RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

uks välja 3500 eurot väärteomenetluse kulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni
2. augusti
3. a otsusega karistati A-d krediidiasutuste seaduse (

) § 13410 lg 1 alusel 100 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt töötas menetlusalune isik alates

1. aastast kuni
2. aasta mai lõpuni erinevates krediidiasutustes. Töötamise ajal käitles ta pangasaladust sisaldavaid dokumente ja viis nende väljatrükke ka oma elukohta, kus lisaks temale viibisid tema alaealised lapsed ning aeg-ajalt ka endine abikaasa B.
3. aasta augustis otsustas menetlusalune isik kolida senisest elukohast välja. Pangasaladust sisaldavad dokumendid jättis ta

tidesse pakituna maha, teades samas, et kolmandad isikud võivad neile ligi pääseda. Seejärel korraldas B

tide toimetamise elamuboksi X vallas ja sealt

1. aastal hoiulattu.
2. aasta jaanuari lõpus avas ta

tid, tutvus pangasaladust sisaldavate dokumentidega ja edastas need Finantsinspektsioonile. Vastavalt

§ 88

lg-le 4 on menetlusalusel isikul kui endisel krediidiasutuse töötajal tähtajatu kohustus hoida talle teadaolevat pangasaladust. Menetlusalune isik lõi pangasaladust sisaldavate dokumentide käitlemisel olukorra, kus pangasaladus sai ebaseaduslikult teatavaks B-le. Sellest hetkest oli väärtegu lõpule viidud.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, taotledes väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo 4-25-3343 tunnused. Alternatiivselt taotles ta menetluse lõpetamist aegumise või avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
2. Harju Maakohus tühistas
3. oktoobri
4. a määrusega Finantsinspektsiooni otsuse ning lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumise tõttu. Kohus arvestas aegumistähtaega
5. aasta augustist, mil menetlusalune isik jäi ilma pangasaladust sisaldavate dokumentide valdusest. Kohus tegi uue otsustuse ka asitõendite suhtes võetavate meetmete kohta ja leidis, et osa neist tuleb hävitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud, osa aga KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada menetlusalusele isikule kui seaduslikule valdajale.
6. Maakohtu määruse vaidlustas kohtuväline menetleja, kes taotles selle tühistamist tervikuna või asitõendite hävitamise osas.
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja väärteoasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu põhiseisukohad on järgmised.
10. Maakohus ei saanud menetlust VTMS § 119 lg-st 1 juhindudes lõpetada. Kohus küsis kohtumenetluse pooltelt kirjalikult täpsustavaid küsimusi. Järelikult ei olnud väärteotoimiku materjalid piisavad, et jaatada väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kirjalikke küsimusi võinuks kohus esitada juhul, kui kohtule esitatud kaebust olnuks võimalik lahendada VTMS § 120 alusel kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli aga avaldanud soovi lahendada asi suulises menetluses. Seega rikkus maakohus menetlust lõpetades oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
11. Maakohus tõlgendas

§-s 13410 sätestatud väärteokoosseisu liiga avaralt. Süüteokoosseisu ei täida pelgalt pangasaladuse lohakas hoidmine, vaid selle avaldamine kolmandale isikule. Kui seadusandja soovinuks karistada pangasaladusele juurdepääsu võimaldamist, tulnuks norm vastavalt sõnastada.

1. Maakohus ei tuvastanud väärteo lõpuleviimise aega. Pangasaladuse avaldamine on lõpule viidud, kui see on saanud teatavaks selleks õigustamata isikule. Asja uuel arutamisel võib selguda, et teo lõpuleviimise aeg ei ole see, mis on märgitud väärteoprotokollis. Sel juhul tuleb kaaluda menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
2. Kaitsja kaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist. Kaebaja seisukohad on järgmised.
3. Maakohus ei eksinud VTMS § 119 rakendamisel. Kohus küsis pooltelt kirjalikult seisukohti vaid karistusnormi iseloomu kohta ning üksikuid küsimusi väärteoprotokolli ja kaebusesse kantud asjaolude kohta. Sellise tegevusega välistas kohus üllatusliku lahendi tegemise ja talitas menetlusökonoomiliselt parimal viisil. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõigust ja ringkonnakohtul polnud alust asja VTMS § 152 alusel maakohtule uueks arutamiseks saata. 11.

