Obsah (11)

§ 424§ 65§ 423§ 4231§ 63§ 64§ 68§ 16§ 57§ 74§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-25-3825 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint K

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Ets Toomas Pajumägi isikukood: 38606216013; viibib teises kriminaalasjas vahi all XXX; elukoht vabaduses:, XXX ; XXX haridus; töökoht: XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 07.05.2018. a otsusega

§ 424

lg 2, § 423 1 ja § 280 lg 2 järgi;

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 5 aastat 8 kuud 21 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 06.07.

1. a määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseaeg lõppes 26.01.
2. praeguses asjas pole tõkendit kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 28.02.-02.03.2025 vandeadvokaat Rein Napa (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
3. Tunnistada süüdi Toomas Pajumägi

§ 4231 järgi 06.12.2024.

a teos ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. 2. Tunnistada süüdi Toomas Pajumägi

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi 28.02.2025.

a teos ning juhindudes

§ 63

lg-st 1, mõista

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Toomas Pajumäele liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata Toomas Pajumäe eelvangistuses viibitud aeg 28.02.-02.03.2025 (s.o 3 päeva) karistusaja hulka ning määrata, et Toomas Pajumäel tuleb ära kanda veel 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

1. Juhul, kui Toomas Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vanglas, lugeda karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse jõustumise aeg.
2. Juhul, kui Toomas Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vabaduses, kohustada Toomas Pajumäge ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Toomas Pajumäe vanglasse saabumise aeg.
3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Toomas Pajumäelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu 1059,24 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2410,24 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Toomas Pajumäel tasuda menetluskulud 2410,24 eurot ositi 12 jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 200,85 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 200,89 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
7. Toomas Pajumäge süüdistatakse

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi kvalfitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1.

§ 4231järgi süüdistatakse T.

Pajumäge selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 20.12.

1. a otsusega nr 4-23-4064 LS § 201 lg 1 järgi (tegu toime pandud 04.11.2023) ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 03.05.
2. a otsusega nr 2780,24,005970 LS § 201 lg 2 järgi (tegu toime pandud 13.04.2024), juhtis uuesti mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria juhtimisõigust: -06.12.2024 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme
3. km-l, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg alkoholi; -28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee
4. 2 Seega pani T. Pajumägi toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise. 1.2.

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse T.

Pajumäge selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 07.05.2018. a otsusega nr 1-18-3894

§ 424

lg 2 järgi, juhtis 28.02.2025 kella 10:19 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningmäe külas Peetri tee 1 mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX , kusjuures tema ühes grammis veres oli 2,02 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus T. Pajumägi LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani T. Pajumägi toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör taotles kohtuvaidlustes T. Pajumäe süüditunnistamist

§ 4231 järgi 06.12.2024.

a teos ja tema karistamist selle eest 6-kuulise vangistusega. Samuti tunnistada T. Pajumägi

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi süüdi 28.02.2025.

a teos, mille eest karistada teda

§ 63lg 1 alusel 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

Juhindudes

§ 64

lg-st 1, mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvata

§ 68lg-st 1 lähtudes kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

Mõista T. Pajumäelt välja menetluskulud.

1. T. Pajumägi kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, tunnistas end süüdi ja avaldas, et kahetseb oma tegusid.
2. Kaitsja leidis, et süüdistus on tõendatud, ning palus mõista T. Pajumäele kergem karistus kui prokurör taotles. Samuti jätta mõistetav karistus osaliselt täitmisele pööramata ja võimaldada T. Pajumäel tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi 5.

Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuritegude kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud tõendatud ning T. Pajumäe tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi.

Nimelt nähtub seoses 06.12.

1. a teoga tunnistaja M.Y ütlustest, et ta teostas 06.12.2024 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee
2. km-l koos patrullpolitseiniku O.Vga liiklusjärelevalvet, kui Viljandi poolt liikus Tartu poole sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX . Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida, sõiduk peatus Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee
3. km-l kell 16:53 ja O.V tuvastas, et sõiduki juht oli T. Pajumäe. Politsei andmebaasi kohaselt polnud T. Pajumäel kehtivat juhtimisõigust, ta oli viimati kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu sõiduki juhtimiselt 13.04.2024 ja tal oli kehtiv karistus

§ 4231 järgi.

Samuti oli tõendusliku alkomeetri järgi T. Pajumäe ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg alkoholi. Tulenevalt 06.12.

