) § 121 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav L.D , isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX; XXX; elukoht vabaduses: XXX; enne vahistamist XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tõkendina kohaldatud Tartu Maakohtu 29.12.2019.a määrusega vahistamist, kahtlustatavana kinni peetud 27.12.
Süüdi tunnistada L.D
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista L.D-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb L.D-l koheselt ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluva 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse kandmise algust L.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.12.2019.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui L.D ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata L.D katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal
lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 2 1, 4 ja 8 alusel määrata L.D-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; - 1 (ühe) kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist otsida endale töökoht või pöörduda Töötukassasse; - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakata L.D katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – jätta L.D suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta L.D sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda. 2
lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ning tekitatud terviskahjustus kestab vähemalt neli nädalat. Veel süüdistatakse L.D selles, et 27.12.2019.a. peale vägivalla teo toimepanemist ütles XXX YYY, et ta paneb tema maja ja auto põlema, kui kannatanu pöördub politseisse. YYY tunnetas reaalset ohtu oma varale ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest L.D on tema suhtes varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda. Sellega pani L.D toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu
lg 2 p 1, 2, 3 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.D-le karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.D-le karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui L.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on L.D kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 2 1 alusel on L.D kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel on L.D kohustatud 1 kuu jooksul peale vangistusest vabanemist otsima endale töökoha või pöörduma Töötukassasse.
alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse aja algust alates L.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.12.2019.a. Menetluskuludeks on advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 559,20 eurot, ekspertiisi tasud 61 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1496,20 eurot. L.D avaldas, et tal puuduvad säästud, ta on viibinud vahi all ning menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib üle tema majanduslike võimaluste. Tema ülalpidamisel on XXX. Tal on maksta liisingud ja järelmaksud. Eeltoodud põhjustel vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 438 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot ja advokaadi tasu 559,20 eurot, s.o kokku 1058,20 eurot Ülejäänud summa - osa sundrahast 438 eurot, jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb L.D väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav L.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.D süüdi tunnistada
lg 2 p-de 1, 2, 3 ja
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. L.D menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 559,20 eurot, ekspertiisikulu 61 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.