← Eesti

3-22-868/14

Obsah (4)§ 102§ 10§ 60§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-868 Haldusasi Winehill OÜ kaebus Maksu- ja To

§ 102

lg 1 p-st 2 saab maksukohustuslane vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole antud juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud tõendeid esitada maksumenetluse käigus. Kaebaja on viidatud tõendid maksumenetluses esitamata jätnud vähemasti hooletusest, mistõttu palub vastustaja kohtul kaebuse p-des 3.4.2, 3.4.4 ja 3.4.5 viidatud tõendid vastu võtmata jätta.

  1. Kaebuses leitakse, et MTA ei ole kinnisasjade võõrandamisega seoses järginud uurimispõhimõtet, mis seisneb selles, et ei ole selgitatud välja ega palutud kaebajal esitada täiendavaid selgitusi kinnisasjade väljaehitamise osas ning ei ole välja selgitatud, kas Y.Y elas tegelikkuses Viinamäe tee 12-3 kinnisasjal või mitte. 20.
  2. 01.02.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-615 nõudis MTA Y.Yilt teavet ka selle kohta, kas peale korteriomandi soetamist Winehill OÜ-lt ning enne selle edasi võõrandamist 13.03.2020 toimusid korteriomandis ehitustööd. Lisaks sooviti teada, millised ehitustööd, kelle poolt ning arvel teostati. Kuivõrd Y.Yi vastus eeltoodud küsimusele oli üsna üldine ja lakooniline, siis on maksuhaldur oma 18.02 e-kirjas16 vastava küsimuse osas veel täpsustava küsimuse esitanud. 20.
  3. 14.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-16 on maksuhaldur nõudnud Y.Yilt teavet nii korteriomandi remondiga seoses (küsimused 1,2,6,7) kui ka selle korteriomandi eluruumina kasutamise osas (küsimus 4,8). 20.
  4. Eeltoodust nähtub selgelt, et maksuhalduri süüdistamine uurimispõhimõtte rikkumise osas on alusetu. Vastupidiselt kaebuses märgitule on maksuhaldur välja selgitanud, et Y.Y Viinamäe tee 12-3 kinnistut oma elukohana ei kasutanud. Vastavad põhjendused sisalduvad kontrollakti ps 1.2.
  5. 20.
  6. Kaebaja ja Y.Yi vahelise Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ostu-müügitehingu näilisust kinnitavad lisaks eelmainitud asjaoludele (st lisaks asjaolule, et Y.Y ei ole ise peale väidetavat kinnisasja soetamist seal ehitustöid teinud ega ka seal tegelikult elanud) veel mitmed asjaolud, 4