§-s 13410 sätestatud pangasaladuse hoidmise kohustuse eesmärk on kaitsta krediidiasutuse kliendi majandusliku ja informatsioonilise enesemääramise õigust, aga ka ärisaladust ning eraelu. Niisamuti kaitseb see krediidiasutuse ja seeläbi kogu pangandussektori usaldusväärsust. Normi kaitseeesmärki silmas pidades tuleb kõnealust väärteokoosseisu sisustada nii, et selle täidab juba pangasaladusele juurdepääsu võimaldamine. Järelikult ei ole oluline,

keegi ka tegelikult 2

§-s 13410 sätestatud väärteokoosseisu sisustamisel eksinud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Ringkonnakohtul ei olnud alust tühistada maakohtu määrust väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise argumendil ega saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.
2. VTMS § 119 lg 1 lubab maakohtunikul kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le
3. Ringkonnakohus ei eitanud praegusel juhul VTMS § 119 kohaldamise eelduste täidetust, vaid heitis maakohtule ette seda, et esitades kohtumenetluse pooltele kirjalikult küsimusi, asus kohus lahendama kaebust kirjalikus menetluses (VTMS § 120).
4. Kolleegium möönab, et väärteomenetluse seadustik ei anna maakohtule otsesõnu õigust esitada kohtulikus eelmenetluses kohtumenetluse pooltele kirjalikke küsimusi (vrd VTMS § 160 lg-ga 2). See aga ei tähenda, et neid esitades asus maakohus väärteoasja kirjalikus menetluses lahendama. Kohtumenetluse pooltele saadetud kirjalikud küsimused puudutasid peamiselt VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaldamisel tähtsaid asjaolusid, lisaks asitõendite ja menetluskuludega seonduvat. Täpsemalt soovis kohtunik veenduda, et on menetlusalusele isikule tehtud etteheite sisu ja kaitsja kaebust õigesti mõistnud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus selliselt talitades väärteomenetlusõigust.
5. Tühistades alusetult maakohtu määruse ja saates väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, rikkus ringkonnakohus ise oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Tavapäraselt tingiks selline rikkumine väärteoasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Praegusel juhul ei pea kolleegium seda aga vajalikuks, kuna menetlusaluse isiku vastutus talle ette heidetud väärteo eest on igal juhul välistatud.
6. Riigikohus on selgitanud, et kui karistusseadustiku (KarS) eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (viimati RKKK 29.05.2020, 1-18-9594/31, p 7). Käesoleva asja menetluses on lähtutud arusaamast, et kuna menetlusalusel isikul on

§ 88

lg 4 järgi pangasaladuse hoidmise kohustus tähtajatult, siis vastab ta krediidiasutuse endise töötajana

§ 13410lg-s 1 märgitud erisubjekti tunnustele.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 19. Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on üldjuhul kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult (

§ 88lg 4).

Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda

utada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neilegi laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 88lg 7).

Väärteovastutus

§ 13410lg 1 järgi on aga ette nähtud üksnes krediidiasutuse juhi, töötaja või 3

§ 13410

lg 1 eeldab, et pangasaladust avaldab isik, kes on teo toimepanemise ajal

krediidiasutuse juht, töötaja või asutuse huvides tegutsev muu isik. Kui seadusandja soovinuks, et väärteomenetluse korras saaks karistada iga isikut, kes on kohustatud pangasaladust hoidma, tulnuks seda normis sõnaselgelt väljendada (vrd nt KarS §-d 157 ja 241).

1. Väärteoprotokollist selgub, et krediidiasutustes töötamise ajal viis menetlusalune isik pangasaladust sisaldavaid dokumente oma elukohta. Alates
2. aasta maist ei ole ta enam krediidiasutuse töötaja. Seega ajal, mil ta dokumendid

tidesse pakituna maha jättis, ei olnud tal enam

§ 13410lg-s 1 märgitud erilist isikutunnust.

