lg 1 p 1, 7 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav HERO PRINS isikukood: 38501014228; xxx varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 21.08.2014. a otsusega
järgi 6 kuu vangistusega, milline jäeti
Katseaeg 21.08.2014-20.08.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.201816.12.2018, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Hero Prins ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Hero Prins kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viixiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel on Hero Prins kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga. 2 1-19-8866
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 05.03.2020.a. Hero Prinsil ilmuda karistust (3 kuud vangistust) kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. 2. Süüdi tunnistada G.Õ
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.201816.12.2018, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui G.Õ ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on G.Õ kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viixiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel on G.Õ kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 05.03.2020.a. 3. Süüdi tunnistada Mairo Uustalu
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3 1-19-8866
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.201816.12.2018, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Mairo Uustalu ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Mairo Uustalu kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viixiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel on Mairo Uustalu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 05.03.2020.a. Mairo Uustalul ilmuda karistust (3 kuud vangistust) kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.
G.Õi süüdistatakse selles, et tema koos Hero Prinsi ja Mairo Uustaluga ajavahemikul 07.12.2018 kuni 12.12.2018 kella 22.00 paiku, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Pärnu maakonnas, X alevikus X kinnistut piirava aia ees, x tänava poolsel küljel, tahtlikult lõid korduvalt nii rusikate kui kängitsetud jalgadega alguses püsti seisvat ja hilisemalt maas lamavat A.Hd, kes vägivallatsejate arvulisest ülekaalust tingituna ei olnud võimeline vastupanu osutama ega eest ära liikuma, pea ja keha piirkonda. Antud tegevustega põhjustasid Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu A.Hle järgmised vigastused: peaajusisese verevalumi, peaajuinfarkti, peaajuturse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, parempoolse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, ninaluude murrud, vasaku silmakoopa murrud, ülalõuamurrud vasakul pool, nahaalused verevalumid ja mõlemapoolse prillverevalumi näo piirkonnas, nahaalused verevalumid kaela piirkonnas, pehmete kudede õhk emfüseemi näo piirkonnas ja nahamarrastused üle keha (alajäsemetel, kehatüvel). A.H suri 30.12.2018 kell 06.10 SA Pärnu Haiglas teadvusele tulemata ja surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma koos massiivse parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, mõlemapoolse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, parempoolse peaajusisese verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Seega G.Õ, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm, pani toime
Mairo Uustalu süüdistatakse selles, et tema koos Hero Prinsi ja G.Õiga ajavahemikul 07.12.2018 kuni 12.12.2018 kella 22.00 paiku, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Pärnu maakonnas, X alevikus X kinnistut piirava aia ees, x tänava poolsel küljel, tahtlikult lõid korduvalt nii rusikate kui kängitsetud jalgadega alguses püsti seisvat ja hilisemalt maas lamavat A.Hd, kes vägivallatsejate arvulisest ülekaalust tingituna ei olnud võimeline vastupanu osutama ega eest ära liikuma, pea ja keha piirkonda. Antud tegevustega põhjustasid Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu A.Hle järgmised vigastused: peaajusisese verevalumi, peaajuinfarkti, peaajuturse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, 6 1-19-8866 parempoolse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, ninaluude murrud, vasaku silmakoopa murrud, ülalõuamurrud vasakul pool, nahaalused verevalumid ja mõlemapoolse prillverevalumi näo piirkonnas, nahaalused verevalumid kaela piirkonnas, pehmete kudede õhk emfüseemi näo piirkonnas ja nahamarrastused üle keha (alajäsemetel, kehatüvel). A.H suri 30.12.2018 kell 06.10 SA Pärnu Haiglas teadvusele tulemata ja surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma koos massiivse parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, mõlemapoolse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, parempoolse peaajusisese verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Seega Mairo Uustalu, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm, pani toime
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.
lg 1, 3 alusel taotles prokurör määrata koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ja ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat ja 5 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi; osaleda sotsiaalprogrammides, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga. G.Õi palus prokurör karistada 6-aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.
lg 1, 3 alusel taotles prokurör jätta karistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdlane ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi; osaleda sotsiaalprogrammides, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga.