1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati T. Pajumägi samal kuupäeval kell 16:53 Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee
2. km-l sõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt, sest tal polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist ilmneb, et 06.12.2024 kell 17:13 oli T. Pajumäe ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg alkoholi.
3. Puutuvalt 28.02.
4. a teosse selgub tunnistaja D.Q ütlustest, et ta täitis abipolitseinikuna 28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Kuningamäe Terminali tanklas teenistusülesandeid, kui tanklasse sõitis mootorsõiduk Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX. D.Q küsis sõiduki juhilt juhiluba või isikut tõendavat dokumenti, mispeale vastas juht, et ta ei anna ühtki dokumenti ja 3 kui tal olekski dokument kaasas, ei annaks ta seda ikkagi. D.Q püüdis teada saada, miks sõiduki juht keeldub dokumenti esitamast. Ühel hetkel väljus tanklast abipolitseinik K.K ja kuna sõiduki juhi suust tuli alkoholi lõhna, tahtsid politseinikud juhi joovet kontrollida, kuid juht keeldus sellestki. Seepeale kutsusid abipolitseinikud Jõgevalt patrulli appi. Sõiduki juht oli enne teise patrulli saabumist rahutu ja verbaalselt agressiivne. Jõgevalt saabunud patrull tuvastas, et sõiduki juht oli T. Pajumägi, ja kuna ta keeldus jätkuvalt alkomeetrisse puhumast, toimetati ta Tartusse vereproovi andma. Politseinikud pidid T. Pajumäge vereproovi võtmise ajal kinni hoidma, sest kuigi ta otseselt ei rabelenud, keeldus ta siiski vabatahtlikult vere loovutamisest. Seejärel toimetati T. Pajumägi Tartu Vanglasse. Tulenevalt 28.02.
5. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati T. Pajumägi samal kuupäeval kell 10:19 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 1 sõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt, sest tal polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti 28.02.2025 kell 12:27 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus T. Pajumäelt verd ja uuringuakti nr 105T järgi oli T. Pajumäe ühes grammis veres 2,02 mg alkoholi. Nähtuvalt 25.03.
6. a liiklusregistri päringu vastusest pole T. Pajumäel mootorsõiduki juhtimisõigust.
7. T. Pajumägi tunnistas end kahtlustatavana ülekuulamistel süüdi, selgitades, et ta juhtis
8. a detsembris mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX sest viibis R.il sõbral külas ja soovis viia auto teisele kasutajale, kes elab Märja lähedal. T. Pajumägi oli varem samal päeval joonud ära mõned õlled ja teel Märjale peatus kohe politseinike märguande peale. 28.02.2025 sõitis T. Pajumägi mootorsõidukiga Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX Kolga-Jaanist Põltsamaale Kuningamäe külla tankima. Ta jõi öösel 1 pudeli veini, lõpetas alkoholi tarvitamise umbes kella 03:00 paiku ja läks magama. Ta ärkas umbes kell 08:30 ja asus umbes kell 09:00 mootorsõidukit juhtima. Seda, et tema organismis oli veel alkoholi, hakkas T. Pajumägi taipama tanklas, kui ta väljus autost ja hakkas tankima, sest siis ta hakkas end uimasena tundma. T. Pajumägi teab, et tal pole juhtumisõigust ja et ta poleks tohtinud mootorsõidukit juhtida. Ta ei andnud politseinikele dokumente, sest tal polnud neid kaasas, ega nõustunud alkomeetrisse puhuma, sest tal oli võimalik sellest keelduda. T. Pajumägi kahetseb. Kohtuistungil tunnistas T. Pajumägi end süüdi ja avaldas kahetsust.
9. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 06.12.
10. a kui ka 28.02.
11. a osas) lubatavad, kuid T. Pajumäe ütlused, et ta tundis 28.02.2025 joobeseisundi ära alles tanklas olles, on vastuolus tema käitumisega. Pidades silmas, et D.Q sõnul ei teinud T. Pajumägi 28.02.2025 politseinikega koostööd alates dokumentide esitamisest kuni vereproovi andmiseni, teadis T. Pajumägi kohtu meelest algusest peale nii seda, et tal pole mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ka seda, et tema organismis oli alkoholi. Lähtudes ülal toodust, jätab kohus otsuse tegemisel kõrvale T. Pajumäe ütlused, et ta hakkas alles tanklas taipama, et tema organismis oli alkoholi. Ülejäänud tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist.
12. Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis (s.o v.a T. Pajumäe väitele 28.02.2025 joobeseisundi äratundmise osas), tuvastabki kohus, et T. Pajumägi juhtis 06.12.2024 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme
13. km-l mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli ka 0,61 mg alkoholi. Seejärel juhtis T. Pajumägi 28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 1 juures taas mootorsõidukit Škoda Octavia 4 registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kusjuures tema ühes grammis veres oli 2,02 mg alkoholi.
14. Asudes andma T. Pajumäe tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 4231

sätestab kuriteona muu hulgas mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise. Kohus tuvastas eelpool, et T. Pajumägi juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta 06.12.2024 ja 28.02.

