lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2015.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata B.T karistusaja algust alates 17.07.2015.a. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Välja mõista B.T-lt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagi summas (539.84) viissada kolmkümmend üheksa eurot ja 84 senti LT (a/a nr. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Jätta rahuldamata SR tsiviilhagi summas
Samuti süüdistatakse B.T selles, et ta tahtlikult 16.07.2015.a kella 20.20 ajal xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx sõiduautot xx xxxxx reg nr xxxxxx omamata 1-15-8118 j uhtis xx selleks sõiduki juhtimise õigust, olles 12.06.2015.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega 115-4624 karistatud
Täitmisele pööratud kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega pani B.T toime
B.T süüdistatakse selles, et ta 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx sõiduautot xxxx xxxxx reg nr xxxxxx, kus sõitis otsa tee ääres seisnud x-aastasele KT ja lapsevankris olnud x-kuusele H R. K. T sai otsasõidu tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse - parema sääreluu kaugmise kolmandiku lahtise murru koos haavaga sääre eesmis-seesmisel pinnal ning parema pindluu kaugmise kolmandiku murru. H. R sai otsasõidu tagajärjel mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused. B.T rikkus liiklusseaduse (LS) § 33 lg 1, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja LS § 90 lg 1 p-t 1, mis keelab mootorsõiduki juhti mise isikul, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, millega ettevaatamatusest te kitati inimesele raske tervisekahjustus, pani B.T toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistas B.T end toime pandud kuritegudes süüdi. Samas p alus süüdistatav talle võimaluse korral karistuseks määrata üldkasulik töö. Süüdistatava kaitsja leidis, et B.T on toime 3 pannud kuriteod, milles teda süüdistatakse. Samas palus ka kaitsja, et võimal use korral määrataks B.T-le karistuseks üldkasulik töö. Kaitsja nõustus kannatanu tsiviilhagiga. Kannatanu esindaja LS jäi kohtus kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, samuti soovis tsiviilhagi väljamõistmist summas 539.84 eurot. Kannatanu esindaja SR jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, samas teatas, et tsiviilhagis märgitud kahju on kindlustusseltsi poolt hüvitatud. Prokurör leidis, et B.T süü talle s üüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles B.T süüdimõistmist
ja 422 lg 1 järgi, taotledes
Samuti B.T süüdi tunnistamist
järgi ja tema karistamist 8-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel taotles prokurör liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistus, mida
lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks mõista kaks aastat ja kaks kuud vangistust. Lisaks taotles prokurör
lg 2 alusel karistuse suurendamist Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsusega mõistetud ära kandmata karistuse 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Esmalt märgib kohus, et antud juhul ei ole vaidlust selles, et 16.07.2015.a kell 20.20 ajal juhtis B.T xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx sõiduautot alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, kuna Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsusega oli B.T-lt lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Samuti puudub vaidlus selles, et B.T 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx sõiduautot ning sõitis otsa tee ääres seisnud x-aastasele KT ja lapsevankris olnud x-kuusele HR. Süüdistus
järgi 1-15-8118
sätestab, et kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Käesoleval juhul on B.T-le esitatud süüdistus selles, et ta juhtis tahtlikult 16.07.2015.a kella 20.20 ajal xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx sõiduautot xxxx xxxxxx reg nr xxxxxx, omamata selleks sõiduki juhtimise õigust, olles 12.06.2015.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega 1-15-4624 karistatud
Kohtuistungil tunnistas B.T ennast nimetatud süüdistuses süüdi. Maanteeameti 16.09.2015.a vastusest ( t.l 47) n ähtub, et süüdistatava juhtimisõigus on alates 30.06.2015.a kuni 29.10.2015.a neljaks kuuks ära võetud Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsuse nr 1-15-4624 alusel ning tema juhiluba on Maanteeametis hoiul alates 01.07.2015.a. 4 Ülekuulamisel (t.l 51) on B.T tunnistanud, et juunikuus võeti talt juhtimisõigus seoses alkoholijoobes juhtimisega neljaks kuuks ära. Süüdistatava puhtsüdamlikust ülestunnistusest (t.l 58 pöördel) nähtub, et ta andis endale küll aru, et ta ei tohiks juhilubade puudumise tõttu isegi kainena autot juhtida, veel vähem alkoholijoobes, kuid ta otsustas siiski riskida. Eeltoodust nähtub, et B.T juhtis 16.07.2015.a mootorsõidukit, olles teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Kuivõrd J.A-lt oli juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, siis B.T hoidus teadlikult kõrvale lisakaristuse täitmisest. Seega on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