lg 1 alusel taotluse prokurör kõigi süüdistatavate osas lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.12- 16.12.2018, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka. Ekspertiiside tegemise kulud ja määratud kaitsjatele määratud tasud palus prokurör jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 solidaarselt süüdimõistetute kanda. Kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et G.Õi süü on tõendamist leidnud ning karistus tuleb mõista
Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada, et G.Õ on alaealine, ta on oma tegu kahetsenud ja tema teopanus oli väike, teda ei ole karistusregistrisse kantud, kahjunõuet ei ole tema vastu esitatud ja ka seda, et G.Õ õpib. Mõistetud karistuse palus kaitsja jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Menetluskulud palus kaitsja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta, kas tervikuna riigi kanda või vähendada olulises suuruses ja ajatada ühe aasta peale. Süüdistatav G.Õ tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja avaldas kahetsust. Kaitsja Ants Nõmmik leidis, et Hero Prinsi süü A.H löömises on tõendamist leidnud. Küll aga on kaitsja seisukohal, et Hero Prinsile esitatud süüdistus tuleks ümber kvalifitseerida
lg 1 või
lg 1 või
1 lg 1 järgi, kuna tuvastamist ei ole leidnud tema tahtlus just sellise tervisekahjustuse tekitamises A.Hle, mis lõppastmes viis surma saabumiseni. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada, et Hero Prinsil on olemas kindel elukoht, kindel sissetulek, ta on tunnistanud enda tegu ja kahetsenud. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei ole õigustatud reaalse vangistuse mõistmine ning ei vaidle vastu, kui kohus karistab Hero Prinsi 7 1-19-8866 vangistusega, mida ei pöörata täitmisele 5 aastase katseaja jooksul koos käitumiskontrolliga ja alkoholikeeluga. Süüdistatav Hero Prins tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja avaldas kahetsust. Kaitsja Kaire Aus leidis, et tõendatud ei ole Mairo Uustalu tahtlus ja teopanus tekitada kannatanul eluohtlik terviseseisuna seisund ja põhjustada surma saabumine. M. Uustalu tegevus/osalus ei saanud tekitada A. Hle tervisekahjustust, mis oleks põhjustanud ohtu elule ja A. H surma. Asjas puuduvad tõendid, mis süüstaksid M. Uustalut A. Hle eluohtliku tervisekahjustuse ja surma põhjustamises. Kui leiab aga kinnitust, et teo toimepanija tahtlus ulatus kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse tekitamiseni, tuleb tema käitumine kvalifitseerida
Juhul aga, kui teo toimepanija tahtlus pähe suunatud löögi sooritamisel ei hõlmanud konkreetse tervisekahjustuse põhjustamist, tuleb kõne alla tema vastutus
lg 1 ja ettevaatamatu tapmise eest
DNA-ekspertiiside tasud palus kaitsja jätte riigi kanda, kuna need ei seostu Mairo Uustalu DNA-ga, need ei tõendanud Mairo Uustalu süüd ega ole aidanud kaasa asja lahendamisele. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvesse võtta Mairo Uustalu puhtsüdamlikku kahetsust ning püüet takistada teistel kuriteo toimepanemise jätkamist. Karistuse palus kaitsja mõista
73 alusel tingimisi ning leidis, et šokivangistus on ülemäärane. Menetluskulud palus kaitsja määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Süüdistatav Mairo Uustalu tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja avaldas kahetsust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 p 1, 7 järgi.
on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lõike 1 punktides nimetatud tagajärje põhjustamises.
