KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-748 Haldusasi J.B kaebus Tal

) § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla (vangla) jättis 20.01.2025 vastusega nr 6-7/1-25/47-2 (vastus) rahuldamata J.B (kaebaja) 03.01.2025 taotluse nr 1-25/2-2/60 kasutada temalt konfiskeeritud mobiilseadet, et teha Instagrami vahendusel või ettevõtte Meta Platforms poole pöördudes päringuid eesmärgiga tuvastada tema varasem sõnumivahetus kolmandate isikutega. Alternatiivselt soovis kaebaja saada Meta Platformsi füüsilisi kontaktandmeid, et pöörduda 3-25-748 ettevõtte poole samadel asjaoludel. Kaebaja esitas vangla 20.01.2025 vastusele vaide, millele vangla ei vastanud.
2. Tallinna Vangla jättis 22.01.2025 käskkirjaga nr 6-7/1-25/142-2 (käskkiri) rahuldamata kaebaja 09.01.2025 taotluse nr 1-25/2-2/281, milles kaebaja taotles lühiajalist väljasõitu akadeemiliste dokumentide vormistamiseks ja uroloogi külastamiseks. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide. Vangla jättis 04.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/36-2 (vaideotsus) vaide rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 25.03.2025 halduskohtule kaebuse vangla 20.01.2025 vastuse ja 22.01.2025 käskkirja peale. Kaebaja tahteks oli, et kohus kohustaks vanglat võimaldama kasutada konfiskeeritud mobiilseadet, et pöörduda ettevõtte Meta Platforms poole kas Instagrami kaudu või küsides ettevõtte füüsilisi kontaktandmeid, saamaks koopiad eelnevatest sõnumivahetustest teatud isikutega. Samuti nõudis kaebaja, et kohus tühistaks vangla 22.01.2025 käskkirja ja 04.04.2025 vaideotsuse ning kohustaks vanglat võimaldama kaebajale lühiajaline väljasõit akadeemiliste dokumentide valmistamiseks ning uroloogi külastamiseks.
4. Tallinna Halduskohus lahendas asja lihtmenetluses ning jättis 10.03.2026 otsusega kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. 4.1 Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg-st 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p-st 10 tuleneb, et kinnipeetaval ei ole õigust kasutada vanglas mobiiltelefoni ega internetti isikliku seadme kaudu. Kinnipeetavale võimaldav interneti kasutamine toimub vangla kontrollitavate seadmete kaudu ega hõlma sotsiaalmeediarakenduste kasutamist. Kaebaja viide vajadusele pääseda Instagramile ligi kriminaalasjaga seoses ei muuda eeltoodud järeldust. 4.2 Tallinna Vangla keeldus õiguspäraselt lubamast kaebajale lühiajalist väljasõitu, tuginedes VangS § 32 lg-le 4 ning VSkE § 83 p-dele 3 1 ja
5. Arvestades kaebaja distsiplinaarkaristusi ja muid asjaolusid, ei oleks väljasõit kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Lühiajalise väljasõidu lubamise üle otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel ning kohus saab kontrollida vaid kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (

§ 158lg 3).

Vangla pole kaalutlusõiguse teostamisel vigu teinud ning käskkiri on proportsionaalne mh põhjusel, et kaebajal ei olnud väljasõiduks tegelikku vajadust. Eriarstiabi osutaja juurde suunamine on kaebajale vajadusel tagatud vangla tervishoiutöötaja kaudu (VangS § 52 lg 2). Kaebaja 29.01.2026 avalduses esitatud väited ei anna alust vangla otsuse õigusvastasuse järeldamiseks. Vangla lahendas lühiajalise väljasõidu taotluse sisuliselt ja hindas kõiki asjakohaseid asjaolusid. Individuaalse täitmiskava puudumine käskkirja tegemise ajal ning kaebajale varasemalt teatavaks tehtud riskihinnang ei muuda vangla kaalutlusotsust õigusvastaseks. Samuti ei tulene kaebaja viitest akadeemiliste dokumentide vormistamisele, et väljasõit oleks olnud vangistuse täideviimise eesmärkidega kooskõlas või vajalik, kuna kaebaja põhjendus jäi üldsõnaliseks ning ei võimaldanud tuvastada tegelikku vajadust. 5. J.B esitas 11.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles vaidleb halduskohtu otsusele vastu ning taotleb sisuliselt tema vanglale esitatud taotluse rahuldamist. Apellatsioonikaebus sisaldab ka riigi õigusabi taotlust. 2

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult (

§ 187

lg 2).

§ 187

lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 määrus asjas nr 3-16-2377). 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et Tallinna Vangla 20.01.2025 vastuse nr 6-7/1-25/47-2 ja 22.01.2025 käskkirja nr 6-7/125/142-2 andmisel ei rikutud kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

1. Kaebaja pole apellatsioonkaebuses välja toonud uusi tähtsust omavaid asjaolusid, mis oleks vanglal või halduskohtul jäänud arvesse võtmata.
2. Isikliku nutiseadme abil sotsiaalmeedia kasutamine on kinnipeetavatele keelatud. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole alust seada kahtluse alla selle keelu õiguspärasust.
3. Lühiajalist väljasõitu saab käsitada kui lisahüve. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda lühiajalise väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Objektiivseks eelduseks lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks on VangS § 32 nõuete täitmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene lühiajalisele väljasõidule mitte lubamisest kinnipeetavale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet. Samuti ei saa väita, et lühiajalise väljasõidu mitte võimaldamine halvendaks oluliselt kinnipeetava olukorda. Tallinna Vangla võttis kaebaja lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmisel arvesse nii taotluses märgitud eesmärke kui ka kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid, sh kaebaja väljasõiduga kaasnevaid võimalikke riske. Nagu vangla 22.01.2025 käskkirjas märkis, siis ei ole kaebajale vanglas tervishoiuteenust osutavad arstid pidanud vajalikuks suunata kaebajat väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamiseks ning seda lühiajalise väljasõiduna. Tallinna Vanglas on meditsiiniline abi tagatud. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab tervishoiutöötaja, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Tegemist on vangistusega kaasneva tavapärase ebamugavusega ning väljasõidule mittelubamisega ei riivatud kaebaja õigusi ülemäära intensiivselt. Mis puudutab aga kaebaja soovi vormistada akadeemilisi dokumente ning vaides märgitult soovi käia poes ja raamatukogus, siis ei ole kaebaja täpsustanud, mida ta hariduslike dokumentide vormistamise all silmas peab, kuid piirangud kinnipeetava hariduse omandamisel, nagu ka vabaduses poes käimisel, on samuti vangistusega kaasnev tavapärane ebamugavus, mida väljasõidule lubamisega ei riivatud ülemääraselt. Seetõttu puudub alus Tallinna Halduskohtu 10.03.2026 otsuse tühistamiseks ning kaebus on eduväljavaadeteta. 3

§ 187

lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

§ 187lg 2 kohaselt tagastab selle läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 9. Kuna apellatsioonkaebus on perspektiivitu ning kuulub selle tõttu tagastamisele, tuleb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda kaebajale riigi õigusabi andmisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4