B.T on korduvalt tunnistanud, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, mistõttu ei oleks ta tohtinud sõidukit juhtida, kuid ta otsustas seda siiski teha. Seega B.T seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise j a teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
järgi
sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleval juhul on B.T-le esitatud süüdistus selles, et ta 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx külas sõiduautot xxxx xxxxxx reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Kohtuistungil tunnistas B.T end nimetatud süüdistuses süüdi. Tunnistaja KL ütlustest nähtub (t.l 10 pöördel), et ta nägi B.T 16.07.2015 a. autoga sõitmas ja teadis, et B.T oli alkoholijoobes, sest ta nägi päeval, kuidas B.T tarvitas alkoholi. Sama on kinnitanud ka tunnistajad A. K (t.l 11 pöördel) ja M. E (t.l 12 pöördel), kes nägid B.T eeltood ud k uupäeval xxxxxxxx töökoja juures autoga sõitmas ning teadsid, et sõidukit juhtinud B.T oli alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (t.l 44) nähtub, et 16.07.2015.a kell 20.49 xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx tuvastati B.T joove 1.16 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (t.l 45) nähtub, et 16.07.2015.a kell 21.20 Paides Tallinna tn 12 (Paide politseijaoskond) on B.T-lt uvastatud tõendusliku alkomeetriga Lion intoxilyzer 8000 nr 80004513 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1.06 mg/l. Mõõtevahendi taatlustunnistus (t.l 46) kinnitab, et nimetatud alkomeeter on taadeldud ja vastab nõuetele. 16.07. Seega juhtis B.T 16.07.2015 a. mootorsõidukit
17.07.2015.a toimunud ülekuulamisel (t.l 51) on B.T tunnistanud, et ta tarvitas 16.07.2015 a. töökaaslasega alkoholi ning nad jõid viina. B.T puhtsüdamlikust ülestunnistusest (t.l 58 5 pöördel) nähtub, et ta oli teadlik, et ta ei oleks tohtinud joobeseisundis sõita. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Samas paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht 1-15-8118 alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1.50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas ohus on alkoholi 0.75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesoleval juhul on tunnistajate ja B.T enda ütlusetega tuvastatud, et ta sõitis autoga ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on leidnud tuvastamist, et B.T väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 1.06 mg/l. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes LS § 69 lg 2 p 1. Eelnevaga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
B.T on tunnistanud, et ta tarbis alkoholi ning ta ei oleks tohtinud sõidukit juhtida, kuid ta otsustas seda siiski teha. Seega B.T seadis ee smärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
lg 1 järgi
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ett evaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Selle eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Käesoleval juhul on B.T-le esitatud süüdistus selles, et ta 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx sõiduautotxxxxx xxxxx reg nr xxxxxx, kus sõitis otsa tee ääres seisnud x-aastasele KT ja lapsevankris olnud xkuusele HRile. K. T sai otsasõidu tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse - parema sääreluu kaugmise kolmandiku lahtise murru koos haavaga sääre eesmis-seesmisel pinnal ning parema pindluu kaugmise kolmandiku murru. H. R sai otsasõidu tagajärjel mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused. Süüdistuse kohaselt rikkus B.T LS § 33 lg 1, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas s eisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning LS § 90 lg 1 p 1, mis keelab mootorsõiduki juhtimise isikul, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuistungil tunnistas B.T end nimetatud süüdistuses süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütl uste juurde, mill est nähtub, et ta juhtis alkoholijoobes olles sõidukit ja nägi tee ääres viibinud inimesi, kuid kannatanutele otsasõitmist ta ei märganud. Liiklusõnnetusest ja otsasõidust sai ta teada veidi hiljem, kui KL andis talle sellest teada ning viis B.T tagasi sündmuskohale (t.l. 63-64). 