Süüdistusakti järgi süüdistatakse kokkuvõtvalt J. S selles, et tema poolt SLK juhatuse liikmele T. R nõuannete ja juhiste andmine AS-le S korralduse esitamiseks 12 AS H. K aktsia pantimiseks OÜ N kasuks, on käsitletav toimingutena, millised olid suunatud SLK varalise seisundi kahjustamisele. Sellega J. S tugevdas ja kindlustas T. R teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. Seega on J. S alust süüdistada ainelise ja vaimse kaasabi osutamises juriidilisest isikust võlgniku (SLK) juhatuse liikmele viimase poolt võlgniku varalise seisundi teadval kohustustevastasel kahjustamisel, mille tagajärjel vähenes oluliselt võlgniku maksevõime, s.o KarS § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Samuti süüdistatakse J. S selles, et olles eelnevalt saanud V. L loa ja heakskiidu, koostas J. S 09.03.2018, täpselt tuvastamata asukohas, enda kasutuses oleva sülearvutiga tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava 27.03.2006 kuupäeva kandva SLK garantii. J. S poolt koostatud garantii kohaselt andis SLK (garantii andja) 27.03.2006 AS-le F (x) garantii selle kohta, et ta tasub OÜ N (võlgnik) ja AS F vahel sõlmitud lepingust tulenevad mistahes (sh kontsernikonto lepingust nr x tulenevad) OÜ N võlgnevused AS-le F . Sama garantii kohaselt oli SLK garantiist tulenev kohustus piiratud 300 000 000 (kolmesaja miljoni) krooniga. Lisaks märkis J. S garantiikirjas, et SLK kohustub täitma AS F poolt esitatud nõude viie päeva jooksul ja kandma garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks nõutud summa AS F nõudes näidatud arvelduskontole. Garantii kehtivuseks märkis J. S tähtaja kuni 31.12.
lg 3, §
S §
lg 3, § 384 lg 1 ja §
S § 384 lg 1 järgi J. S süüdistuses § 384 lg 1 3 1-22-7646 § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi, G. K süüdistuses KarS § § 344 lg 1 ja §
S § 345 lg 2 järgi. Kriminaalasja eraldamise järgselt taotleb jätkuvalt prokurör J. S suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Leides muuhulgas, et J. S on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Samuti ei ole varasemalt tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatud KarS § 202 alusel. Seega ei saa tema puhul rääkida kuritegelikust käitumismustrist või õiguskorda ignoreerivast hoiakust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole J. S suhtes menetluses tsiviilhagi. Süüdistusakti kohaselt on J. S ele esitatud süüdistus maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises, s.o SLK aktsiate pantimise ja SLK poolt garantiinõude tunnistamise kuriteos, samuti garantiidokumendi võltsimises. Antud kuritegude näol on tegemist teise astme kuritegudega, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või vangistus. J. S on oma süüd tunnistanud ja andnud (küll eeluurimisel) omapoolsed ütlused. J. S tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samuti ei ole alust arvata, et J. S ei tee rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja tema kriminaalkorras karistamise vajadus. Seega puudub tema suhtes menetluse edasiseks jätkamiseks avalik menetlushuvi. Prokuröri taotluse kohaselt süüdistatav J. S nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja nõustub endale KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahalise kohustuse võtmisega määratud tähtajaks. Arvestades kuriteo toimepanemise aega, süüdistatava panust kuriteo avastamisse, tema poolt süü tunnistamist, seda, et talle on esitatud süüdistus kuriteole kaasaaitamises s.o kergemas kuriteo toimepanemise vormis, on prokuratuur arvamusel, et J. S süü ei ole suur ning tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, millest tulenevalt on mõistlik määrata talle kohustus maksta riigituludesse 4000 eurot ning kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o 3 445,34 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kujunevad järgnevalt: finantsekspertiisi kulu 3317,14 (23 220/7)1 + dokumendiekspertiisi kulu 15,4 (77/5) + käekirjaekspertiisi kulu 112,8 (564/5)2. J. S on nõus tasuma riigituludesse 4000 eurot 7 päeva pikkuse tähtajaga. Samuti on ta nõus tasuma kriminaalasjas tema suhtes tekkinud menetluskulu 3 445,34 eurot. Süüdistatavat J. S on teavitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi määratud tähtajaks, siis kohus uuendab tema suhtes kriminaalmenetluse. Kuivõrd J. S ütlused on kohtus uuritud vastavalt kehtivale korrale, mil kõik kohtumenetluse pooled on saanud esitada omapoolseid taotlusi ja vastuväiteid, siis J. S suhtes kriminaalasja eraldamine teiste süüdistatavate kaitseõigust ei kahjusta. Arvestades eeltoodut ning juhindudes KrMS § 216 lg 4 ja KrMS § 202, eriasjade prokurör taotleb lõpetada kriminaalasjas menetlus J. S (ik 37605184231) suhtes ja kohustada J. S t: 1) maksma riigituludesse 4 000 eurot. 