1. Lisaks selgub Harju Maakohtu 20.12.
2. a otsusest nr 4-23-4064 ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.
3. a otsusest nr 2780,24,005970, et T. Pajumäge karistati nende otsustega LS § 201 järgi vastavalt 04.11.2023 ja 13.04.2024 toime pandud tegude eest. Seega juhtis T. Pajumägi vähem kui 1 aasta ja 4 kuu jooksul (s.o 04.11.202328.02.2025) 4 korda mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Pidades silmas, et T. Pajumäel polnud sel ajavahemikul kordagi mootorsõiduki juhtimisõigust, leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine oli kujunenud T. Pajumäe järjepidevaks käitumismustriks ja ta väljendas taolise käitumisega oma väljakujunenud suhtumist õiguskorda. Selline tegevus vastab

§ 4231objektiivsetele tunnustele.

11. Kohtu meelest on täidetud ka

§ 4231subjektiivsed tunnused.

T. Pajumäe ütluste järgi teadis ta, et tal pole juhtimisõigust ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Järelikult realiseeris T. Pajumägi mõlemal korral (s.o nii 06.12.2024 kui ka 28.02.2025)

§ 423

1 objektiivse koosseisu tunnused otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb T. Pajumägi nii 06.12.2024. a kui ka 28.02.2025. a tegudes

§ 4231järgi süüdi tunnistada.

12. Mis puudutab

§ 424

lg 2, siis LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Arvestades, et 28.02.2025 oli T. Pajumäe veres alkoholi üle nimetatud määra (s.o 2,02 mg/g), oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis

§ 424mõttes.

Karistusregistri väljavõtte järgi on T. Pajumäel 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest, kusjuures viimati tunnistati ta Tartu Maakohtu 07.05.2018. a otsusega nr 1-18-3894 süüdi

§ 424

lg 2, § 423 1 ja § 280 lg 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 21 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 06.07.

1. a määrusega vabastati T. Pajumägi vangistusest tingimisi enne tähtaega ja katseaeg lõppes 26.01.
2. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 4 sätestab, et kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Tulenevalt § 24 lg 1 p-st 9 kustutatakse karistusandmed, kui 5-20-aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud 10 aastat. Pidades silmas, et T. Pajumäe ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaja lõppemisest 26.01.2024 pole 10 aastat möödunud, olid eelmised karistused 28.02.
3. a joobes juhtimise ajal (ja on ka praegu) kehtivad. Seega pani T. Pajumägi 28.02.2025 toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Kohus tuvastas eelpool, et T. Pajumägi teadis 28.02.2025 mootorsõiduki juhtimise ajal, et ta on alkoholijoobes. Kuna T. Pajumägi juhtis vaatamata eelnevale mootorsõidukit, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Järelikult tegutses T. Pajumägi otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb T. Pajumägi 28.02.2025. a teos süüdi tunnistada ka

§ 424lg 2 järgi.

Karistus

1. T. Pajumägi pani 06.12.2024 ja 28.02.2025 toime kaks eraldiseisvat tegu, kusjuures ta realiseeris 06.12.
2. a teoga

§ 4231tunnused ning 28.02.2025.

a teoga nii

§ 42315 kui ka § 424 lg 2 tunnused.

Eelnevast lähtudes tuleb T. Pajumäge 06.12.2024. a teo eest karistada

§ 4231järgi ning 28.02.2025.

a teo eest tuleb

§ 63

lg 1 alusel teda karistada

§ 424

lg 2 järgi.

§ 4231

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse ja

§ 424lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse.

Kohtu hinnangul pole võimalik T. Pajumäele rahalist karistust mõista, sest praeguses asjas pole tegemist tema esimeste ega üksikute üleastumistega, vaid tal on kokku 4 kehtivat kriminaalkaristust

§-de 424 ja § 4231 järgi. Eelmise kohtuotsusega saadeti T. Pajumägi vanglasse ja ta vabanes vanglast ennetähtaegselt 22.07.2020. Arvestades ülal toodut, on uute samasuguste kuritegude eest vangistuse mõistmine vältimatu.

§ 424

lg 2 vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja

§ 4231vangistuse keskmine määr on ca 6 kuud.

