J. Surussini näo poole. Kuna J. Surussin taganeb löögi hetkel kiiresti, ei taba kaebaja löök J. Surussinit. J. Surussin märkab valvurit ja liigub rahulikult kaebaja kambri juurest minema.

15.Kohus soostub, et videosalvestiselt nähtu andis vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vanglas viibivate isikute ja üldisemalt vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Videosalvestiselt on näha, et J.

6 3-23-1786 Surussini kehakeel kaebajaga rääkides oli rahulik ning miski ei viita sellele, et ta oleks olnud alustamas füüsilist rünnet kaebaja suunas. Vastupidi, J. Surussini kehakeel viitab sellele, et ta hakkas kaebaja kambri juurest taganema, kui äkki selle käigus ilmus kambrist välja kaebaja ja lõi rusikaga J. Surussini näo poole. Seega ei kinnita videosalvestis kaebaja väidet, et ta tegutses eesseisva füüsilise ründe tõrjumiseks. Võimalik verbaalne konflikt ei anna aga kaebajale õigustust rünnata teist kinnipeetavat füüsiliselt. Kaebajal olid võimalused sellise olukorra lahendamiseks rahumeelselt. Kaebaja sai kohale kutsuda osakonnas olnud valvuri või eemalduda konflikti teisest osapoolest, kuid kumbagi võimalust kaebaja ei kasutanud.

Videosalvestiselt nähtu kinnitab kahtlust, et juba ainuüksi verbaalse konflikti korral ei pruugi kaebaja suuta end emotsionaalselt vaos hoida ning võib teisi kinnipeetavaid füüsiliselt rünnata. Selline käitumine ohustab laiemalt ka vangla julgeolekut. Täiendavad julgeolekuabinõud ongi sellise ohu tõrjumisele suunatud meetmed.

16.Kohus märgib, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kontekstis ei oma tähtsust see, kas kaebajal õnnestus löögi käigus J. Surussinit tabada ja kas ta sai vigastusi või kas esines alus kaebaja kriminaalkorras karistamiseks. Oluline on see, et videosalvestiselt nähtub, et kaebaja soovis võimaliku verbaalse konflikti käigus teist kinnipeetavat füüsiliselt rünnata (ilmselt oleks rusikalöök J. Surussinit ka tabanud, kui ta poleks kiirelt taganenud) ning ainuüksi see kinnitab kaebajast lähtuvat ohtu teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule laiemalt ning õigusrikkumiste toimepanemise ohtu.

17.Jõudes otsusele, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on vaja kohaldada, tuli vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid meetmeid võtta. Kaalumisel tuli vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lõige 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega (vt halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 17).

18.Vastustaja selgitas, et kaebaja on vaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, et tagada tema üle efektiivsem järelevalve ja vältida kokkupuudet vanglas viibivate isikutega.

Vastustaja leidis, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes kaebaja võib olla negatiivselt meelestatud. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, sest sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Tegemist on asjakohaste ja piisavate kaalutlustega.

Kehtestatud piirangud on selgelt suunatud kaebajast lähtuva ohu maandamisele.

19.Seega oli Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkiri õiguspärane. Kohus jätab kaebuse vastavas osas rahuldamata.

Kahjunõue seoses perioodil 8.23. august 2023 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega 20. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 7 3-23-1786 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

21.Kuna kohus tegi eespool kindlaks, et Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkiri on õiguspärane, ei saa käskkirja andmise hetkel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks pidada. Käskkirjast nähtub, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Vangla hinnangul langesid asjaolud ära 23. augustil 2023 ning siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tema suhtes langes alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ära juba enne 23. augustit 2023. Miski ei viita kohtule, et kaebajast lähtuv oht oleks enne 23. augustit 2023 piisavalt vähenenud. Seetõttu pole alust pidada kaebaja suhtes perioodil 8.23. august 2023 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (üksikvangistuses viibimist, päevakavas sätestatud aegadel osakonnas liikumise piiramist, teiste kinnipeetavatega suhtlemise võimaluse puudumist, spordivahendite, -saali ja -väljakute kasutamise piiramist) õigusvastaseks.

22.VangS § 28 lõige 1 võimaldab kinnipeetaval telefoni kasutada VSKE-s sätestatud tingimustel. VSKE § 51 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Seega ei näe õigusaktid ette, et kinnipeetavale peab võimaldama telefoni kasutada iga päev. Vangla on kohtule esitanud kaebaja telefonikõnede väljavõtte perioodi 8.23. august 2023 kohta. Sellest nähtub, et kaebajale on telefoni kasutamist võimaldatud oluliselt rohkem kui kord nädalas. Kaebaja on saanud helistada peaaegu iga päev (vahele on jäänud üksikud päevad) ning seejuures on kaebaja saanud teha päevas mitu kõnet.