Järelikult puuduvad menetlusaluse isiku teos ka selles kirjeldatud väärteo tunnused. 21. VTMS § 133 p 4 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Seetõttu tuleb enne VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamist kontrollida,

menetlusaluse isiku väärteoprotokollis kirjeldatud käitumine täidab mõne teise süüteokoosseisu tunnused. 22.

§ 88

lg 1 järgi käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Järelikult kuuluvad nende hulka ka isikuandmed, s.o igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. aprilli
2. a määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), art 4 p 1). Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest näeb vastutuse ette KarS §
4. Menetlusalusele isikule sai pangasaladus teatavaks seoses kutsetegevusega ja tal oli

§ 88lg-st 4 tulenev kohustus teatavakssaanud andmeid mitte avaldada.

Kuna maakohus lõpetas väärteomenetluse kohtulikus eelmenetluses, pole asjakohaseid faktilisi asjaolusid tuvastatud. Seega pole ka kindlaks tehtud,

pangasaladus, mille avaldamist menetlusalusele isikule ette heidetakse, sisaldab isikuandmeid KarS § 157 mõttes.

1. Kui üldjuhul tingiks selline olukord väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks (vt nt RKKK 20.10.2017, 4-16-7649/36, p-d 18–19), siis praegu ei ole see põhjendatud. Väärteokirjelduse kohaselt seisneb menetlusaluse isiku süütegu selles, et
2. aasta augustis oma senisest elukohast välja kolides jättis ta pangadokumendid

tidesse pakituna maha, võimaldades seeläbi kõrvalisel isikul hiljem nendega tutvuda. KarS § 157 näeb aga ette vastutuse isikuandmete ebaseadusliku avaldamise, mitte neile juurdepääsu võimaldamise eest (vrd KarS §-ga 1571). Seega ei täida väärteoprotokollis kirjeldatud tegu KarS §-s 157 sätestatud koosseisu isegi juhul, kui pangadokumendid sisaldasid isikuandmeid.

1. Välistatud on menetlusaluse isiku vastutus ka muude isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest (isikuandmete kaitse seaduse § 72). Praeguse asja väärteokirjelduse alusel ei saa lugeda menetlusaluse isiku tegu vältavaks (vt vältavuse kohta lähemalt RKKK 05.12.2007, 3-1-1-64-07, p 9). Tegu viidi lõpule
2. aasta augustis, mil menetlusaluse isiku valdus lõppes ja dokumendid ei olnud enam tema kontrolli all. Sel ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kuni
3. novembrini 2023 ei näinud isikuandmete kaitse seadus kõnealuse väärteo puhul ette erandlikku aegumistähtaega (vt kehtiva redaktsiooni § 73 lg 1). Väärteoasja materjalist ei ilmne ka KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Järelikult aegunuks tegu augustis
4. Aegumine on väärteomenetluses 4

uks välja mõista, loeb kolleegium 3000 eurot (ilma käibemaksuta).

1. Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluse kuluna palutakse menetlusalusele isikule hüvitada 2310 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 10 tundi 30 minutit. Kuna kolleegium lõpetab väärteomenetluse valdavalt kaebuse piiridest väljuvatele argumentidele toetudes, saab valitud kaitsjale makstud tasu lugeda vajalikuks ja põhjendatuks üksnes osaliselt (vt nt RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 34). Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega kaitsjatasuks Riigikohtule määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 500 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Kaitsja taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kandis menetlusaluse isiku menetluskulud COMPLOK OÜ. Tegemist on käibemaksukohustuslasega. Käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 18). Menetluskulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, et kõnealusel osaühingul pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu ning riigilt tuleb menetlusaluse isiku

uks VTMS § 23 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 187 lg 1 alusel välja mõista 3500 eurot. 30. Kaitsja on esitanud Riigikohtule VTMS § 2 ja KrMS § 4081 lg-te 3 ja 4 alusel taotluse jätta kohtumäärus avalikustamata või avalikustada ainult selle sissejuhatus ja resolutiivosa. Kuna käesolev määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid, jätab kolleegium taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5