1. Asudes analüüsima T. Pajumäe süü suurust, toob kohus välja, et T. Pajumägi juhtis 06.12.2024 mootorsõidukit juhtimisõiguseta, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli ka 0,61 mg alkoholi (s.o LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemikus). Seejärel juhtis T. Pajumägi 28.02.2025 (s.o vähem kui 3 kuud hiljem) uuesti mootorsõidukit, kusjuures lisaks juhtimisõiguse puudumisele oli ta joobeseisundis ja alkoholisisaldus tema organismis ületas üsna palju seaduses sätestatud joobe piiri (1,50 mg/g). Lisaks juhtis T. Pajumägi 28.02.2025 mootorsõidukit tööpäeva hommikul kella 10:19 ajal, minnes tanklasse, kus liiklustihedus on keskmisest suurem. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis T. Pajumägi nii 06.12.2024 kui ka 28.02.2025 reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise, mistõttu on tema süü mõlema teo puhul üsna suur. Arvestades viimati märgitut, pole võimalik T. Pajumäele kummagi teo eest mõista karistust alla sanktsiooni keskmist määra.
2. Karistust raskendavaid asjaolusid pole ja karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

T. Pajumägi on alates kahtlustatavana ülekuulamistest kahetsenud oma kuritegusid ja kohtul pole alust kahelda selle kahetsuse siiruses. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus aga, et praeguses asjas pole kõne all T. Pajumäe esimesed või teised joobes ja/ või juhtimisõiguseta juhtimised, vaid karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud alates Viljandi Maakohtu 27.07.2005. a otsusest (s.o viimase enam kui 20 aasta vältel) kriminaalkorras

§ 424

järgi 6 korda ja

§ 4231

järgi 3 korda ning väärteokorras LS § 224 lg 2 järgi 3 korda ja LS § 201 järgi 3 korda. Seega on praeguses asjas kõne all

1. joobes juhtimine ja
2. süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine. Veel selgub karistusregistri väljavõttest, et kuigi 3 esimese joobes juhtimise eest (aastatel 2005, 2008 ja 2011) mõistetud vangistused jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata, juhtis T.

Pajumägi

1. aastal kriminaalhoolduse ajal
2. korda joobseseisundis mootorsõidukit, mistõttu asendati Tartu Maakohtu 07.05.
3. a otsusega liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Seejärel pani T. Pajumägi
4. aastal 1 nädal pärast ÜKT lõppu toime uue joobes juhtimise, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 02.07.
5. a otsusega (s.o enam kui 10 aastat tagasi)

§ 424järgi 5.

korda süüdi ja karistuseks mõistetud vangistus jäeti taas

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Selle kriminaalhoolduse ajal juhtis T. Pajumägi 2015. aastal juhtimisõiguseta mootorsõidukit, mille eest karistati teda väärteokorras

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga, ning jätkas 2016.

aastal mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist, mille eest tunnistati ta Tartu Maakohtu 10.10.2016. a otsusega süüdi

§ 4231 järgi ja liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati taas ÜKT-ga.

Kuna T. Pajumägi jätkas

1. aastal ÜKT ajal mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist, tunnistati ta Pärnu Maakohtu 13.07.
2. a otsusega jälle süüdi

§ 4231järgi ning saadeti 3 aastaks 1 kuuks ja 21 päevaks vanglasse, kuid T.

Pajumägi ei asunud vangistust kandma, vaid nähtuvalt Tartu Maakohtu 07.05.

1. a otsusest kuulutati ta Pärnu Maakohtu 09.01.
2. a määrusega tagaotsitavaks ning ta pani ka
3. aastal tagaotsitavana toime järjekordsed samasugused 6 kuriteod. Eelneva tõttu tunnistati T. Pajumägi Tartu Maakohtu 07.05.
4. a (s.o enam kui 7 aastat tagasi) süüdi

§ 424

lg 2, § 423 1 ja § 280 lg 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 21 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 05.05.