6 Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l 2-7) nähtub, et 16.07.2015.a kell 20.20 toimus xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxs töökoja ja lautade vahelisel teel liiklusõnnetus, kus xxxx xxxxxx juht sõitis otsa tee ääres seisn ud lapsele ja lapsevankrile. Sõiduk lahkus pärast õnnetust sündmuskohalt. Nimetatud protokolli kohaselt on liiklusõnnetuses kolm osalejat: 1) xxxx xxxxxx juht B.T, 2) lapsevankris olnud HR ning 3) KT Vigastada said KT ja HR. Protokollile lisatud fototabel tõendab liiklusõnnetuse toimumise kohta, samuti xxxx xxxxxx ja lapsevankri vigastusi pärast õnnetuse toimumist. Eeltoodu tõendab 16.07.2015 a. B.T poolt liiklusõnnetuse tekitamist ning seda, et liiklusõnnetusega tekitati vigastusi kahele kannatanule. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t.l 8) tõendab, et Järvamaa haiglasse toimetatud HR (R) sai 16.07.2015.a kell 20.20 toimunud, süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuses vigastada ning tal oli mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused. Isiku ekspertiisiaktist nr 15E-LäI0040 (t.l 22-25) nähtub, et KT esines parema sääreluu kaugmise kolmandiku lahtine murd koos haavaga sääre eesmisel-seesmisel pinnal ning parema pindluu kaugmise kolmandiku murd. Samuti nähtub nimetatud aktist, et tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil toimunud liiklusõnnetuses. Ekspert asub seiskohale, et tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal, s.o 16.07.2015.a kell 20.20. Samuti leiab ekspert, et K T 1-15-8118 tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Seega on tuvastatud, et 16.07.2015.a kell 20.20 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati KT eluohtlik tervisekahjustus, mis
Tunnistaja KL ütlustest (t.l 10 pöördel) nähtub, et ta oli koos külaelanikega 16.07.2015.a kell 20.20 xxxxxxxxxx lautade vahelisel teel n ing ta nägi kuidas töökoja poolt sõitis inimeste suunas halli värvi xxxx xxxxxx. Auto sõitis inimeste suunas külg ees ning tee ääres olnud lastele otsa. Tunnistaja märgib, et ta nägi, et kõige rohkem sai viga KT. Tunnistaja ütluste kohaselt juhtis inimestele otsa sõitnud autot B.T. Tunnistaja AK ütlustest (t.l 11 pöördel) nähtub, et 16.07.2015.a sõitis temast mööda hall xxxx xxxxxx mille juht oli B.T . Tunnis taja selgitab, et kui ta jõudis paarsada meetrit edasi sõita, siis nägi ta tee ääres inimesi. Tema juurde tuli naine koos lapsega ning ta nägi, et lapsel on lahtine jalaluumurd. Seejärel sai tunnistaja aru, et xxxxxx juht ehk B.T oli inimestele otsa sõitnud. Kannatanu LT ülekuulamise protokollist nähtub (t.l 34), et 16.07.2015.a õhtul nägi ta kuidas neile lähenes halli värvi xxxx, mis seejärel sõitis otsa tema pojale KT. L. T nägi, et auto roolis oli B.T . Pärast õnnetust sõitis auto peatumata edasi. Lapsele otsasõidu tõttu purunes autol küljepeegel. Samuti nägi L. T, et pihta sai ka lapsevanker, milles oli S. R x-kuune laps. Käru rullus piki teed mitmel korral ringi. Õnnetuse tagajärjel oli K. T näost valge ja parem jalg oli hüppeliigese kohalt verine ning haavast paistsid nii lihased kui ka purunenud luu tükid. SR ütlustest (t.l 41) nähtub, et 16.07.2015.a õhtul sõitis nende suunas B.T-le kuuluv xxxx, samas S. R juhti ei näinud. Ta nägi, kuidas xxxx riivas 7 tagumise otsaga lapsevankrit nii, et see kukkus külili, kuid vankrit ringi rullumas ta ei näinud. Auto sõitis peatumata edasi. S. R nägi, et L. T oli sülle võtnud oma x-aastase poja K, kellel oli jalg verine. Kahtlustatava B.T ülekuulamise protokollist (t.l 51) nähtub, et ta mäletab, et ta nägi tee ääres gruppi inimesi, kuid seda, et ta kellelegi otsa sõitis, ta ei mäleta. Sama kinnitab B.T ka puhtsüdamlikus ülestunnistuses (t.l 59). B.T on ennast antud süüdistuses süüdi tunnistanud nii 17.07.2015.a ülekuulamise protokolli kohaselt, 25.07.2015.a kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses, 10.09.2015.a täi endaval ülekuulamisel ning ka kohtus. Seega on tuvastatud, et 16.07.2015.a kella 20.20 ajal sõitis B.T otsa lapsevankrile, milles oli HR, ning sõidutee ääres viibinud KT. HR sai õnnetuse tagajärjel mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused ning Kt parema sääreluu kaugmise kolmandiku lahtise murru koos haavaga sääre eesmisel-seesmisel pinnal ning parema pindluu kaugmise kolmandiku murru, mis on eluohtlikud vigastused. Järgnevalt on vaja tuvastada, kas B.T rikkus liiklus- või käitusnõudeid. Eelnevalt leidis tuvastamist, et B.T oli õnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Veel enam, B.T tuvastati n.