(9)3-22-601 mida maksuhaldur on pikalt ja põhjalikult kirjeldanud kontrollakti p-s 1.
  1. Vastustaja ei hakka neid asjaolusid siinkohal üle kordama.
  2. Kaebuse p-s 3.4.1 viidatud võrguleping ei kinnita kuidagi asjaolu, et Y.Y kasutas kinnisasja oma elukohana. Näiteks ka võrgulepingus on Y.Y märkinud oma elukohaks Tartu mnt 51-
  3. Lisaks tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et kaebajal ja Y.Yil oligi plaanis luua olukord, kus jääks mulje, et Y.Y on Viinamäe tee 12-3 kinnistut oma elukohana kasutanud. Samuti ei kinnita eeltoodut ka kaebuses viidatud kirjavahetus seoses veenäitude esitamisega. Ei ole välistatud, et vee kulu tekkis seoses ehitustöödega. Elektrikulu võis tekkida ka ehitustööde käigus ning asjaolu, et Y.Y on Endomondo andmetel vaidlusaluse kinnistu juures jalutanud ning vaidlusaluse kinnistu ligidal asuvas poes sisseoste teinud, ei kinnita ega saa kuidagi kinnitada, et Y.Yi elukoht oli Viinamäe tee 12-
  5. Kaebaja peab võimatuks tõendamiskoormust, mille kohaselt peaks ta esitama Y.Yi ja C.Ci ehitustegevusega seotud kuludokumendid. Vastustaja selgitab siinkohal, et on vastavaid kuludokumente nõudnud Y.Yilt ja C.Cilt endalt, kes ei ole neid aga esitanud. Samuti ei nähtunud ehitustegevusega seotud kulud isikute pangakonto väljavõtetelt. Siinkohal tuleb arvestada ka kontrollakti p 1.2.7 alapunktis b ja p 2.2.4 alapunktis d kirjeldatud asjaolusid – Hanset OÜ poolt Viinamäe tee 12 objekti kohta ehitisregistrisse esitatud ehitustööde päevikutes on kajastatud tehtud töödena ehitustöid ka Viinamäe tee 12-3 korteriga seostatavalt veel 2019 oktoobris ja 2019 novembris ning korteriga Viinamäe tee 12-4 veel 2020 mais ja 2020 juunis.
  6. Kaebuses esitatud argumendid, nagu oleks Viinamäe tee korterite nn musta karbina müük olnud vajalik majandustegevuse säilitamiseks, ei vasta tõele. Y.Y ei ole kaebajale lepingus ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest tasunud (vt kontrollakti p 1.2.2). Mis puudutab väidet, mille kohaselt tasus Y.Y kaebaja eest Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule, siis tuleb siinkohal arvestada, et vastav tasumine toimus 13.03.2020 Viinamäe tee 12-3 korteri müügitehingu käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt tasumisele kuuluvast müügihinnast. Seega sisuliselt saigi vastav kohustus kustutatud otse tegelikelt korteri ostjatelt (mitte Y.Yilt) saadud rahasumma arvelt. Eeltoodust nähtub, et mingit korteri nn musta-karbina müüki toimunud ei ole ning selleks puudus ka vajadus ning korter müüdi kaebaja poolt valmis kujul ning müügitehingust saadud rahaliste vahendite arvel toimus tasumine ka Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule.
  7. Ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga seoses tasuti Strategius OÜ-le võlg ära nn tegelikult toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite arvelt.
  8. Seega ei toimunud korterite müüki nn musta-karbi kujul, vaid korterid ehitati valmis ning müüdi kaebaja poolt ning saadud rahaliste vahendite arvel vähendati oma kohustusi. Eeltoodust nähtub selgelt, et näilike tehingute tegemise eesmärgiks oli käibemaksukohustuse vähendamine. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. MTA tegi 02.02.2022 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21, millega määras täiendavalt tasumiseks käibemaksu kokku 59 633,33 eurot. Maksuotsuses leidis MTA, et kaebaja on kontrollitavatel perioodidel oma käibemaksuarvestustes deklareerinud ebaõigesti käivet Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 asuvate korteriomandite müügiga seoses järgnevalt. 26.
  10. Kaebaja on kajastanud käibemaksuarvestuses Viinamäe tee 12-3 korteri müüki nn „musta karbina“ 03.09.20219 Y.Y müügihinnaga 45 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et tegu oli näiliku tehinguga varjamaks seda, et tegelikult võõrandas kaebaja Viinamäe tee 12-3 korteri valmisehitatult enne esmast kasutuselevõttu 13.03.2020 isikutele A.A ja B.B hinnaga 189 900 eurot. Kaebaja vältis nii suurema maksukohustuse tekkimist korteri tegelikult müügihinnalt. 5
(9)3-22-601 26.
  1. Sarnaselt eelnevaga kajastas kaebaja Viinamäe tee 14-4 korteri müüki „musta karbina“ 06.03.2020 C.C müügihinnaga 12 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid tegelikkuses toimus korteri võõrandamine valmisehitatud kujul 08.10.2020 isikutele D.D ja E.Ehinnaga 179 900 eurot.
  2. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja on kontrolliaktis (dtl 1019-1047), maksuotsuses (dtl 1056-1067) ja ka vaideotsuses (dtl 30-34) kaebajale täiendava maksu määramisega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning nendes dokumentides tooduga nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
  4. Kaebaja on kaebusele lisanud dokumente (dtl 76-86), mis kaebaja hinnangul kinnitavad, et Y.Y kasutas Viinamäe tee 12 -3 korterit enne võõrandamist A.A’ile ja B.B’le, mis omakorda kinnitab seda, et korteri võõrandamine kaebaja poolt Y.Y ei olnud näilik. Nõustun vastustajaga, et need tõendid tuleb jätta tähelepanuta.

