Obsah (10)

§ 442§ 429§ 432§ 136§ 168§ 163§ 138§ 484§ 455§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-142960 HALDUSPART

§ 442

lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab

§ 429

lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu 5 menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Otsuse põhjendused
2. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 30.10.2022 tähtajalise eluruumi üürilepingu, millega anti kostjale üürile Tabasalu eluruum asukohaga XXX kuni 31.10.2023 (dtl 39-48).
4. Pooltel on vaidlus, kas pooled saavutasid kokkuleppe tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist.
5. VÕS § 309 lg 1 ls 1 kohaselt, tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama sätte lõike 2 kohaselt erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
6. Kohus tuvastas, et kostja teatas 27.11.2022 e-kirjaga hagejale soovist leping ühekuulise etteteatamistähtajaga lõpetada (dtl 53).
7. Hageja vastas kostjale 28.11.2022 e-kirjaga, paludes teada anda, mis on ülesütlemise põhjus ja juhtis tähelepanu, et tegemist on tähtajalise lepinguga (dtl 53).
8. 28.11.2022 e-kirjas vastas kostja, et selle tingis elumuutus (elukaaslasega kokku kolimine) (dtl 52).
9. Hageja vastas 28.11.2022 e-kirjaga, et see ei ole ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kuid tegi ettepaneku lõpetada leping kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kolme kuu üüri ja annab üle eluruumi valduse (dtl 51).
10. Kostja vastas 28.11.2024 e-kirjas, et lepingu lõpetamise põhjus on ka rahaline pool, üür on liiga kõrge ja kostjal ei ole võimalik maksta 3 kuu üüri. Kostja avaldas soovi saavutada kokkulepe (dtl 50).
11. 29.11.2022 e-kirjas teatab hageja kostjale, et kui kostja finantsiline võimekus on kehv, siis ei luba ta allüürilepingut sõlmida ja teatas, et ei ole ka andnud luba üürikuulutuse ülespanekuks (dtl 50).
12. 10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga (dtl 58-59)
13. Hageja selgitas 20.02.2023 vastuses kostjale, et tema ei ole takistanud allüürilepingu sõlmimist ja et huvilised loobusid allüürilepingust, kuna neile ei sobinud selle tingimused ning pakkus kostjale veelkord välja, et ta on nõus lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kompromissina kolme kuu üüri ja annab üle korteri valduse (dtl 58).
14. Kostja vastas 20.02.2023 e-kirjas, et on korterist välja kolinud (dtl 58).
15. Kohus leiab, et kostja on selgelt teatanud hagejale 27.11.2022 e-kirjaga lepingu lõpetamise soovist 26.12.
16. Kuigi hageja on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja palunud teada anda, mis on ülesütlemise põhjus, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik tuvastada erakorralist ülesütlemist või selle põhjust, kuna pooled saavutasid kokkuleppe lepingu lõpetamiseks hageja pakutud tingimustel. Hageja ei vaidle, et tähtajalise üürilepingu lõpetamine kokkuleppel on võimalik ja kompromissina pakkus hageja ise välja, et üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasub kostja kolme kuu üüri ning annab korteri valduse üle. Seega oli kostjal õigus kasutada eluruumi kokkuleppelise etteteatamisaja ehk 3 kuu jooksul. 10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 eluruumist välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga. 20.02.2023 e-kirjas teatas, et on korterist välja kolinud. Hageja ei vaidle, et tasaarvestas kostja tasutud tagatisraha summas 650 eurot 2023 veebruarikuu üüritasuga. 6
17. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 2023 märtsi ja 2023 aprilli 18 päeva eest üüri, kuna üürileping lõppes poolte kokkuleppel 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja kostja on tasunud kokkuleppelise perioodi eest hagejale kokkulepitud üüri. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja nõue nimetatud üüriarvetelt viivise saamiseks summas 82,35 eurot.
18. Kostja on ette heitnud, et hageja takistas allüürilepingu sõlmimist ja soovis saada kõrgemat üüri. Samas on kostja ise 28.11.2022 e-kirjas välja toonud, et hagejal on õigus nõuda kõrgemat üüri (dtl 51). E-kirjavahetusest nähtuvalt üritas üürnik leida allüürnikku, et tal oleks võimalik varem üürilepingust tulenevast kohustusest vabaneda, kuid selles osas ei õnnestunud pooltel saavutada kompromissi. Hageja on käesoleval juhul ise pakkunud välja lepingu lõpetamise 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja seega kohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel allüürilepingu sõlmimiseni ei jõutud.
19. 19.04.2023 esitas hageja kostjale lõppkoristuse eest arve nr 230089 summas 125 eurot, maksetähtpäevaga 29.04.
20. Kostja tasus arve 14.12.
21. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras perioodi 30.04.2023 kuni 30.06.2023 eest 2,23 eurot ja perioodi 01.07.2023 kuni 30.11.2023 eest summas 6,29 eurot, kokku summas 8,52 eurot. Lisaks on ta taotlenud edasist viivist seadusjärgses määras alates 01.12.2023 kuni põhisumma tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude nimetatud osas ja samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras perioodi 01.12.2023 kuni 13.12.2023 eest summas 0,53 eurot. Kokku on kostjalt välja mõistetav viivis seega 9,05 eurot.
22. Tsiviilasja hinnast 48.
23. Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 1395,67 eurot. Kooskõlas

§ 136

lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist summas 125 eurot. Uueks tsiviilasja hinnaks on 1270,67 eurot. 49. Menetluskulud 49.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab

§ 168

lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud kostja kanda, kuna kostja tasus lõppkoristuse arve pärast kohtumenetluse algatamist.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. kõike seda arvestades kohus jätab kostja kanda 10% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 90% menetluskuludest. 49.

1. Hageja on hagis teatanud, et tema menetluskulu 30.11.2023 seisuga kokku on 600 eurot, millest riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile 300 eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 100 eurot tund). 07.02.2024 on hageja teatanud, et kostja 19.01.2024 vastusega tutvumise ja vastusele seisukoha koostamise ning kohtule esitamise eest on täiendav õigusabikulu 250 eurot (2,5 h). 49.
2. Riigilõiv on põhjendatud menetluskuluks

§ 138lg 2 kohaselt.

Samuti kohus peab põhjendatuks hageja menetluskuluks

§ 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile. Põhjendatud esindaja kulu on 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 850 eurot, millest kostja peab hüvitama 10% ehk summa 85 eurot. 49.

1. Kostja on teatanud, et tema kulud 19.01.2024 seisuga on kulu õigusabile 735 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 5 tundi ja 15 minutit, hinnaga 140 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise 7 esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Esindaja tunnitasu ei vasta kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonile. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
2. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud 525 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 90% ehk summa 472,50 eurot. 49.5.

§ 455

lg 1 ls 2 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega menetluskulude tasaarvestuse osas tuleb hagejalt kostjale välja mõista 387,50 eurot (472,50-85). 49.

1. Kostja on taotlenud kohustada hagejat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus rahuldab taotluse. 49.
2. Tulenevalt

§ 178

lg 1 saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2026. a otsusega nr 2-23142960.