← Eesti

2-25-100154/13

Obsah (12)§ 637§ 187§ 405§ 444§ 231§ 230§ 162§ 175§ 218§ 394§ 199§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1001

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja oli 29.12.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga xxxx vastutav kasutaja või omanik. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxx 29.12.2021 xxxx parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena leppetrahvinõude (dtl 65) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 67-72). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht xxxx parkla ning parkimise aeg 29.12.2021 kell 15:
  2. Kostja koormiseks on eeltoodut arvestades tõendada, et ta ei parkinud 29.12.2021 kell 15:57 sõidukit registreerimismärgiga xxxx parklas. Kohus on tõendamiskoormist kostjale selgitanud (dtl 157). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt ei parkinud kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxx hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxxx parklas 29.12.2021 kell 15:
  4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki parkimisega 29.12.2021 hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled parkimislepingu, millele kohalduvad parkimistingimused. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele 2

(5)võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja sõidukist 29.12.2021 tehtud fotolt digitoimiku leheküljel 67 on näha auto taga paremal pool paikneva posti küljes olev külgvaates oranž tahvel. Digitoimiku lehekülje 68 olevalt fotolt on näha autoklaasilt peegelpildis post ja selle küljes olev oranž tahvel. Digitoimiku leheküljel 70 on näha post sellel oleva oranži tahvliga. Hageja on esitanud fotod, millelt on näha 2021.a detsembris parkimisalal parkimistingimuste kohta oranžide infotahvlite olemasolu (dtl-d 161-166). Kohtu hinnangul on 2021.a detsembris parkimisala kohta tehtud fotodelt näha, et tegemist on samas asukohas tehtud fotodega, mis on tehtud 29.12.2021 kostja sõiduki kohta. Eeltoodut arvestades on hageja tõendanud parkimisalale oranžide infotahvlite paigaldamise 29.12.2021 seisuga. Kostja on vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele ega ole omaks võtnud hageja faktiväidet parkimistingimuste sisu kohta (vt dtl 99, p-d 3.9, 3.11, 3.15, dtl 178, p 2.4, dtl 195, p-d 2.5, 2.7). Kohus on hagejale selgitanud koormist tõendada parklasse paigutatud infotahvlite sisu rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga (dtl 156). Hageja esitatud fotodelt (dtl-d 67, 68, 70, 161-166, 183-186) ei ole oranžidele infotahvlitele kirjutatud tekst loetav. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja kõrgema resolutsiooniga fotode esitamiseks (dtl 180), kuid kohtunõudele vastuseks esitatud fotode resolutsioon teksti sisuga tutvumist ei võimalda (dtl-d 183-186). Seega ei sisalda hageja esitatud tõendid teavet parkimistingimuste sisu kohta. Seetõttu ei muuda hageja fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust ega pane kostjale koormist tõendada hageja väidetud tingimustest erinevaid parkimistingimusi või parkimistingimuste puudumist parkimisalal. Hageja esitatud parkimistingimusi sisaldav png-formaadis fail ei ole xxxx parkimisalale paigaldatud infotahvlite jäädvustus, mistõttu ei saa sellega tõendada xxxx parkimisalale paigaldatud infotahvlite sisu (dtl 73). Hageja on esitanud kohtule tõendina foto infotahvlist, mis on hageja väitel paigaldatud xxxx parklasse (dtl 195). Foto metaandmetest nähtuvalt on see tehtud 16.05.
  1. Kohus leiab, et xxxx parklas 16.05.2025 seisuga paiknevast infotahvlist ei nähtu, millise sisuga infotahvlid oli paigutatud leppetrahvi tegemise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga xxxx parklasse. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on 2021.a alates kõigis xxxx asuvates parklates kasutanud samasisulisi parkimistingimusi ilma neid muutmata. Kohtule png-formaadis failina esitatud parkimistingimused (dtl 73) ja xxxx parklas 16.05.2025 seisuga paiknevalt infotahvlilt nähtuvad parkimistingimused (dtl 195) erinevad parkimistasu arvestamise ja leppetrahvimäära osas, mistõttu ei ole võimalik eeldada hageja poolt üle xxxx alates 2021.a samasisuliste parkimistingimuste kasutamist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saa kohus lugeda parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas tüüptingimustes märgitud eeldused lepingu sõlmituks lugemiseks on täidetud, sest tüüptingimuste sisu ei ole teada. Isegi kui lugeda parkimisleping poolte vahel sõlmituks, ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh tüüptingimus, millest tuleneb rikutud kohustus, leppetrahvi tasumise nõude aluseks olev tüüptingimus).
  2. Kohus märgib seonduvalt tõendamiskoormisega järgmist. Kohtupraktikas on parkimislepingu sõlmimise tõendamiskoormis jaotatud järgmiselt: parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-683
(5)16, p 31). Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal leppetrahvinõudes märgitud parklas. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18).

