← Eesti

4-26-327/11

Obsah (5)§ 190§ 17§ 19§ 55§ 2

4-26-327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-327 Kohtunik Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi Koik Vaidlustatud koht

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi 27.10.2025 kiirmenetluse otsusega nr 2670,25,006471 karistati Liivo Leismanni LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 312 eurot. Otsuses selgitati, et kaebuse võib esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.
  3. 02.02.2026 registreeriti Pärnu Maakohtus L. Leismanni taotlus tähtaja ennistamiseks ja tõendite ning salvestiste väljanõudmiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendab L. Leismann sellega, et tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud hooletusest ega tahtlikust tegevusetusest, vaid tal oli menetluse käigus arusaam, et lihtmenetlusega nõustumine on tema jaoks mõistlik valik. Lisaks tekkis tal ajalis-psühholoogiline surve ning talle polnud selge, et lihtmenetluse otsus on sisuliselt lõplik ja selle vaidlustamine on piiratud. Tema nõusolek lihtmenetluseks ei olnud vaba ega teadlik.
  4. Pärnu Maakohus jättis 19.02.2026 määrusega L. Leismanni taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, L. Leismanni 1

(4)4-26-327 kaebuse PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi 27.10.2025 otsusele nr 2670,25,006471 läbi vaatamata ning taotluse mitte alustada ega jätkata rahatrahvi sundtäitmist rahuldamata. Maakohus tuvastas, et L. Leismannile Politsei- ja Piirivalveameti poolt 27.10.2025 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2670,25,006471 kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 11.11.2025. L. Leismanni kaebus saabus kohtusse 02.02.2026, seega on kaebus esitatud enam kui kaks kuud pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. 27.10.2025 kiirmenetluse otsusest nähtub, et L. Leismann on 27.10.2025 omakäeliselt allkirjaga kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud

§ 19

sätestatud õigused ja kohustused, samuti, et talle on selgitud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Isik on kinnitanud, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning ta nõustub kiirmenetlusega. L. Leismann on otsuse ärakirja 27.10.2025 kätte saanud. Seega asus maakohus seisukohale, et täidetud on

§ 55nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks.

Kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et L. Leismanni oleks kuidagi survestatud valima menetlusliigiks kiirmenetlust. L. Leismann on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega. Juhul, kui isikule jäi midagi kiirmenetluse kohta arusaamatuks, oli tal võimalus menetlejalt küsida täpsustavaid küsimusi või siis kiirmenetlusega mitte nõustuda. Väärteoasja otsuses on selgelt märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.

  1. Seega ei saanud kaebuse esitajal tekkida kahtlust kaebuse esitamise korra ja tähtaja osas. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku poolt esitatud seisukohad ei ole käsitatavad KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu 12.02.
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.). Kaebekord on kaevatavas otsuses õigesti märgitud ja selgelt kirjas ning isik oli sellest ka teadlik, kuivõrd oli kinnitanud, et on otsuse kätte saanud. Maakohtu hinnnagul ei esine mõjuvat põhjust, õiguslikku ebaselgust või menetleja poolset õiguste rikkumist, mistõttu puudub alus rahuldada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused viited sellele, et L. Leismanni nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks ei olnud vaba ega teadlik. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et L. Leismann ei ole avaldanud soovi tutvuda väärteoasja materjalidega. Seega kuivõrd L. Leismannile tutvustati

§ 19

õiguseid, siis oli ta sellest teadlik, et tal on õigus väärteoasja materjalidega tutvuda, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Maakohus märkis, et kuivõrd L. Leismanni taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jäetakse rahuldamata, kaebus PPA otsusele jäetakse läbi vaatamata ning nimetatud otsus on jõustunud, siis puudub alus rahatrahvi sundtäitmise mitte alustamises või peatamiseks. Maakohus asus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras. Maakohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 4. 23.02.2026 laekus Tallinna Ringkonnakohtule L. Leismanni kaebus, milles palutakse tühistada Pärnu Maakohtu määrus, ennistada kaebetähtaeg, saata asi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks ning peatada rahatrahvi sundtäitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni. Kaebaja tõstatab küsimuse, kas KrMS § 172 lg-s 2 nimetatud muu mõjuv asjaolu omab iseseisvat normatiivset tähendust või taandub see üksnes olukordadele, kus kaebuse esitamine oli objektiivselt võimatu. Kaebaja hinnangul on tegemist kaalutlusnormi kohaldamise piiride 2