-ö. kriminaalne joove. Kohtupraktikas on liiklusnõuete rikkumiseks loetud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes (RKKK 3-1-1-96-0 4, 3-1-2-3-05, 31-1-27-08). Kuivõrd antud juhul on tuvastatud, et B.T juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, siis rikkus ta LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Lisaks on prokurör süüdistatavale ette heitnud LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelnevalt leidis tuvastamist, et õnnetuse toimumise ajal B.T puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, kuivõrd see oli temalt Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsuse alusel neljaks kuuks ära võetud. Seega on leidnud tuvastamist ka LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine, sest B.T puudus õnnetuse toimumise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Veel heidab prokurör B.T-le ette LS § 33 lg 1 rikkumist, milles kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Antud juhul on L. T (t.l 34) ja S. R (t.l 41) kinnitanud, et enne õnnetuse toimumist liikus autole vastu üks täiskasvanu, kes püüdis autojuhi tähelepanu tõmmata, et juht hoogu vähendaks. L. T ütluste kohaselt autojuht lehvitamisele ei reageerinud, sest kiirust ta ei vähendanud. S. R selgitas, et tema arust autojuht ei näinudki, et talle 1-15-8118 antakse märku, kuna hoogu ta ei vähendanud. Samuti selgitas L. T, et auto lähenes väikese kõrgendiku poolt, mistõttu oleks pidanud kõrgendikult juba inimesi näha olema. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (t.l 58-59) on B.T selgitanud, et ta arvas, et A. K hakkab teda taga ajama, mistõttu keeras ta farmi teele ja li sas kiirust, jälgides pidevalt peegleid. B.T tunnistab, et peegleid jälgides ei pannud ta tähele, et teel on inimesed. Lisaks on B.T täiendaval ülekuulamisel (t.l 64) selgitanud, et ta mäletab küll, et keegi naisterahvas oli teistest eespool, aga ta ei pööranud talle eriti tähelepanu. Seega on ka B.T ise tunnistanud, et ta ei olnud tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes. Seega L. T, S. R ja B.T enda selgitustega on 8 tuvastamist leidnud, et B.T ei olnud tähelepanelik vähekaitstu d liiklejate suh tes, rikkudes seega LS § 33 lg-t 1. Kuivõrd H. Lipnad rikkus LS § 33 lg-t 1, § 69 lg-t 1 ja § 90 lg 1 p 1, siis on täidetud
Subjektiivsete t unnuste poolest eeldab
lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis, et sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumine toimus tahtlikult. Süüteokoosseis realiseerub, kui rikkumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. B.T rikkus LS § 69 lg-t 1 ja § 90 lg 1 p 1
Antud juhul on varasemalt leidnud tuvastamist, et B.T oli teadlik, et ta ei oleks juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes tohtinud mootorsõidukit juhtida. Seega B.T seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. B.T oli täielikult teadlik, et juhul kui ta mootorsõidukit juhib, siis ta paneb toime õigusrikkumised. LS § 33 l g-t 1 rikkus B.T
Juhi kohustus on olla tähelepanelik vähekaitstud liikleja suhtes. Eelnevalt leidis tuvastamist, et B.T ei olnud piisavalt tähelepanelik, samuti selgitas ta ise, et tema tähelepanu oli suunatud peeglite vaatamisele mitte eespool teel toimuvale. Sellise tee mitte jälgimise korral pidi B.T vähemalt võimalikuks pidama, et juhtuda võib liiklusõnnetus, kuid möönis seda. Seega tuleneb eeltoodust, et liiklusnõuete rikkumine toimus tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täie likku tõendamist süüdistatava poolt talle
Karistuse kohaldamisest Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav B.T toime pannud talle inkrimineeritavad kuriteod.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul tuleb B.T süüd ant ud juhul pidada suureks. Kuigi tema puhul on kergendavaks asjaoluks
lg 1 p-3 sätestatud puhtsüdamlik kahetsus, on süüdistataval viis kehtivat kriminaalkaristus, millest valdav enamus on kohaldatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Kolmel juhul on ta mõistetud süüdi
ning ühel juhul
Enne käesoleva karistuse aluseks olevaid sündmusi karistati B.T viimati Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsusega
järgi ning karistuseks mõisteti üks aasta vangistust