§ 230

lg 1 lauses 1 sätestatust kõrvalekalduv tõendamiskoormise jaotus on põhjendatud sellega, et auto juhi isikuga ning konkreetsel ajahetkel auto kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Liikluskorralduse tähistus parkimisalal, infotahvlite paigutus ning nende sisu on parkimise korraldaja kontrolli all. Kui parkimise korraldaja annab oma majandus- või kutsetegevuses teiste isikute kasutusse parkimiskohad vastavalt enda määratud tüüptingimustele, tuleb eeldada, et korraliku ettevõtja hoolsusega käituv parkimise korraldaja talletab teabe selle kohta, millised parkimistingimused parkimisalal kehtivad. Parkimise korraldajal on seetõttu

§ 230

lg-st 1 tulenevalt koormis tõendada, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada. Põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu. Kohtu hinnangul on kohasteks tõenditeks näiteks fotod parkimisalal asuvatest liiklusmärkidest ning infotahvlitest, mis on tehtud infotahvlitel asuva teksti lugemist võimaldava resolutsiooniga. Parkimise korraldaja kontrolli all on ka parkimistingimustele mittevastava parkimise fikseerimine parkimisalal. Seetõttu ei saa pidada parkimise korraldajale ülemääraselt koormavaks, kui parkimise korraldaja fotografeerib äratuntavalt sõiduki ning loetavalt parkimisalal asuvad infotahvlid parkimistingimustega. Samas arvestab kohus, et kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu piisab tõendamiskoormise järgimiseks ka sellest, kui hageja tõendab liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ning paigutuse rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kui AS ÜHISTEENUSED ei ole oma majandus- või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab AS ÜHISTEENUSED riisikot, et õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid tüüptingimusi. Sellised raskused on aga tingitud AS-i ÜHISTEENUSED enda majandus- või kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja kahjuks. 6. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 13,40 eurot tasumise ning põhinõude 40 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 12.03.2025 viivise tasumise nõuetes. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigus nõuda ka leppetrahvinõude täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes. 7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 8.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. 9.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas 4

(5)kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 9 tundi tunnitasumääraga 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese mahu ja õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on kohtus tavaliselt keskmisest väiksem ning vaidlusküsimused on vähekeerukad. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  2. Kostja esindajal kulus hagile vastamiseks ning kohtu määratud tähtaegade jooksul menetlusdokumentide esitamiseks kokku 9 tundi. Kohtu hinnangul on hagile vastamine

§ 394lg-st 1 tulenevalt kostja õiguste kaitseks vajalik.

Kohtu määratud tähtaegade jooksul menetlusdokumentide esitamine on

§ 199lg-s 1 sätestatud menetlusõiguste kasutamine.

Seetõttu on kostja esindaja toimingud olnud vajalikud. Asja vähest mahtu ning vähest õiguslikku keerukust arvestades on õigusteenuse osutamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maksimaalselt 6 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 3 tundi.

  1. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 1080 eurot (6x180=1080). Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 1080 eurot. Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 1620 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 540 eurot kindlaksmääramiseks (1620-1080=540).
  2. Kohus määras kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 1080 eurot. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt (dtl 94).

Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 1080 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.