Obsah (11)

§ 637§ 405§ 442§ 652§ 162§ 178§ 174§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-116496 Kohtuasi Osaühing EUROPA

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot lepingulise esindaja tasu 270 eurot). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt purunes kostja sõidukil rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik sõitu jätkata. Ohutuse tagamiseks peatus kostja tee ääres esimeses võimalikus kohas. Seejärel lahkus ta sõiduki juurest ja läks Foorumi keskusesse, et helistada lähedastele ja kutsuda abi. Seega ei olnud tegemist parkimise ega parkimisteenuse kasutamisega, vaid vältimatu hädapeatumisega, mis ei anna alust nõuda parkimistasu ega leppetrahvi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul on tsiviilasja hinnaks 130 eurot, hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

3 2-25-116496 8.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt

§ 442lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 2 1 tähenduses (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid

§ 637lg-s 2 1 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

1. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid parkimislepingud ning kostja rikkus lepinguid, mistõttu on hagejal VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 110 eurot. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu hüvitamist 20 euro ulatuses. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitanud uue väite, et ta tegi sundpeatuse, kuna sõidukil purunes rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik sõitu jätkata. Maakohtus ei ole kostja sellele asjaolule tuginenud. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks esitatakse uus asjaolu alles apellatsioonkaebuses (

§ 652lg-d 2 ja 3).

Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja parkis sõiduki hageja opereeritavasse parklasse rehvi purunemse tõttu, ei välista see parkimislepingu sõlmimist. Maakohus on tuvastanud, et hageja kehtestatud tingimuste kohaselt loetakse parkimisleping sõlmituks sõidukiga parklasse sisenemisel ja seal parkima asumisel. Seejuures ei ole kolleegiumi hinnangul oluline, kas sõidukijuht siseneb autoga parklasse ja asub parkima tavapärase korra raames või erakorralise sündmuse (nt rehvi purunemise) tõttu. Sõidukit parkides pidi kostja veenduma, et ta järgib parklas kehtestatud tingimusi. Kui kostja on parkimislepingut rikkunud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. 4 2-25-116496 12. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse. Seega vaidlustab kostja maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. 13. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

14. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohtul on

§ 637

lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, mistõttu on apellandil

§ 178

lg 2 alusel õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p-d 13-15; RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335/18, p 14). 15. Praegusel juhul ei ole kostja apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

§ 174lg-s 1 sätestatut.

Kuna kostja ei ole vaidlustanud temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust, on ringkonnakohtul

§ 637

lg 21 alusel õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 17. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv

§ 150

lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud. 18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

19.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5