1 Finantsekspertiis puudutab kõiki süüdistatavaid, mistõttu jääb Janno Saare kanda 1/7 osa ekspertiisi kulust. Dokumendiekspertiis ja käekirjaekspertiis puudutab süüdistatavaid T.Rihvki, V.Leedot, J.Saart, G.Kundratsit ning AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus. Seega jääb Janno Saare kanda 1/5 osa ekspertiiside kulust. 2 4 1-22-7646 2) tasuma kriminaalmenetluse kulu 3 445,34 eurot. 3) kohustuse täitmise tähtajaks määrata 7 (seitse) päeva alates kohtumääruse allkirjastamisest/teatavaks tegemisest. 4) Tõkend puudub. 5) Asitõendid või äravõetud asjad: kõikide asitõendite ja äravõetud asjade osas võetakse seisukoht kriminaalasja nr 1-21-8988 kohtulikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning 12.12.2022 taotluse põhjendustega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub süüdistatav J. S puhul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning süüdistatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. J. S ele etteheidetavad kuriteod KarS § 384 lg 1 – KarS § 22 lg 3 ning KarS § 344 lg 1 järgi on mõlemad teise astme kuriteod, mille eest seadus näeb esimesel juhul ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, teisel juhul rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Võimaliku maksimaalse karistuse määrast nähtuvalt on tegemist kuritegudega, mille puhul riiklik hukkamõist on pigem väike. Esitatud süüdistus on põhjendatud, samas süüdistuses etteheidetud teod ei ole oma olemuselt rasked, samuti on ühel juhul J. S ele etteheidetav süüdistus seotud kuriteole kaasaaitamisega, s.o kergemas kuriteo toimepanemise vormis. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidele tuginedes võimalik pidada J. S süüd väikeseks. Arvesse tuleb seejuures võtta kuriteo toimepanemise aega, milleks J. S puudutav osa on seotud tegudega aastal 2018, ning asjaolu, et J. S on andnud panuse kuriteo avastamisse ning tunnistanud oma süüd Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale 5 1-22-7646 kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. J. S on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes varasemalt lõpetatud oportuniteediga ühtegi kriminaalmenetlust. J. S suhtes antud kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Viidatud kaalutlustel on kohus seisukohal, et J. S puhul puudub asjas avalik menetlushuvi ning tema suhtes toimetatud kriminaalmenetlus ei pea ilmtingimata päädima süüdimõistmise ja karistamisega, karistusliku eesmärgi täidavad eripreventiivses mõttes ka juba J. S poolt võetud kohustused. J. S poolt võetud kohustusi peab kohus proportsionaalseks ning oma eripreventiivset eesmärki täitvaks – J. S el tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seitsme päeva jooksul hüvitada temaga seotud kriminaalmenetluse kulud 3445,34 eurot, mis moodustub 1/5 kohtueelses menetluses tehtud dokumendiekspertiisi ja käekirjaekspertiisi maksumusest ning 1/7 kohtueelses menetluses tehtud finantsekspertiisi maksumusest, samuti on J. S võtnud endale kohustuse maksta riigituludesse 4000 eurot, s.o kokku on J. S el seitsme päeva jooksul käesoleva määruse tegemisest kanda kohustusi riigi ees summas 7445,34 eurot. Seega nõustub kohus prokuröriga, et J. S ele etteheidetud tegudele ei pea riik kahtlemata kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega reageerima, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Seeläbi ei ole otstarbekas edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui J. S täidab tähtaegselt temale pandud kohustused. Seega on kohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 alusel tuleb kriminaalasja nr 18750000080 menetlus J. S suhtes oportuniteediga lõpetada. J. S ele määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 7 päeva käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuste mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendite ja äravõetud esemete osas võetakse seisukoht kohtus üldmenetluses arutatava kriminaalasja nr 1-21-8988 lõpplahendis. J. S suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.