järgi lühimenetluse korras Tiina Viru M.T Isikukood või sünniaeg: XXX Perekonnaseis: xxxxxxxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxxxxxxxx Emakeel: eesti keel Elu- või asukoht ja aadress: xxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxx xxxxxxx xx xxxxxxx Kontaktandmed: xxxxxxx Karistatus: 1) 05.06.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
järgi vangistus 6 kuud 2) 14.02.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
mail 2009.a Paide kohtumaja määruse järgi vangistusega 66 päeva 3) 21.12.2011 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
424 järgi vangistusega 5 kuud (ärakandmata 4k ja 28p) tingimisi, katseaeg üks aasta Natalia Suvorova RESOM.T Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s : Süüdi tunnistada M.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 6 (kuus) kuud vangistust. ühe
lg 1 kohaselt arvata karistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva (01.01.201602.01.2016) ning ärakandmata karistuseks lugeda 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 28.08.2015.a otsusega mõistetud 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 26 päeva vangistust. Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. ja M.T Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 168.96 eurot. Menetluskulud kokku on 813.96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisel hiljemalt 03.02.2017.a. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700007929. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
Kohtuistungil uuritud tõendid: - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 2); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, alkomeetri näit (tl 4, 5); - tõendusliku alkomeetri lion intoxilayser 8000 nr 80-004513 taatlustunnistus (tl 27); - tunnistaja L.M ülekuulamise protokoll (tl 6-7); - tunnistaja K.L-i ülekuulamise protokoll (tl 8-9); - M.T kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl14-15); - M.T kahtlustatavana antud ütlused (tl 15); - karistusregistri teatis (tl 17); - Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsus 28.08.2015 ( tl 18-19); juhtimisõiguse andmed (tl 13); Kohtuistungil: 3
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva (01.01.2016-02.01.2016) ning ärakandmata karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 28.08.2015.a otsusega mõistetud 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 26 päeva vangistust. Lisakaristust rakendada ei saa, kuna M.T puudub mootorsõiduki juhiluba. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et M.Tle esitatud süüdistus
Käesolevas asjas puudub ka kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus süüdistuse tõendatuses.
objektiivne koosseis on tõendatud kogumis alljärgmiste tõenditega kogumis: - indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundi kontrollimise protokolliga, millest nähtub süüteokahtlus, et M.T võis juhtida motoorsõidukit joobeseisundis. Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtuvalt esinesid M.T joobele viitavad tunnused: silmade punetus ja suured pupillid, kerged koordinatsiooni häired ning alkoholi lõhn suust; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri väljatrükkiga, mis tõendab otseselt joobeseisundit 1,00 mg/l kohta, s.o vastavalt esitatud süüdistusele. Mõõtevahendi taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend oli taadeldud 13.11.2015.a; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt M.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ning samuti LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et M.T juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta kinnitab ka väljatrükk juhiloa andmetest; - tunnistaja L.M ütlustega, mille kohaselt sõiduki peatamisel ja juhi poolt ukse avanemisel oli märgata, et juht oli ilmselgelt joobes. Ta tundis ära autot juhtinud isiku, kelleks osutus M.T. Dokumente esitada M.T ei olnud ja juhtimisõigus temal puudus; - tunnistaja K.L ütlustega, mille kohaselt vesteldes juhiga tundis ta juhi suust alkoholi lõhna. Juhiks osutus M.T, kellel mootorsõiduki juhtimisõigus puudus; - asjaolu, et sõidukit juhtis süüdistatav, tõendab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti M.T kahtlustavana kinni 01.01.2016.a 20:27 Tallinna tn 12, Paide linnas, Järvamaal, kuna ta tabati joobes juhtimiselt; - süüdistust tõendavad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt tunnistas ta end süüdi. 4
objektiivne koosseis tõendamist leidnud ning see on realiseeritud kavatsusega, kuivõrd M.T asus sõidukit juhtima teades, et ta on joobes. M.T ütluste kohaselt tarvitas ta kamba peale ära pool pudelit viina umbes pool tundi enne seda, kui vahele jäi. Ütluste kohaselt läks ta sõitma, kuna sõber kukkus pea lõhki ning ta mõtles, et viib sõbra arsti juurde. Kohus analüüsib, kas M.T võis tegutseda hädaseisundis
Isegi kui eeldada, et esines teatud hädaolukord ja oht sõbra tervisele, siis M.T tegevust, s.o alkoholijoobes juhina liiklusesseasumist, mis suurendab hoopis ohtu veelgi enam sõbra õigushüvedele ja veelgi enamate isikute õigushüvedele, ei saa nimetada päästmistoiminguks, mis oleks sobiv, proportsionaalne, seega M.T ei tegutsenud hädaseisundis, vaid vastupidi pelgalt suurendas ja laiendas ohte õigushüvedele. Kokkuvõtvalt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohus tunnistab M.T esitatud süüdistuses
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).
järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistusega. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest (RKKKo 31-1-59-15, p 8). Süü suuruse kindlakstegemisel lähtub kohus objektiivsest asjaolust, et L. M.T jõi viina ning otsustas seejärel minna autoga sõitma, võttes kaasa ka kaasreisija. Lisaks puudus M.T ka juhtimisõigus. Mootorsõidukit juhtis ta sellises seisundis reede õhtul kella 20:27 ajal xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxx-xxxxxxxxx teel suunaga xxxxx poole. Tegemist on seega ajaga, mil on pime ning ka liiklustihedus on tavapärasest kõrgem, kuivõrd tegemist on riigipühaga ja reede õhtuga. Nimetatud asjaoludel M.T joobes juhtimine sisaldas ka suuremaid ohte õigushüvedele. Subjektiivsest küljes on M.T realiseerinud
M.T põhjendas autoga sõitu sellega, et sõbra pea oli vigastatud ning ta soovis sõbra arsti juurde viia. Üldteada asjaoludena on võimalik kasutada taksoteenust ning arsti vajava vigastuse korral kutsuda ka kiirabi. Eeltoodud valikuid silmaspidades iseloomustab see M.T tehtud valikuid ja suhtumist õiguskorda küüniliselt, 5
järgi, käesoleva kuriteo on M.T toime pannud katseajal, mis näitab otseselt, et ta on jätkanud antud kuritegude toimepanemist tegemist on negatiivse eripreventatsiooniga isikuga, kellele vabaduses kohaldatavad karistuslikud meetmed ei ole toiminud. Kaitsja on välja toonud, et isiku karistamisel reaalse vangistusega katkeks tal töö ning uuesti tööle saamine on raskendatud. Samuti hooldab ta ema. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht ei kaalu üles õiguskorra huvisid, s.o kõigi isikute turvalisust, tervikuna, millest samuti kohus kui üldpreventiivsuest käsitlusest lähtub. Kohus selgitab, et M.T on ise end sellisesse olukorda pannud, töö kaotus ega ema hooldamine ei saa enam olla peamine argument karistuse otsustamisel, karistuse kandmine on ja peabki olema paratamatult raske ja ebamugav. Kohus on Järva-Jaani Vallavalitsusele Kriminaalmenetlusseadustik § 8 p 5, 6 alusel teatanud, et M.T kinnipidamiskohas viibimise ajal kontrollitaks M.T ema hooldamise küsimuste korraldatust. Üldpreventiivses mõttes joobes ja juhtimisõiguseta juht on potentsiaalselt ohtlik igaühele ning seab ohtu nii enda, kui ka teiste tiheasustusalal kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Liikluses saab sageli eksida vaid ühe korra. Väikese riigi kohta on enam kui küll igal aastal liiklussurmasid ja vigastatuid joobes juhtide tõttu. Seetõttu jäädakse ilma pereliikmest, invaliidistutakse ja satutakse majanduslikesse raskustesse seoses tööst ilma jäämisega ja laenu jm kohustuste täitmise võimatuste pärast. Rääkimata korvamatutest moraalsetest kaotustest. Sageli liiklusõnnetusi põhjustanud joobes juhtidel puuduvad arvestavad võimalused ohvritele ja nende peredele kahjude korvamiseks. Lisaks sellele veel riigi haigekassa tasub liikluses enda süü läbi viga saanud joobesjuhtide enda ravikulusid. Ülalmärgitu kohaselt tuleb põhjendatud M.T-le karistust kohaldada määras, mis jääb küll üksnes ühekolmandikulise sanktsioonimäära lähedale, kuid kindlasti reaalsena nagu riiklik süüdistaja nõudis.
lg 2 alusel tuleb M.T-le mõista liitkaristus, suurendades karistust Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, kuna käesolev tegu on toime pandud katseajal. 6
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva (01.01.2016-02.01.2016) ning ärakandmata karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Paide kohtumaja 28.08.2015.a otsusega mõistetud 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja M.T ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Menetluskulud Süüdimõistetult tuleb välja mõista riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 168.96 eurot, kokku 813.96 eurot. Kaitsja on taotlenud maksegraafikut menetluskulude tasumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades M.T majanduslikku seisundit, võimaldab kohus tal menetluskulude tasumise kohtuotsuse jõustumisel hiljemalt 03.02.2017.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.