lg 1 p 1, 7 näeb ette vastutuse seega tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Kriminaalasjas puudub vaidlust ajas ja kohas ehk selles, et A.H viibis perioodil 06.- 12.12.2018 RP elukohas Xs X ning seal viibisid ka süüdistatavad. Nimetatu on kinnitatud eelkõige, A.H elukaaslase MV ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistajate ÕS, UP, OL, S ja S S ´a ütlustega, RP ütlustega ning samuti kinnitavad seda süüdistatavad. Tunnistaja MV ütlustest (I kd tl 111-114) nähtub, et 06.12.2018 kella 22-23 paiku lahkus A kodust. A helistas tunnistajale 07.12.2018 13.00 ajal, ta oli purjus ja ütles, et on R juures. Järgmine kord helistas A talle 12.12.2018 kell 14.06 kellegi teise numbrilt, mõmises ja rääkis väga aeglaselt, ütles, et on R juures ja tahtis koju saada. Koju tagasi transporditi A 12.12.2018 kella 22 paiku. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et MV suhtles A.Hga 07.12.2018 ja ka seda, et A helistas UP telefoninumbrilt MVle 12.12.2018 kell 14.05 (I kd tl 138-140). Tunnistaja MV ütlusi selle kohta, et A.H jõudis 12.12.2018 kella 22.00 ajal koju, kinnitavad ka kannatanu MV ütlused (I kd tl 106-110) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 138-140), milledest nähtub, et MV helistas UPle 12.12.2018 kell 20.31 selleks, et A kohta küsida ning talle vastati, et A pandi just auto peale. 8 1-19-8866 Tunnistajad UP (I kd tl 116-118) ütlustest nähtub, et alates
G.Õi ütlusi selle kohta, et tema löömist ei alustanud ja palus löömine lõpetada hindab kohus ebausaldusväärseks ning jätab need tõendikogumist välja, kuna need ei riimu teiste süüdistatavate ütlustega. Seda, millised olid Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uutsalu poolt A.Hle põhjustatud tervisekahjustused ja asjaolu, et tema seisund oli raske, kinnitavad eelkõige tunnistaja M V ütlused, kannatanu MV ütlused, tunnistaja UP, OL, ÕS ütlused, RP ütlused, Hero Prinsi ja Mairo Uustalu ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokollid, haiglate vastused päringutele ja ekspertiisiaktid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt transporditi 12.12.2018 õhtul A.H koju ning ta ei olnud võimeline enam omal jalal liikuma. Tunnistaja MV ütlustest (I kd tl 111-114) nähtub, et kui A 12.12.2018 koju toodi, ta jalgu alla ei võtnud, mistõttu talutati A kahe inimese vahel koduukseni ja sealt edasi uksest sisse liikus A neljakäpukil. A nägu oli üleni sinine ja paistes, ka silmad olid kinni paistetanud. 13.12.2018 öösel kella 4.30 paiku, kui tunnistaja oli maja teisel korrusel, kuulis ta suurt kolksu ja A juurde jõudes nägi, et A lamab wc ukse ees selili maas, hingamine oli takistatud, keerasid ta külili ning suust valgus verist lima. A enam kontaktivõimeline ei olnud. Tunnistaja kutsus kiirabi. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 7) ja selle lisa (CD plaat). Kõnest häirekeskusele nähtub, et 13.12.2018 kell 04.43 helistas MV häirekeskusesse ning soovib kiirabi, kuna mees A.H toodi koju läbi pekstuna, nägu on sinine ja paistes, kodus kukkus uuesti kui läks roomates tualetti ning hingamine on kinni. Mees on teadvusel aga ei kontakteeru. Tunnistajad UP (I kd tl 116-118) ütlustest nähtub, et üks päev enne, kui A ära viidi (enne 12.12.2018) või isegi varem, tulid R juurde G.Õ ja Mairo Uustalu, kellel tekkis vahepeal tüli A. Millalgi õhtusel ajal läks A koos G.Õi ja Mairo Uustaluga õue ja olid seal umbes 15 minutit. Kui A tagasi tuppa tuli, oli tema nägu paistes ja silmad sinised. Tunnistaja OL (I kd tl 120-123) ütlustest nähtub, et kui tunnistaja 12.12.
lg 1 p 1, 7 objektiivne koosseisu täitmine süüdistatavate poolt, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Samuti on tõendatud, et Hero Prins haaras kahel korral A.Hl käega kõrist, surus ta kõrist hoides selili vastu diivanit. Sellest tulenevalt tuleb edasi analüüsida subjektiivset külge. Eelnevalt kohus peab vajalikuks märkida, et kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja selle tagajärg. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalenud, sõltumata sellest, kes konkreetselt tervisekahjustuse põhjustas. Seega olenemata sellest, kui palju keegi lõi A.Hd lõi, vastutavad kõik osalenud tekkinud tagajärje suhtes. Kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige
lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult.
lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud raske tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalised, sõltumata sellest, kes konkreetselt raske tervisekahjustuse põhjustas. Antud juhul olid kõik süüdistatavad võrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna. Koos mindi otsustavalt A.Hga välja värava taha ning koos kasutati tema suhtes ka vägivalda. Kogutud tõendid kinnitavad, et objektiivse kõrvalvaataja jaoks oli tegemist ühe teoga, mille käigus kasutasid kõik süüdistatavad isikute grupis kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Riigikohus on 3. mai 2019 lahendis 1-17-5883 märkinud, et juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid mõlemad
lg 1 p-des 1 ja 7 nimetatud rasked tagajärjed on saabunud ettevaatamatusest, vastutab isik üksnes
lg 1 p 7 järgi, mis neelab eluohtliku seisundi kui surmale eelnenud vahetagajärje. Samas ei saa täiesti välistada olukordi, kus süüdistatava tahtlus ulatub lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni (
lg 1 p 1), ent mitte surma saabumiseni (
Sellisel juhul tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, kuna tahtlikult põhjustatud oht kannatanu elule ei neeldu ettevaatamatusest surma põhjustamises. Kohus leiab, et antud juhul esineb justnimelt see olukord, kus süüdistatavate tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni, kuid mitte surma saabumiseni. Riigikohus on 5. juuni 2018. a otsuses nr 1-17-105/35 märkinud, et
lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada 16 1-19-8866 kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (
Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine
Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
Eelnevalt analüüsitud teo toimepanemise viis viitab selgelt asjaolule, et Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu tahe oli suunatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamisele, s.h mööndes, et tegemist võib olla eluohtliku tervisekahjustusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Süüdistatavate enda antud ütluste kohaselt oli neil konflikt kannatanuga, mis päädis nende poolse agressiivse käitumisega kannatanu suunas. Esialgu haaras Hero Prins kahel korral A.Hl käega kõrist ja surus ta kõrist hoides selili vastu diivanit. Peale seda toimus kannatanul veel sõnaline konflikt süüdistatavatega. Seejärel suundusid süüdistatavad koos kannatanuga õue ja alustasid koheselt kannatanut peksma ehk õue minemise eesmärk oli kannatanule n.ö füüsiline õppetund anda. Seega tuleb antud juhul jaatada tervisekahjustuse tekitamise suhtes raskeima tahtluse vormi olemasolus, s.o. kavatsetust. Tahtluse kindlakstegemisel arvestab kohus ka ründe intensiivsust ja löögijõudu. Surnu ekspertiisiakti kohaselt on kannatanu pea piirkonna vigastused saadud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega pea piirkonda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanut löödi korduvalt (vähemalt 6-l korral) rusikaga pea piirkonda, peksmine oli niivõrd intensiivne, et süüdistatavate Hero Prinsi ja Mairo Uustalu käed olid verised ning ka süüdistatavate G U ja Hero Prinsi riided olid verised. Eelnevalt on ka tõendamist leidnud, et löömise tagajärjel oli A.H nägu üleni sinine ja paistes, sinine oli ka kael ning marrastused ja hematoomid kehapiirkonnas. Seega pidid ka rusika ja jalalöögid olema küllaltki tugevad, tõendades selliselt tahtluse olemasolu. Hero Prins on tunnistanud kolme rusikalööki kannatanule näkku, Mairo Uustalu ühte korda ja G.Õ kahte korda. Kuivõrd löökide arv peapiirkonda oli niivõrd suur saab tõsikindlalt jaatada süüdistatavate rünne oli intensiivne ja tegevus tahtlik. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kannatanu oli tugevas alkoholijoobes, vastupanu ei osutanud ja vastu ei löönud, enamjaolt peksmise ajal oli istuli või pikali ja palus süüdistatavatel oma tegevus lõpetada, kuid süüdistatavad jätkasid A.H peksmist. Kohtupraktika kohaselt on tahtluse tuvastamise asjaoluna rõhutatud ka piirkonda ja toimepanemise vahendit, kuhu ja millega kannatanule vigastused on tekitatud. Praegusel juhul lõid Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu kannatanut rusikatega pea piirkonda ja jalgadega kehasse. Kohtupraktikas on pead ja kehatüve peetud selliseks piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tagajärgi. Seega kannatanu löömine just pähe, mis on vigastustele väga vastuvõtlik ja õrn piirkond, kinnitab raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlust. Kuigi pea on nn elutähtis piirkond, ei tähenda see vältimatult, et iga rusikalöök pähe 17 1-19-8866 oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n.ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva raske tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Objektiivsele kõrvalseisjale on selge, et mitu korda tugevalt vastu pead lüües võib inimene saada raskelt vigastada. Ohtu elule või surma saabumist korduvalt peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimist kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Seega saab väita, et üldise elukogemuse põhjal saab pidada võimalikus ja tõenäoliseks, et isikut mitmeid kordi peapiirkonda lüües võib vallandada just sellise kausaalahela, mis päädib ohuga elule või kannatanu surmaga. Kohtu hinnangul pidi tulenevalt sellest, et peksti grupis, löökide arvust ja löökide tugevuse tõttu süüdistatavatele olema ettenähtav, et löökide tagajärjel võib kannatanul tekkida rasked tervisekahjustused ehk eluohtlikud vigastused. Tahtlust kinnitab ka süüdistatavate teojärgne käitumine. Süüdistatavad ei osutanud kannatanule mingit abi. Süüdistatavad läksid peale konflikti tuppa ja kannatanule abi ei osutanud. Hero Prins nägi kannatanut ka verd oksendamas ja kannatanu kurtis talle, et tal on halb olla ning on üldteada, et oksendamine on märk ajutrauma puhul, kuid sellegi poolest ei kutsunud kannatanule kiirabi. Seega käitusid süüdistatavad kannatanu võimalikku tervisekahjustusse ükskõikselt. Neil oli ükskõik, kas kannatanu on eluohtlikus seisundis või mitte. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata ka seda, et Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu poleks ette kujutanud seost nende teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu poolt lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukoha kohaselt peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost. See kriteerium on käesoleval juhul täidetud. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatavad lõid korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda. Lüües rusikatega korduvalt elutähtsate organite piirkonda, peab isik möönma mistahes raskusega tagajärje saabumise võimalikkust. Samuti ei ole eluohtliku vigastuse põhjustamine selliste korduvate jõuliste löökide ebatüüpiline tagajärg. Eelnevast nähtuvalt on tõendatud, et Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu tahtlus ulatus ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni ning nad pani eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise toime kaudse tahtlusega. Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu pidid võimalikuks pidama, et korduvad löögid pähe, võivad põhjustada kannatanule eluohtliku seisundi, ning nad möönis selle saabumist. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult ja tahtlus ulatus ka eluohtliku tervisekahjustuseni, näitavad objektiivsed tõendid, et surma saabumist ei saa Hero Prinsile, G.Õile ja Mairo Uustalule tahtliku tagajärjena omistada. Ettevaatamatuse vormidest esineb praegusel juhul kergemeelsus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Käesoleval juhul saab väita, et Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu oleks pidanud mõistma, et teise inimese valimatu peksmisega pea piirkonda võib õnnetult saabuda ka kannatanu surm. Samas viitavad tõendid, et Hero Prinsil, G.Õil ja Mairo Uustalul võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida. Tegu pandi toime ajavahemikul 07.12.2018 kuni 12.12.2018 kella 22.00 paiku täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid tõenäoliselt 09.12.2018 õhtul, kannatanu suri haiglas 30.12.2018. Tegemist on küllaltki pika ajavahemikuga vigastuste tekitamise ja surma saabumise vahel. Peale peksmist kannatanu nägu oli üleni sinine ja paistes, kuid kannatanu oli elus. Objektiivselt väliselt hinnates ei pidanud süüdistatavad sellises 18 1-19-8866 olukorras arvama, et kannatanu elu ei suudetaks päästa. Taoline objektiivne väline pilt kõrvalseisjatele kinnitab pigem ettevaatamatust surma põhjustamise osas. Samuti lõpetasid süüdistatavad ise ründe, kuigi nad oleksid võinud peksta kannatanut seni kuni viimane oleks surnud. Seega näitab süüdistatavate käitumine pigem seda, et surma osas tegutsesid nad kergemeelsusega. Eeltoodu alusel tõendamist leidnud süüdistatavate tahtlikus raske tervisekahjustuste tekitamises ning ettevaatamatusest surma põhjustamises. Arvestades, et tõendamist on leidnud, et ohu elule põhjustasid süüdistatavad tahtlikult, ei kuulu tegu ümber kvalifitseerimisele
lg 1, § 117 lg 1, § 119 lg 1 või § 1191 lg 1 järgi, nagu taotlesid seda kaitsjad. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu on süüvõimelised ning