Kaebaja on kõnesid saanud teha soovi korral pikalt, nt on kaebaja 21. augustil 2023 teinud 41-minutilise kõne. Seega on kaebajal olnud piisavalt võimalusi lähedastega, sh tulevase abikaasaga suhtlemiseks. Vangla tegevust helistamise võimaldamisel pole alust pidada õigusvastaseks.

23.Vangla on selgitanud, et perioodil 8.23. august 2023 sai kaebaja lugeda üleriigilisi päevalehti ja kuulata kambris raadiot. Nagu kohus eelnevalt kindlaks tegi, sai kaebaja peaaegu igapäevaselt helistada. Samuti oli tal võimalus kirjavahetuse pidamiseks. Kaebajale võimaldati 10. augustil 2023 lühiajaline kokkusaamine, kuid see jäi toimumata, kuna kokkusaajad ei tulnud kohale. Kaebajal toimus 16. augustil 2023 klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine notari ja V. A.K-ga, kus toimus ühtlasi abielu registreerimine. 17.‒18. augustil 2023 toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine abikaasa V.

A.K-ga. Kaebaja sai lisaks sel perioodil suhelda vanglaametnikega. Kaebajale pakutud võimalusest vestelda sotsiaaltöötajaga ta loobus, leides, et vestlusest pole mingit kasu. Samuti on kaebaja juures sel perioodil peaaegu igapäevaselt käinud meditsiinitöötajad, kellega kaebaja sai samuti tähenduslikke vestlusi pidada. Samuti sai kaebaja käia igapäevaselt värskes õhus jalutuskäikudel ning teha kambris ja jalutusboksis füüsilisi harjutusi. Kohtu hinnangul 8 3-23-1786 tagati kaebajale perioodil 8.23. august 2023 piisavalt vaimset ja füüsilist ergastavat tegevust ning vangla tegevust pole selles osas alust õigusvastaseks pidada.

24.Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus seoses perioodil 8.23. august 2023 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, tuleb hüvitamisnõue vastavas osas jätta rahuldamata.

Kahjunõue seoses valvur I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega 25. Kaebaja sõnul ütles valvur I. Vaarman 19. augustil 2023, suheldes kaebajaga läbi kambri ja valveruumi kõneterminali, et kaebaja väidetavalt lõi füüsiliselt (ründas) 8. augustil 2023 teist kinnipeetavat ning sel põhjusel tema suhtes kohaldataksegi täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja väitel ütles valvur seda irvitades.

26.Valvur I. Vaarmani selgitusest ilmneb, et 19. augustil 2023 helistas kaebaja valveruumi ja muu hulgas küsis, miks ta lukus on, et teda peaks lahti tegema. Valvur vastas, et tema teada on kaebaja lukus sellepärast, et ründas teist kinnipeetavat.

27.Kohtule ei nähtu, et I. Vaarmani öeldut saaks kuidagi õigusvastaseks pidada. I.

Vaarman on vastanud kaebaja küsimusele ega ole seda teinud viisil, nagu väidaks, et kaebaja kindlasti teist kinnipeetavat lõi (tuleneb fraasist „tema teada“). Kuna 8. augusti 2023. a käskkirja aluseks olnud videosalvestiselt nähtus, et kaebaja tõepoolest ründas teist kinnipeetavat, tehes tema poole rusikaga järsu käelöögi, ei saa I. Vaarmani öeldut ka sisuliselt valeks pidada. I. Vaarmani selgitusest ei ilmne, et ta oleks kaebaja üle irvitanud. Kohus ei pea irvitamist ka eluliselt usutavaks. Tegu on kaebaja paljasõnalise väitega. Õigusvastase tegevuse puudumise tõttu tuleb hüvitamisnõue vastavas osas jätta rahuldamata.

Kahjunõue seoses perioodil 8.19. august 2023 meditsiiniabi osutamata jätmisega 28. Kaebaja heidab ette, et perioodil 8.19. august 2023 ei osutatud talle psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante.

29.Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud VangS (VangS v. r) § 49 lõige 1 sätestas: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS v. r § 52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS v. r § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu 9 3-23-1786 erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud praktika).

Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16).

VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

30.Kaebaja tervisekaardist nähtuvad perioodil 8.19. august 2023 tehtud järgmised vaimset tervist puudutavad kanded:

-9. august 2023: Kell 21:20 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud (haigusjuht A14816);

-10. august 2023: Õhtuse loenduse ajal oli valvurile teada andnud, et seoses üksikvangistusega soovib tervisenäitajate kontrolli. Info edastatakse pereõele. Valvuri sõnul on isik viibinud 24h üksikvangistuses. Eile on kp. valveõe poolt ülevaadatud (09.08.2023 kell 21:20 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud ning kõik tervisenäidud ülekontrollitud, erakorralist seisundit ei ole) seega ei ole igapäevane valveõe visiit vajalik (haigusjuht A14881);

-12. august 2023: Depressioon pikemat aega ja keskendumisraskused (ei suuda raamatut lugeda) - vaja psühhiaatri vastuvõttu reaalselt mitte video teel (haigusjuht A14972);

-13. august 2023: Kell 21:15 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud (haigusjuht A14994);

-14. august 2023: Kinnipeetav esitas pöördumise, et soovib perearsti vastuvõtule, väites, et pereõde ja meditsiiniõed mingit abi ei osuta ning ignoreerivad tema kutseid. Kaebuseks on depressioon, "katus sõidab ära" seoses üksikvangistusega. Visuaalsel vaatlusel on kinnipeetav emotsionaalselt stabiilne, adekvaatne. Kinnipeetavale antud selgitused, et õde sai 10.08 info valvurilt, et kinnipeetav soovib õe vastuvõtule seoses üksikvangistusega.

Kinnipeetav oli registreeritud õe plaanilisele vastuvõtule (14.08). Suhtlusprogrammi läbiviimist alustatakse kinnipeetavatele alates 11. päevast kartseris või eraldatud lukustatud kambris (VangS § 69) viibimisest. Kinnipeetavale antud selgitused, et suhtlusprogrammi läbiviijad on nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, kontaktisik, kaplan, vaid mitte ainult meditsiiniosakonna töötajad (haigusjuht A15044);

-18. august 2023: Kaebused depressiooni ja ärrituvuse kohta, väljastatud 30gtt Palderjani Tinktuur (haigusjuht A15374);

-19. august 2023: Kella 13:00 paiku kinnipeetav nõuab meedikut, sest on tugev depressioon üksikvangistusest ja arvab, et ei tule ilma ravimiteta toime. Kui kohe midagi ei anta siis poob ennast ülesse või hakkab veene läbi lõikama. Kp. liikumine vaba, kõvahäälne, adekvaatne. Soovis kunagi enne antud antidepressante (Sertralin, Venlavaksiin vms.). Pakutud esmaabiks Palderjani, millest kp. keeldus. Peale õhtust loendust nõuab depressiooni ravi ja kp. sõnul tal on selleks õigus. Kui meedik ei väljasta talle ammu psühhiaatri poolt kirjutatud ravi, mida ta vahepeal ei soovinud võtta, siis nõuab ta kiirabi, kes tema soovi täidab, muidu ta vigastab ennast. Meediku poolt antud selgitused, et vanade retseptide järgi ilma arsti korralduseta ei või väljastada kp. ei meeldi.

Taas keeldus kp. pakutud Palderjani tilkadest (haigusjuht A15380).

10 3-23-1786 31. Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtub, et kaebaja vaimsel tervisel on meditsiinitöötajad perioodil 8.19. august 2023 peaaegu igapäevaselt silma peal hoidnud.

Meditsiinitöötajad on kaebajaga vestelnud ja talle esmaabiks ravimeid väljastanud. 14. augustil 2023 hindas meditsiinitöötaja kaebaja olukorda, leides, et ta on emotsionaalselt stabiilne ja adekvaatne, ning selgitas üksikvangistuses suhtlusprogrammi läbiviimisega seotud asjaolusid. Meditsiinitöötajad ei ole sel perioodil tuvastanud kaebaja puhul sellist olukorda, mis tinginuks talle erakorralise psühhiaatrilise ravi andmise vajadust. Asjaolu, et kaebaja ei ole saanud neid ravimeid, mis ta soovis, ei tähenda, et ta oleks meditsiinilisest abist ilma jäetud. Kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi vastavalt tema enda soovile (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 8).

32.Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks perioodil 8.19. august 2023 tema vaimse tervise muredega seoses ravivea tegemist. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt peab menetlusosaline üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS § 770 lõike 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja praeguses asjas ette heitnud.

33.Seega ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale vaidlusalusel ajavahemikul osutatud tervishoiuteenus poleks vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ning oleks tehtud raviviga. Järelikult ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.

Lõppjäreldus, menetluskulud ja andmekaitse 34.

Kokkuvõtlikult tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata.

35.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3).

Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

36.Kaebaja terviseandmete ja muude eraeluliste andmete kaitseks asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.