1. Tartu Maakohtu 06.07.
2. a määrusega vabastati T. Pajumägi vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.01.2024, kusjuures ta vabanes vanglast 22.07.2020 (viibis vanglas seega 2 aastat 2 kuud ja 17 päeva). Kriminaalhoolduse ajal pikendati Tartu Maakohtu 02.03.
3. a määrusega T. Pajumäe käitumiskontrolli tähtaega ja Tartu Maakohtu 10.01.
4. a määrusega kohustati teda andma käitumiskontrolli lõpuni vereproove alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Lisaks karistati T. Pajumäge ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal väärteokorras Tartu Maakohtu 03.01.
5. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi 6-päevase arestiga, Harju Maakohtu 20.12.
6. a otsusega LS § 201, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi 29-päevase arestiga ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.
7. a otsusega LS § 201 lg 2 järgi 760-eurose rahatrahviga. Praeguses asjas selgus, et T. Pajumägi juhtis 06.12.2024 (s.o veidi enam kui 10 kuud pärast katseaja lõppu) järjekordselt süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõidukit, kusjuures samal ajal oli tema organismis LS § 224 lg-s 2 sätestatud koguses alkoholi, ning 28.02.2025 (s.o vähem kui 3 kuud hiljem) juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta.
8. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et T. Pajumägi on pannud samasuguseid kuritegusid toime viimase enam kui 20 aasta vältel, kusjuures tema käitumise muutmiseks pole piisanud 4-st kriminaalhooldustest, 2-st ÜKT perioodist, enam kui 2-aastasest reaalsest vabadusekaotusest ega ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajast. T. Pajumägi kordab järjepidevalt väljakujunenud käitumismustrit ning on pannud alates
9. aastast (s.o viimase enam kui 10 aasta jooksul) õigusrikkumisi toime igal vabaduses viibitud aastal. Seejuures jätkas T. Pajumägi nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist
10. aastal tagaotsitavana ning aastatel 2023-2024 ennetähtaegse vabastamise kaasnenud katseajal, esitades
11. aastal alkoholijoobe kontrollimisel vastutusest pääsemiseks ka politseinikule valeandmeid ja põhjustades
12. aastal liiklusõnnetuse, millega tekitas teisele inimesele tervisekahjustused. Pidades silmas, et T. Pajumägi ei teinud järeldusi isegi liiklusõnnetuse põhjustamisest, ning pani 06.12.2024 ja 28.02.2025 (s.o veidi enam kui 10 kuud pärast katseaja lõppu) toime uued

§ 423

1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, tuleb teda praeguses asjas vältimatult karistada reaalse vangistusega. Kõik leebemad meetmed on T. Pajumäe puhul ebaõnnestunud. 17. Kuigi kaitsja taotles T. Pajumäele nn šokivangistuse mõistmist, pole see kohtu hinnangul põhjendatud. Nimelt näeb

§ 74

lg 1 ette, et kohus võib jätta süüdlase suhtes vangistuse täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata juhul, kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Praeguses asjas pole mistahes alust asuda taolisele seisukohale. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on 28.02.2025 möödunud veidi enam kui 11 kuud, ei kaalu ainuüksi niivõrd lühike ajavahemik üles T. Pajumäe enam kui 20-aastast järjepidevat õigusvastast käitumist ega anna tõsiseltvõetavat alust arvata, et erinevalt varasemast on ta just nüüd muutnud püsivalt oma suhtumist ja alkoholi tarvitamise harjumusi ning hoidub edaspidi juhtimisõiguseta ja alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisest. Ükski T. Pajumäe kuritegusid ega tema isikut iseloomustav asjaolu ei anna alust arvata, et vangistuse ärakandmine pole otstarbekas, ega õigusta

§ 74kohaldamist.

1. Lähtudes ülaltoodust, mõistab kohus T. Pajumäele 06.12.
2. a teo eest

§ 423

1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust (s.o sanktsiooni keskmises määras) ning 28.02.2025. a teo eest mõistab kohus

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust (s.o veidi 7 üle sanktsiooni keskmise määra). Seejärel mõistab kohus T. Pajumäele

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Tulenevalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollist peeti T. Pajumäge kahtlustatavana kinni 28.02.-02.03.2025 (s.o 3 päeva). Juhindudes

§ 68

lg-st 1, tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, misjärel kujuneb kandmata karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Juhul, kui T. Pajumägi viibib käesoleva kohtuotsuse jõustumise ajal vanglas, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg. Juhul, kui T. Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vabaduses, tuleb vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda aeg, mil T. Pajumägi ilmub vanglasse karistust kandma. Kriminaalmenetluse kulud 19. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). T. Pajumägi tunnistati süüdi

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi, s.o teise astme kuritegudes. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Joobeseisundi tuvastamise kulu on 22 eurot (tl 38) ja T. Pajumäe määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 285,48 eurot (tl 71 ja 74). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 773,76 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 1059,24 eurot (285,48+773,76=1059,24). Ning kõik menetluskulud on kokku 2410,24 eurot (1329+22+1059,24=2410,24), mis tuleb T. Pajumäelt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. 20. Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada T. Pajumäel tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Pidades samas silmas, et käesoleva otsuse alusel peab T. Pajumägi viibima vanglas enam kui 2 aastat, möönab kohus, et üle 2000-euroste menetluskulude korraga tasumine käia talle üle jõu. Võimaldamaks süüdistataval oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 8