järgi käskmenetluses Süüdistatav X, isikukood XXX, XXX kodanik, elukoht: XXX, XXX, kriminaalkorras karistatud: 12.05.1998 Lääne-Viru Maakohus KrK § 203 lg 1 alusel rahaline karistus 840 EEK, 15.02.2000 Lääne-Viru Maakohus KrK § 195 lg 1, § 183 ja § 204 lg 3 alusel 6 kuud vabadusekaotust, 19.03.2001 Lääne-Viru Maakohus KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Lääne-Viru Maakohtu 04.07.2002 määruse alusel pöörati karistus 8 kuud vangistust täitmisele, 31.05.2001 Lääne-Viru Maakohus KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 3 kuud vabadusekaotust, 05.09.2005 Lääne-Viru Maakohus
lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 alusel 1 aasta 2 kuud vangistust, 07.11.2005 Lääne-Viru Maakohus
lg 2 p 1,4,7,8 alusel 3 aastat 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel seoses Lääne-Viru Maakohtu 05.09.2005 otsuse järgi kandmata karistuse liitmisega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust, 05.12.2007 Viru Maakohus
alusel 1 kuu vangistust, millele liideti
lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.10.2007 määruse alusel täitmisele pööratud ja kandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust; väärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 29.12.2009.a. Kaitsja: vandeadvokaat Kristel Vedro Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada X
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, milline juhindudes
igakuiselt vähemalt 250.00 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.novembriks 2010.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld X suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista X`lt menetluskuluna sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista X`lt menetluskuluna kaitsjatasu 420.00 (nelisada kakskümmend) krooni (s.h käibemaks) riigituludesse vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 18.11.2009 kella 22.00 paiku viibisid alkoholijoobes olevad A.K ja S.V XXX asuva kaupluse XXX juures parkimisplatsil. X hakkas oma sõiduautoga kaupluse juurest ära sõitma ja märkamata sõiduteel olevaid alkoholijoobes A.K ja S.V riivas Xe juhitud auto küljepeegel sõiduteel koperdavat joobes A.K. X sai auto pidama ja jalakäijatega midagi ei juhtunud, maha nad ei kukkunud ja vigastusi ei saanud. Peale seda peatas X auto, tuli autost välja ja hakkas A.K ja S.Vga pahandama, et viimased on joobes ja koperdavad sõiduteel ning lõi ühe korra A.Kile rusikaga näkku. Saadud löögist A.K kukkus asfaldile maha ja sai lahtised peahaavad. S.Vle lõi X ühe korra lahtise käega vastu nägu. Seejärel X sõitis autoga A.Ki ja S.V juurest ära. Sündmust nägi pealt läheduses viibiv J.S, kes aitas A.Ki püsti ning kutsus kohale kiirabi ja politsei. Kiirabi viis A.Ki traumapunkti, kus tuvastati tal esinevad vigastused - lahtised peahaavad, talle andi esmaabi ning saadeti ambulatoorsele ravile. A.K on traumapunktis vastu võetud kui liiklusõnnetuses kannatada saanud isik, kuid A.K tunnistab, et ta sai autolt vaid kerge tõuke vasaku külje pihta, valu see tõuge talle ei tekitanud ja maha ta sellest ei 2 kukkunud. A.Ki sõnul tuli seejärel juht autost välja ja lõi talle ühe korra rusikaga näkku ja sellest löögist ta kukkus maha ning lõi pea vastu asfalti ära ja tal tekkisid pea vigastused. Sama tunnistavad ka kannatanu S.V ja kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad U.K. ja J.S. Ka väärteomenetlusega tuvastati, et liiklusõnnetuse fakti ei toimunud ja väärteomenetlus lõpetati. Käesolevaks ajaks on A.K ja S.V ära leppinud Xega, nad soovivad kriminaalasja lõpetamist, kummalgi ei ole materiaalseid nõudmisi Xe vastu, kuna X hüvitas A.Kile ravikuludena 1500 krooni. X tunnistab, et 18.11.2009 kella 22.00 XXX asuva kauplus XXX juures tekkis tal konflikt alkoholijoobes sõiduteel olevate A.Ki ja S.Vga, kuna viimased koperdasid vastu tema sõitvat autot, kuid ta sai auto pidama ja neile peale ei sõitnud. Peale juhtunut tuli ta autost välja ja hakkas A.K ja S.Vga pahandama, mispeale A.K oli talle ebatsensuurselt vastanud. Ta ärritus sellest ja tõukas A.K nii, et viimane kukkus asfaldile maha. Kuid S.V ta ei olevat löönud. II Süüdistuse sisu X`t süüdistatakse selles, et tema 18.11.2009 kella 22.00 paiku XXX asuva XXX kaupluse juures sõiduteel isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi ühe korra A.Kile rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus asfaldile maha ja lõi pea ära ning seejärel lõi ühe korra S.Vle käega näkku, tekitades A.Kile füüsilist valu ja peahaavad ning S.Vle füüsilist valu. Seega X, kehaliselt väärkoheldes teisi inimesi, millega tekitas kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb X süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 2500 krooni, milline juhindudes
lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 250 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.novembriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus X käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava X käitumises
sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine kannatanu A.Kile ja leppimine kannatanutega.
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava X puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 3 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige T. Kullerkupp kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.