Seega süüdistatavat karistati viimati umbes kuu aega enne käesolevas otsuses käsitletud sündmusi. Ilmselgelt ei ole isikule varasemad karistused mõju avaldanud ja ta on jätkanud õigusrikkumiste toime panemist. Süüdistatav on olnud täiesti ükskõikne ja hoolimatu talle määratud karistuste suhtes. Süüdistatava õigusrikkumised muutuvad järjest raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Kui varasemalt on süüdistatavat karistatud joobes juhtimiste, varguse ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, siis käesoleval juhul on süüdistatava 9 ükskõike ja hoolimatu suhtumine viinud selleni, et on juhtunud kannatanu(te)ga liiklusõnnetus. Eriti raskeks muudab asja see, et antud juhul olid kannatanu(te)ks laps(ed). Vaadates isiku varasemat karistatust, tekib kohtul paratama tult arvamus, et B.T puhul on tegemist isikuga, kes ei mõista oma tegude võimalikke raskeid tagajärgi enne, kui tema tegudel on kannatanu(d). Lisaks on 1-15-8118 süüdistatav käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime pandud katseajal. Süüdistatav on kavatsetult j uhtinud mootorsõidukit joo beseisundis, samuti kavatsetult hoidnud kõrvale karistuse kandmisest ning põhjustanud lastest kannatanutega liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et B.T süüd antud kuriteos tuleb pidada nii suureks, et see välistab karistuse kohaldamise minimaalmääras või selle lähedases määras. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, sh samalaadsete süütegude korduvat toimepanemist, siis käesoleval juhul saab karistuse määramisele kõne alla tulla üksnes vangistus. Varasemad tingimisi määratud karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud kuritegude toime panemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on väga kõnekas fakt, et umbes kuu aega enne käesoleva kohtuotsuse aluseks olevaid sündmusi karistati B.T kriminaalkorras samalaadse süüteo, s.o joobeseisundis juhtimise, eest. Nimetatu näitab väga selgelt B.T suhtumist talle määratud tingimisi karistusse. Seega leiab kohus, et B.T-le ei ole võimalik kohaldada tema poolt taotletud üldkasulikku tööd, vaid talle tuleb kohaldada reaalset vangistust.
lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse ja
Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et B.T tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja § 424 järgi ja karistuseks tuleb
lg 1 alusel mõista B.T-le kolmeaastane vangistus.
Kohus leiab, et nimetatud sätte alusel on süüdistatavale võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et B.T tuleb süüdi tunnistada
järgi ning karistuseks tuleb mõista kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista kolm aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks tuleb mõista kaks aastat vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 11 kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra. Seega lõplikuks liitkaristuseks tuleb mõista kaks aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2015.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata B.T karistusaja algust alates 17.07.2015.a. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Asitõendeid antud asjas ei ole. Tsiviilhagid Antud kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi summas 100 eurot SR. 05.11.2015.a toimunud kohtuistungil teatas S. R, et nimetatud summa on talle kindlustusselts hüvitanud. Seega on 10 kannatanule kuriteoga tekitatud kahju juba hüvitatud, s.t. ei ole hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu tuleb esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata. Antud kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi ka LT summas 539.84 eurot. Tsiviilhagi summa koosneb ratastooli laenutuse, ravimite, sõidukulude, hügieenitarvete ja lisatoidu maksumusest. Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Tsivii lkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatav on puhtsüdamlikus ülestunnistuses (t.l 59 pöördel) märkinud, et soovib vabatahtlikult kompenseerida kannatanutele põhjustatud kulud. Ka 10.09.2015.a toimunud täiendaval ülekuulamisel (t.l 64) on süüdistatav märkinud, et ta on nõus kannatanutele kahjud tasuma. 05.11.2015.a kohtuistungil on süüdistatava kaitsja märkinud, et ta nõustub kannatanu hagiga, st hagile vastu ei vaielnud. Seega on süüdistatav hagi õigeks võtnud. Kuivõrd hagi on õigeks võetud, siis tuleb see rahuldada. Lähtudes eeltoodust, välja mõista B.T-lt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagi summas 539.84 eurot LT(a/a nr. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult B.T-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr 15E- 11 1-15-8118 LäI0040)summas 84 eurot,KrMS § 175lg 1 p 4 aluselriigi õigusabikorrasmääratud kaitsjatasu summas 400.08eurot Ev e J undase osalemise eestkriminaalasja menetluses ningKrMS § 179lg 1 p 2 aluselundraha s 85 5 eurot,kokku 1069 .08eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.