← Eesti

3-26-38/41

Obsah (6)§ 62§ 57§ 361§ 36§ 29§ 181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-38 Hal

) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887

§ 62

lg 6 p 2 alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.

  2. PPA tegi 31.12.2025 otsuse nr 62510310013-1, millega keeldus isikule ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest

§ 57lg 1 p 5 alusel.

6. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 kinni

§ 361lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega nr 3-26-38 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.01.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 07.01.2026 määruse muutmata. Riigikohus jättis 17.02.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata. 8. PPA esitas 27.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 36

2 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks

§ 361lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.

Isikuga seotud asjaolud ei ole võrreldes 06.01.2026 taotluse esitamisega muutunud. Uue asjaoluna toob PPA välja, et 12.02.2026 määras PPA isikule distsiplinaarkaristuseks noomituse, kuna isik suitsetas 29.01.2026 kinnipidamiskeskuses oma toa WC-s, kasutades suitsu süütamiseks kokku teibitud patareisid. Sellise tegevusega seadis isik ohtu teiste isikute elu ja tervise ning rikkus kinnipidamiskeskuse kodukorda. Isiku osas on vaja läbi viia rahvusvahelise kaitse menetlus ja välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku osas on 20.02.2026 läbi viidud vestlus, kuid lisaks on vaja koguda päritoluriigi infot ja viia läbi täiendav vestlus ning koostada otsus. Isik ohustab avalikku korda. Isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 p-de 4, 6 ja 10 alusel. Isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik väljendas ka Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 istungil, et ta ei soovi minna Ukrainasse. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht ja isik ohustab avalikku korda. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi või omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja väljasaatmisest. 2

(5)3-26-38
  1. PPA jäi 03.03.2026 kohtuistungil taotluse juurde. Kinnipidamise pikendamine on vajalik põgenemisohu vältimiseks ja avaliku korra tagamiseks. Lõpule tuleb viia rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus, sh vestlus. Negatiivse otsuse korral on võimalik Ukraina saatkonnast küsida tagasipöördumistunnistust, mille saab 1˗2 päevaga.
  2. Puudutatud isik vaidles 03.03.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Vabaduse võtmine on äärmuslik meede. Isik teeb võimuorganitega koostööd. Isik esitas täna taotluse Ukraina passi saamiseks. Tema põgenemisohtu ei saa sisustada eelmiste rikkumistega. Puudutatud isik palub arvestada humaansete asjaoludega, tema isal on metastaasidega vähk ja ta käib vähiravil haiglas. Kinnipidamiskeskuses viibides ei saa puudutatud isik oma isa eest hoolitseda. Isik palub rakendada alternatiivse järelevalvemeetmena registreerimiskohustust ja kohustust kohale ilmuda ning kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Passi ei saanud varem taotleda, kuna puudus telefon, mille rakenduse kaudu passi tellimine käis.
  3. Tallinna Halduskohus pikendas 03.03.2026 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.07.2026 (k.a). Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne meede.

§ 361lg 2 p-des 4, 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud.

Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtud on puudutatud isiku põgenemise ohtu korduvalt tuvastanud haldusasjades nr 3-25-3208 ja nr 3-25-

  1. Kohtud on leidnud, et puudutatud isiku hoiakud ja käitumine kogumis annavad aluse arvata, et ta ei soovi täita lahkumiskohustust. Viimati hinnati seda Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2026 määruses nr 3-26-
  2. Ringkonnakohtu järeldused on aktuaalsed ka praegu. Puudutatud isikut ei saa senise käitumise ja hoiakute põhjal pidada usaldusväärseks ning

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada. Puudutatud isik selgitas 20.02.2026 PPA-le, et ei soovi Ukrainasse naasta, kuna tema kodupiirkond (Hersoni oblast) on okupeeritud. Puudatud isik soovib jääda Eestisse, kuna on ainus, kes saab oma vähihaiget isa Eestis aidata. Lisaks on tal vajadus saada Eestis metadoon-asendusravi. PPA kinnitas taotluses, et puudutatud isiku isa on abielus. Seega on isa esmane abistaja tema abikaasa. Samuti on asjakohane PPA hinnang, et vajadus isa aidata ei heidutanud puudutatud isikut selliste õigusrikkumiste, mille eest võidakse määrata vanglakaristus, toimepanemisel. Lisaks karistas PPA 12.02.2026 käskkirjaga nr 15.7-19/3 puudutatud isikut distsiplinaarkaristusega, mis näitab, et puudutatud isik ohustab jätkuvalt avalikku korda. Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja Eestist Ukrainasse väljasaatmisest. Kuigi isikut on

ja VSS alusel peetud kinnipidamiskeskuses kinni juba alates 01.10.2025, ei saa isiku kinnipidamist lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu.