(4)4-26-327 küsimusega. Kohtul tuleb hinnata, kas konkreetse juhtumi asjaolud võivad kvalifitseeruda muu mõjuva asjaoluna ka juhul, kui kaebuse esitamine ei olnud objektiivselt välistatud. Maakohtu määrusest ei nähtu analüüsi, kas käesolevas asjas esinev menetluslik kontekst võiks kvalifitseeruda muu mõjuva asjaoluna. Objektiivse takistuse puudumise tuvastamine ei välista automaatselt normi teise alternatiivi kohaldamist. Käesolevas asjas tehti kiirmenetluse otsus vahetult sündmuskohal ning otsustus toimus piiratud ajaraamis. Kaebaja ei väida, et kaebuse esitamine oli objektiivselt võimatu. Küsimus seisneb selles, kas selline menetluslik olukord võib olla käsitatav muu mõjuva asjaoluna ning kas kohus jättis selle aspekti hindamata. Kuna maakohus ei analüüsinud iseseisvalt KrMS § 172 lg 2 teise alternatiivi kohaldatavust, vaid piirdus objektiivse takistuse puudumise tuvastamisega, on tegemist diskretsiooni puuduliku kasutamisega. Selline kaalutlusviga toob kaasa määruse tühistamise ning küsimuse uue lahendamise vajaduse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

  1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud L. Leismanni esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Seejuures on maakohus ka hinnanud, kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses leiab L. Leismann sisuliselt, et maakohus on vääralt käsitlenud KrMS § 172 lg-s 2 toodud alternatiive kaebetähtaja ennistamiseks ning et selles toodud muid asjaolusid tuleks hinnata lisaks objektiivsete takistuste tuvastamisele. Kriminaalkolleegiumi hinnangnul ei vasta kaebaja käsitlus ei kehtivale kohutpraktikale ega ole kooskõlas ka menetlusseadustikuga. KrMS § 172 lg 2 näeb ette kaks alternatiivi, mida saab pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Esmalt on selleks äraolek ning teise alternatiivina muu asjaolu, mida peetakse mõjuvaks. Seega ei ole muu asjaolu, mitte mõjuva põhjuse altenatiiv, vaid selle kaudu on seadusandja sisustanud mõjuvat põhjust. Seda käsitlust kinnitab ka kehtiv kohtupraktika ning sellele on asjakohaselt viidanud ka maakohus, tuues välja, et mõjuvaks saab pidada objektiivset takistust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ega mõistlikku põhjust asuda sisustama seaduses toodut kuidagi leebemalt, kui seni, sest vastasel juhul kaotaksid seaduses sätestatud tähtajad oma mõtte, kuivõrd siis võiks sisuliselt igal juhul kaebetähtaja ennistamist taotleda. Lisaks tuleb märkida sedagi, et L. Leismann ise toob välja, et tal ei esinenud ühtegi asjaolu, mis oleks tal takistanud objektiivselt kaebuse esitamist. Isegi, kui pidada kaebaja poolt toodut sellest, et ta allkirjastas nõusoleku ajalise surve tingimustes ja mitte teadlikult, põhjuseks, miks ta taotleb tähtaja ennistamist, oli tal endiselt võimalik kaebuse esitamiseks ette nähtud 15 päevase tähtaja jooksul otsus vaidlustada. Sellist ajavahemikku saab pidada piisavaks, mille jooksul väidetav ajaline surve pidanuks olema möödunud ja seega oleks saanud kaebuse esitada tähtaegselt. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja L. Leismanni poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist.
  3. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. 3

(4)4-26-327 Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.