Seega tuleb Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette 4- kuni 12-aastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on sellisel juhul 8 aastat vangistust. Süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus. Süüdistatavad tegid korduvaid lööke rusikate ja jalgadega. Selline tegevus on hinnatav pigem keskmise intensiivsusega ründena. Süü suurust hinnates annab ründele ohtlikkuse pigem piirkond, kuhu löök sooritati ning teo toimepanemise vahend. Vahendiks olid käed ja jalad. Piirkond, kuhu löögid tabasid, oli pea ja keha. Kohtupraktika kohaselt on inimese pead hinnatud elutähtsaks piirkonnaks ning süüdistatavad tegi löögid just sinna õrna ning kahjustustele vastuvõtlikkusse kohta. Süü suurusest rääkides ei ole vähetähtsaks asjaoluks kannatanu asend. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et kannatanu oli kogu ründe ajal (v.a esimese löögi ajal) pikali või istuli maas. Seega ei olnud kannatanu kuidagi ründaval positsioonil, vaid pigem abitumas olukorras kui süüdistatavad. Süüdistatava käitumine enne ja pärast kuriteo toimepanemist on samuti üheks asjaoluks, mida süü suuruse tuvastamisel arvesse tuleb võtta. Teoeelselt tekkis kannatanul füüsiline konflikt Hero Prinsiga ja seejärel sõnaline konflikt G.Õiga. Seega oli tekkinud eelnevalt tüli kannatanu ja süüdistatavate vahel, suuline konflikt, mida just süüdistatavad asusid füüsiliselt lahendama. Pärast kuriteo toimepanemist ei osutanud süüdistatav kannatanule mingit abi ega helistanud häirekeskusesse. Seega oli süüdistatavatel ükskõik, kas kannatanu on eluohtlikus seisundis või mitte. Kannatanu enese käitumine enne tema suhtes toime pannud tegu iseloomustab samuti 19 1-19-8866 isikute süüd. Kannatanu oli süüdistatavaid toas ähvardanud ja ülbitsenud, millest tüli ka alguse sai. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et süüdistatavate käitumises ei esinenud mitte ainult üks
lg 1 punktides sätestatud tagajärg, vaid lausa kaks ning sh ka kõige raskem – teise inimese surm. Kokkuvõtvalt saab süüdistatavate tahtlust, ründe intensiivsust, vahendit, piirkonda ja vigastusi, kannatanu asendit ja süüdistatavate ja kannatanu teoeelset ja –järgset käitumist silmas pidades hinnata Hero Prinsi, G.Õi ja Mairo Uustalu süüd keskmise suurusega süüks. Kõigi süüdistatavate suhtes esineb karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Mairo Uustalu kahetses oma tegu nii kohtueelses uurimises antud ütlustes, käsikirjalises avalduses (I kd tl 217) kui ka kohtuistungil oma viimases sõnas. Tema hinnangul sai määravaks asjaolu, et ta oli tugevas alkoholi joobes, A.H ülbe käitumine ja seltskond. Mairo Uustalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud. G.Õ oli enda sõnul kaine ja oma tegevust põhjendada ei oska. Kohtueelses menetluses antud ütlustes kui ka kohtuistungil oma viimases sõnas avaldas G.Õ kahetsust. G.Õi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Hero Prins kahetses oma tegu nii kohtueelses uurimises antud ütlustes, käsikirjalises avalduses (I kd tl 290-291) kui ka kohtuistungil oma viimases sõnas. Hero Prinsi ütlustest nähtub, et ta oli tarvitanud enne kuriteo toimepanemist mitu päeva alkoholi ja jõi ka pärast A.H peksmist mitu päeva edasi. Hero Prinsi on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral liiklussüüteo (
Samuti on teda karistatud väärteokorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest (LS § 224). Eeltoodust nähtub, et Hero Prinsil on probleeme alkoholi tarvitamisega. Raskendavaks asjaoluks loeb kohus kõigi süüdistatavate suhtes
Lähtudes eeltoodust kohus karistab Hero Prinsi
MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 4 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2018-16.12.2018, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt kuulub mõistetud karistusest koheselt reaalselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 4 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust jätab kohus tingimisi täitmisele pööramata, kui Hero Prins ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuriteo pani Hero Prins toime alkoholijoobes ja alkoholisõltuvus on Hero Prinsile probleemiks. Probleeme on Hero Prinsil ka konfliktsituatsioonides viha juhtimisega, kuivõrd väikese sõnavahetuse tagajärjel pani ta toime raske kuriteo. Seetõttu 20 1-19-8866 kohus leiab, et arvestades Hero Prinsi isikut, on nimetatud kohustused vajalikud Hero Prinsi õiguskuulekale teele juhtimiseks. Mairo Uustalu karistab kohus
MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 4 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2018-16.12.2018, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt kuulub mõistetud karistusest koheselt reaalselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 4 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust jätab kohus tingimisi täitmisele pööramata, kui Mairo Uustalu ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuriteo pani Mairo Uustalu toime alkoholijoobes ja vägivalla tarvitamine oli tingitud A.H käitumisest. Eeltoodu viitab sellele, et Mairo Uustalul on probleeme konfliktsituatsioonides viha juhtimisega, pannes seetõttu toime raske kuriteo. Seetõttu sarnaselt Hero Prinsiga kohus leiab, et arvestades Mairo Uustalu isikut, on nimetatud kohustused vajalikud tema õiguskuulekale teele juhtimiseks. Kohus leiab, et Hero Prinsi ja Mairo Uustalu osas on šokivangistus 3 kuud põhjendatud arvestades kuriteo raskust. Lisaks raskele tervisekahjustusele, sai isik nende teo tagajärjel ka surma. Hero Prins ja Mairo Uustalu on kohustatud ilmuda karistust (3 kuud vangistust) kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. G.Õi karistab kohus
MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2018-16.12.2018, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, ja 3 kohaselt jätab kohus vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui G.Õ ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis on vastavuses temale etteheidetava kuriteoga. G.Õi iseloomustavatest andmetest (I kd tl 244, 253-258, 261-262, 327-) nähtub, et isikul on probleeme tervisega ja määratud seetõttu koduõppele, tal on diagnoositud xxx. Kuigi kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et G.Õil on probleeme alkoholi tarvitamise ja et ta oleks vägivaldne, on kohtul hinnangul vajalik määrata G.Õile ka
lg 2 p 2, 8 alusel kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt ja erakorralisest ettekandest nähtuvalt vajab G.Õi xx abi, et kontrollida tema xxx ning aidata lahti rääkida tekkinud situatsioon, kuna pingelised olukorrad on noormehes varasemalt tõsiseid probleeme tekitanud. Alkoholi tarvitamise keeld on vajalik, et vältida tulevikus sarnaseid konfliktsituatsioone. Kohus leiab, et kõigi süüdistatavate suhtes on vajalik karistusest tingimisi vabastamine just
alusel, sest sellise raske kuriteo toime pannud isikud vajavad kriminaalhooldaja järelevalvet ja täiendavaid kohustusi. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaitsja Kaire Ausi ettepanekut jätta karistus tingimisi kohaldamata
21 1-19-8866 Kuigi kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.H löömist alustas G.Õ, arvestas kohus G.Õile karistust mõistes eelkõige seda, et kuriteo pani ta toime alaealisena.
lg 2 kohaselt ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Seega mõistes alaealisele karistust süütekoosseisu järgi, mis näeb karistusena ette vangistuse enam kui kümme aastat, tuleb aluseks võtta vastava sanktsiooni alammäära ja
Alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid (RKKKo 3-1-1-43-06). Arvestades, et G.Õi ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal ei ole kalduvus vägivaldsele käitumisele, pidas kohus põhjendatuks temale mitte šokivangistust mõista. Tõkend Tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Hero Prinsile, G.Õile ja Mairo Uustalule kohaldatud tõkendit ning Hero Prins, G.Õ ja Mairo Uustalu ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid CD plaadid (pakendid nr 20, 21), milledel on häirekeskuse kõnesalvestis ja kõneeristus ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. DNA proovid (pakendid nr 1, 3, 6, 11), musta värvi fliisjakk (pakend nr 13), halli värvi villane kampsun (pakend nr 16, mis asub pakendis nr 13), pesu loputusvesi (pakend nr 17), mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kui väärtusetud asjad. Sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud halli värvi dressipluus/pullover (pakend nr 15), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule Hero Prinsile. Kahtlustatava Mairo Uustalu 14.12.2018 kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung 2 IMEI-ga:xxx, IMEI 2 xxx (pakend nr 18), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule Mairo Uustalule. Kahtlustatava G.Õi kinnipidamise käigus 14.12.2018 ära võetud mobiiltelefon Huawei IMEI: xxx (pakend nr 19), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule G.Õile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1460 €. Hero Prinsile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1084,80 €. G.