§ 102

lg 1 pst 2 tulenevalt saab maksukohustuslane tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest ning sellest põhimõttest saab lähtuda ka kohtumenetluse käigus esitatud tõendite puhul (vt RKHKo asjas 3-3-1-47-07 p-d 12 ja 13 ning asjas 3-31-32-09 p-s 27). Kaebaja ei ole antud juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud tõendeid esitada maksu- või vaidemenetluse käigus, mistõttu nõustun vastustajaga, et tõendite varasem esitamata jätmine on käsitatav vähemalt maksukohustuslase hooletusena. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja, et tõendite varasem eitamine ei olnud võimalik ajapuudusel, kuivõrd kaebaja pöördus esindaja poole vahetult enne vaide esitamise tähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtuvalt oli aga kaebajal vandeadvokaadist esindaja juba kontrolliaktile eriarvamuse esitamise ajal (kusjuures MTA pikendas kaebajale antud eriarvamuse esitamise tähtaega põhjusel, et kaebaja pöördus esindaja poole abi saamiseks (dtl 1048). Seega pidi hiljemalt kontrolliaktile eriarvamuse koostamisel hetkel kaebaja vandeadvokaadist esindajale olema selged MTA järeldused selles asjas. Vaatamata sellele on kontrolliaktile esitatud eriarvamus ja vaides esitatud pigem üldsõnalisi väiteid ning kaebaja positsiooni kinnitavaid täiendavaid tõendeid lisatud ei ole. Tulenevalt sellest jätan eelkirjeldatud kaebaja poolt esitatud tõendid tähelepanuta. 30. Esitatud tõendid ei oleks ka sellise kaaluga, mis lükkaks ümber maksuhalduri põhistatud järeldusi selles asjas. MTA on kontrolliakti punktides 1.2 ja 1.3 ning maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 2.1.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus uuritud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi. Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe tee 12-3 korteri müügihind on oluliselt kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks Y.Y 2019. a. septembrikuus (45 000 eurot) kuni edasi võõrandamiseni 2020. a. märtsikuus kolmandatele isikutele (189 900 eurot) ning müügihinna selline kasv on tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja on ise tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil valmis ehitanud. Puudub ka vaidlus selles osas, et korteri võõrandamise hetkel Y.Y oli see nn „musta karbi“ seisus ning selle edasi 6

(9)3-22-601 võõrandamisel oli korter sisuliselt valmis ehitatud. Asjas puuduvad aga tõendid, mis võimaldaks järeldada, et korteri valmis ehitamine toimus Y.Yi isiklike vahendite arvelt, samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et Y.Y asus korterit enda elukohana kasutama. Pigem nähtub, et korteri ehitamisega tegeles jätkuvalt kaebaja, kes oma juhatuse liikme kaudu osales vahetult ka kolmandatele isikutele korteri võõrandamisega seonduvates toimingutes. Neid järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad tõendid korteri väidetava kasutamise kohta Y.Yi poolt eluasemena. Ka ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab selle valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale lühiajalist kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku poolt tehtud ehitamisega seotud kulude kohta, isegi kui need kulud oleks olnud võimalik teha samaaegselt toimunud vanemate eluaseme renoveerimisest ülejäänud vahenditest või varasemate säästude arvelt nagu väitsid maksumenetluse käigus Y.Y ja kaebaja seaduslik esindaja. Olukorras, kus Y.Y kasutas väidetavalt korterit oma elukohana lühiajaliselt, peab tal kahtluste korral olema võimalik tõendada, et korteri kasutamine elukohana tõepoolest aset leidis, sest vastasel juhul tekiks tal füüsilise isikuna korteri võõrandamisest saadud kasult märkimisväärne tulumaksukohustus, eriti juhul, kus korteri parendamiseks tehtud kulutusi ei ole võimalik tõendada (tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 ja lg 5 p 1, lg 6 ja § 37). 31. Põhjendamatud on seejuures kaebaja etteheited, et maksuhaldur oleks uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud maksumenetluse käigus koguma täiendavaid tõendeid, millest oleks võimalik järeldada, et korteri valmis ehitamine Y.Yi varasemate säästude või vanemate korterist ülejäänud vahendite arvelt ei olnud võimalik. 31.1.