§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Puudutatud isiku kinnipidamist kuni 03.07.2026 ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (

§ 363 lg 3). Metadoonasendusravi ei välista isiku kinnipidamist, see on tagatud talle ka kinnipidamiskeskuses. 3

(5)3-26-38 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Puudutatud isik palub 16.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määrus. Vabaduse võtmine on lubatav ainult siis, kui eksisteerib reaalne perspektiiv väljasaatmiseks mõistliku aja jooksul. Puudutatud isiku väljasaatmine lähiajal on perspektiivitu. Puudutatud isikul puudub biomeetriline pass ja ta on pika aja vältel olnud riiklike asutuste kontrolli all. Puudutatud isiku kodupiirkond Ukrainas on okupeeritud. Isikut ei saa välja saata piirkonda, kus tema elu ja vabadust ähvardab oht. Puudutatud isik viibib kinnipidamiskeskuses juba alates 03.10.
  2. Kinnipidamise aeg on liialt pikk. Kohus ei ole põhjendanud leebemate järelevalvemeetmete rakendamise võimatust. Põgenemisohu osas puuduvad tõendid. Kohtu järeldus põgenemisohu osas tugineb oletustel. Puudutatud isiku isal on vähk ja ta saab ravi. Puudutatud isik on ainuke lähisugulane, kes saab teda abistada. Kinnipidamiskeskuses viibides on see võimatu. Seega kujutab kinnipidamine tõsist sekkumist puudutatud isiku pereellu. Puudutatud isik saab metadooniravi ja peab olema meditsiinilise jälgimise all. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  4. Halduskohtu 03.03.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2), jäädes muu hulgas ka oma praeguses asjas 26.01.2026 tehtud määruses toodud seisukohtade juurde. 15.

§ 361

lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 36

1 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isiku 05.01.2026 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. PPA on 27.02.2026 taotluses selgitanud, et isikuga on 20.02.2026 läbi viidud vestlus, kuid tuleb koguda veel päritoluriigi infot ning viia läbi täiendav vestlus. Seega on ilmne, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid ning on vajalik puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse ja muude asjaolude kontrollimine. Selleks on

§ 181lg 6 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.

16. Kuna kinnipidamine on põhjendatud

§ 361

lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida, kas lisaks on see vajalik

§ 361lg 2 p-de 5 ja 6 alusel.

17. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad 4

(5)3-26-38 põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13).
  1. Puudutatud isiku osas esineb VSS § 6 8 p-dest 4, 6 ja 10 tulenev põgenemisoht nende sätete koosmõjus. Ringkonnakohus jääb selles osas praeguses asjas 26.01.2026 tehtud määruses (p 16) toodud seisukoha juurde. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et põgenemise ohu hindamine on prognoosotsus. Kohus annab hinnangu põgenemise tõenäosusele, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerinud ega tõendatud. Kohus lähtub hinnangu andmisel isikuga seotud olulistest asjaoludest kogumis ning praegusel juhul annavad isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Asjaoludes ei ole toimunud selliseid muutusi ja määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaks aluse ringkonnakohtu 26.01.2026 määruses antud hinnangut põgenemisohule muuta.
  2. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemad järelevalvemeetmed põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Seetõttu ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmist põhjendanud. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa hinnata ülemääraseks selle kestusest tulenevalt.

§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut kinni pidada kuni 18 kuud (vt ka Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10 ja 11). Ajavahemikku, mil isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse

alusel, ei käsitata kinnipidamisena väljasaatmise eesmärgil, mistõttu ei ole asjakohane isiku väide väljasaatmise perspektiivitusest. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni 03.07.2026 ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses viibides on isikule tagatud vajalik metadoonasendusravi. Ravi saamist on isik kinnitanud ka 20.02.2026 vestlusel (dtl 216˗218). Kinnipidamist ei välista ka isiku soov abistada enda vähihaiget isa. PPA on loataotluses selgitanud, et isiku isa on abielus. Seega on tal olemas teine lähedane isik, kes vajadusel saab abi osutada. 20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.