Õile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1496,40 €. Kohus leiab, et määratud kaitsjatele määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud. 22 1-19-8866 Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: DNA ekspertiis nr 18E-GE1325, mille tegemise kulu on 969 €; DNA ekspertiis nr 19E-GE0099, mille tegemise kulu on 2679 € ning surnu kohtuarstliku ekspertiis nr 19E-LäS0001/3, mille tegemise kulu on 222 €. Kaitsja Kaire Aus leiab, et kuivõrd kohtuväline menetleja võttis 14.12.2018. a sündmuskohalt kõigist verekahtlastest määrdumistest proovid, mis ei tõendanud M. Uustalu süüd ega aidanud kaasa asja lahendamisele, tule DNA ekspertiisid jätta riigi kanda. Kohus leiab, et kuigi ekspertiisiaktist nr 18E-GE1325 nähtuvalt leiti dressipluusilt erinevatest kohtadest Hero Prinsi DNA, ei tähenda, et see ekspertiisi teostamine puudutab ainult Hero Prinsi. Ekspertiis oli vajalik, et selgitada välja, kelle bioloogilist materjali leidub antud dressipluusil, kuna loputusvee (mille sees dressipluus oli) testimisel TetraBase meetodil tuvastati, et see sisaldab verd. Ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja olenemata selles, kas ja kelle DNA sellelt leiti, oli see vajalik kriminaalasja lahendamiseks tervikuna, mitte ainult konkreetse isiku süü lahendamiseks. Menetlejatele oli teada, et A.Hd oli jõhkralt pekstud, seega oli vajalik tuvastada, kellele dressipluus kuulus ja kas dressipluusil võis olla A.H veri. Asjaolu, et kellegi DNA-d ekspertiisi käigus ei leita, ei tähenda, et see polnud vajalik. Ekspertiisiakt nr 19E-GE0099 osas leiab kohus sarnaselt eelmisega, et ekspertiisi tingis tõendamisvajadus, mis tõendina aitas kaasa kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiis aitas tuvastada kus toimus ja kuidas toimus A.H suhtes vägivalla kasutamine. Eesmärk oli ka tuvastada teo toimepanijad. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et ekspertiisi kulude väljamõistmise otsustamisel on oluline ekspertiisi määramise eesmärk (ehk kas see oli vajalik), mitte niivõrd see, kas sellega suudeti midagi tuvastada või mitte. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12 on leidnud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Tulenevalt KrMS § 180 lg-s 2 sätestatust võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü
Samuti leiab kohus, et ka surnu kohtuarstlik ekspertiisi koostamine oli vajalik selleks, et selgitada välja ohvri surma põhjused (sh vigastused, nende tekkemehhanism, surma saabumise aeg) ning ühtlasi saada vajalikku teavet selleks, et hinnata, milline on võimaliku toimepandud kuriteo kvalifikatsioon. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud, need olid tõendina lubatavad, kõigi süüdistatavate süü oli sama suur, seega on põhjendatud nende kulude väljamõistmine kõigilt süüdistatavatelt võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 23 1-19-8866 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel seda, et G.Õ on käesoleval hetkel alaealine, kes õpib. Seega jätab kohus menetluskuludest osa, s.o määratud kaitsjale määratud tasudest 1000 € riigi kanda. Arvestades aga, et G.Õ saab 09.06.2020 18-aastaseks, tema ema kasvatab lisaks Gle xxx ja ema on xxx , jätab kohus menetluskulud G.Õi, mitte tema ema kanda. Samuti ei ole võimalik määrata menetluskulude tasumist solidaarselt, nagu taotles seda kaitsja. Kohus leiab, et menetluskulusid ei saa välja mõista solidaarselt süüdimõistetult ja tema seaduslikult esindajalt. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 188 kommentaarides märgitud (lk 454), et kui kohus paneb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse § 188 alusel alaealise vanemale, vastutab nende kulude hüvitamise eest õigustatud isiku ees üksnes vanem. Alaealine ja tema vanem ei vastuta õigustatud isiku ees solidaarvõlgnikena. Seega saab kohus menetluskulud mõista välja ainult ühelt isikult. Mairo Uustalu ja Hero Prinsi osas ei pea kohus põhjendatuks menetluskulusid osaliselt riigi kanda jätta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks varatute isikutega. Menetluskulud on tekkinud nende endi süü läbi. Tegemist on töövõimeliste täisealiste isikute, kes mõlemad käivad ka tööl. Eeltoodu põhjal tuleb Hero Prinsilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 3834,80 €, G.Õilt 3246,40 € ja Mairo Uustalult 2750 €. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavatele üle jõu, määrab kohus, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 24
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.