§ 10

lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (

§ 60-62).

Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma. 31.2.

§ 150

lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb

§-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale

§ 150

lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Minu hinnangul on käesoleval juhul tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ning kaebaja eelkirjeldatud etteheited vastustajale on seega alusetud. Viitan siinkohal täiendavalt, et Y.Y ja kaebaja juhatuse liige on vennad, mistõttu ei tohiks kaebajal olla suuri takistusi juhatuse liikme lähikondse poolt tehtud kulutuste kohta tõendite esitamisel. 7

(9)3-22-601
  1. Niisamuti on maksuhaldur kontrolliakti punktides 2.2 ja 2.3 ning maksuotsuse punktides 2.2.2 ja 2.2.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus uuritud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi Viinamäe tee 14-4 korteriga toimunud tehingute osas. Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe tee 14-4 korteri müügihind on oluliselt kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks G.G
  2. a. märtsikuus (12 000 eurot) kuni edasi võõrandamiseni kolmandatele isikutele sama aasta oktoobrikuus (179 900 eurot) ning müügihinna selline kasv on tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja ise on tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil valmis ehitanud. Asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaks järeldada, et korteri valmis ehitamine toimus C.Ci isiklike vahendite arvelt, samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et C.C asus korterit enda elukohana kasutama. Toetun ka selles osas seisukohale, et eluliselt usutav ei ole, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab selle valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale lühiajalist kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku poolt tehtud ehitamisega seotud kulude kohta või tõendeid, mis kinnitaks korteri kasutamist isiku poolt elukohana. Kaebaja vastupidiste väidete tõendamise kohtus lasub kaebajal ning kaebaja ei ole selliseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Jään siinkohal juba Viinamäe tee 12-3 korteri osas toodud sarnaste põhistuste juurde.
  3. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et korterine n.ö esmase võõrandamise musta karbi kujul tingis kaebaja finantsolukord ning võõrandamine oli vajalik kaebaja majandustegevuse säilitamiseks, märgin, et asja materjalidest nähtuvalt kinnitas kaebaja seaduslik esindaja MTA-le antud seletuses, et tegelikkuses Y.Y kaebajale lepingus ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest ei tasunud (vt kontrolliakti p 1.2.2 alapunkt a), samuti nähtub asja materjalidest, et Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule tasuti laenu tagasimakse Viinamäe tee 12-3 korteri 13.03.2020 võõrandamistehingu käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt (kontrolliakti p 1.2.10). Seega sisuliselt Y.Yilt saadud rahasumma arvelt mingit kaebaja kohustuste täitmist ei toimunud. Sarnaselt toimus ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga Strategius OÜ-le võla tasumine nn tegelikult toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite arvelt (kontrolliakti p 2.2.3 alapunkt b). Selles tulenevalt ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et korterite musta karbina võõrandamise oli tingitud kaebaja finantsseisundist ning kohustustest vastavalt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja OÜ Strategius ees.
  4. Kokkuvõtvalt leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud oma järeldusi, samuti selgitanud kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes. MTA on põhjendatult teinud järelduse, et Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 korterite n.ö esmane võõrandamine vastavalt Y.Y ja C.C oli näilik tehing, mille eesmärgiks oli varjata seda, et tegelikkuses võõrandas kaebaja korterid kolmandatele isikutele märksa suurema tasu eest ning seeläbi vältida müügihinnalt tekkivat suuremat käibemaksukohustust. Kaebaja on kasutanud nii eriarvamuse kui vaide esitamise õigust ja kaebeõigust halduskohtumenetluses, vaatamata sellele ei ole kaebaja ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus esitanud põhistusi ja tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata. Menetluskulud
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(9)3-22-601 Maret Hallikma MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUOTSUSEGA. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.