Obsah (8)

§ 38§ 121§ 18§ 47§ 44§ 62§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2317 Määruse kuupäev 5. september 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses duši kasutamise sageduseg

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7. Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude osas (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). Puuduste kõrvaldamise avaldusele tuginedes tõlgendab kohus, et kaebaja eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemist ei soovi, kuivõrd kohtu hinnangul puudub kaebajal selleks vajadus ja seega ka kaebeõigus (

§ 38lg 4, § 44 lg 1).

I 8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9. Puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse, milles nõuab kaebajale perearsti teenuse osutamist väljaspool vanglat (sh videosilla vahendusel).

§ 18lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus.

Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks küll SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse, kuid arvestades SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse poolt kohtule 14. augustil 2025 esitatud selgitusi, mille kohaselt teeb väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamise osas otsuse vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja, siis on kohustamiskaebuse esitamisel vastustajaks Tartu Vangla. 10.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 2 11. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Et Tartu Vangla
2. septembri
3. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud vangla poole taotlusega saada perearstiteenust väljaspool vanglat, mida vangla oleks saanud lahendada, siis ei saa kohtueelset korda läbituks lugeda.
4. Lisaks märgib kohus, et kaebus kohustamisnõudes kuulub antud juhul tagastamisele ka

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 14. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kuivõrd kaebaja peab väljaspool vanglat perearstiteenuse saamiseks esmalt pöörduma vastava sooviga vangla poole, kuid kaebaja seda teinud ei ole, siis ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Tartu Vangla ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. 15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 ja

§ 121lg 2 p 1 alusel.

II

1. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus on jätnud kaebajale kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamata, kuivõrd alates
2. septembrist 2024 on kaebaja pesemisvõimalused piiratud. Kaebaja peab oma tervislikust seisundist tulenevalt (kaebaja peab nahaprobleemide tõttu kasutama kreeme, mis tuleb maha pesta; kaebajal on prostatiidist tulenevad vaevused; liighigistamine; pikad juuksed) saama pesemas käia vähemalt üks kord päevas, kuid tervishoiuteenuse osutaja vastavat luba ei väljasta. Üks kord nädalas duši võimaldamine ei ole piisav. Sellega on alandatud kaebaja inimväärikust.
3. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus leiab, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei ole õigusvastaselt käitunud, kui ei ole väljastanud kaebajale tõendit selle kohta, et kaebaja peab saama pesemas käia vähemalt üks kord päevas. SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse
2. augusti
3. a selgituste kohaselt on sellisel tõendil eelkõige informatiivne toime, et anda vastav info edasi üksusele ning seda on käesoleval juhul ka tehtud. Ka selgitas meditsiinikeskus kohtule, et pesemine vanglas ei ole tervishoiuteenus ning selliste probleemidega peaks tegelema vangla. Olukorras, kus pesemise puhul ei ole tegemist tervishoiuteenusega, ei saa tervishoiuteenuse osutajale ette heita vastavasisulise tõendi väljastamata jätmist või sellise tõendi tühistamist. 3
4. Ka ei pea kohtu hinnangul kaebaja Tartu Vanglas viibides taluma sedavõrd ebamõistlikke piiranguid, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata igapäevaselt dušši kasutada, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus võtab

§ 62

lg 2 alusel haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a vastuse nr 6-7/2-25/119-1, milles vangla on selgitanud, et kõikides vangla kambrites on olemas soe vesi ning seega saab kaebaja soovi korral iga päev hügieenitoiminguid teha. Järelikult võib igapäevaselt duši kasutusvõimaluse puudumine põhjustada küll kaebajale teatavat ebamugavust, kuid tegemist ei saa olla intensiivse riivega.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist,

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Kohus lisab, et ei suuna käesoleval juhul kaebajat esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla vastu, kuivõrd Tartu Vangla
2. septembri
3. a vastusest võib mõista, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatule läbimata.
4. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4