← Eesti

3-25-3172/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-3172 I.K , S.K ja P.H kaebus

§ 138

lg 1 sätestab, et detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga (

§ 138lg 2).

Lääne-Harju Vallavalitsus pöördus 24.07.2025 kirjaga nr 6-1/136-20 Maa-ja Ruumiameti poole sooviga kaasata viimane Perbi maaüksuse planeeringu menetlusse ning küsis seisukohta Perbi katastriüksuse detailplaneeringu vastavuse kohta riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringule 2030+“. Pöördumisest nähtuvalt ei käsitle Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneering rohevõrgustikku (dtl 67). Arvestades eelnevat, ei küsinud Lääne-Harju Vallavalitsus vastustajalt heakskiitu

§ 138

lg-s 3 tähenduses ning Maa- ja Ruumiamet ei ole Perbi katastriüksuse detailplaneeringu menetluses olnud planeerimismenetlusse kaasatud heakskiidu andjana. Seetõttu ei kohaldu

§ 138lg 1.

Vastustaja ei vaidlusta, et Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneering ei kehti, vaid nendib, et üldplaneering on sisuliselt vananenud. Vaidlustatud Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt ega iseseisev toiming, vaid detailplaneeringu menetluses antud arvamus, mis ei tekita kaebajatele vahetuid õiguslikke tagajärgi. Vastustajal pole kohustust anda siduvat kooskõlastust ning detailplaneeringu 2

(4)3-25-3172 kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seetõttu puudub kaebajatel kaebeõigus ning kaebajate õiguste kaitse on tagatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse vaidlustamise kaudu.

§ 139lg 1 sätestab, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

Üksnes kohalik omavalitsus saab teha kaalutlusotsuse, kas ning millise lahendusega kehtestatakse vaadeldav detailplaneering. Praegusel ajal puudub kindlus, et kohalik omavalitsus arvestab vastustaja arvamusega, seadusest tulenevalt kohustust tal selleks ei ole. Planeeringumenetluse käigus antud kooskõlastus ei ole samaväärne menetluses selgitustaotlusele antud vastusega. Maaja Ruumiameti seisukoht ei ole praegusel juhul kohaliku omavalitsuse jaoks kohustuslikult siduv (ei ole siduv eelhaldusakt). Kohalik omavalitsus võib vastustaja seisukohaga arvestada lõpliku otsuse tegemisel, kuid praeguses asjas puudub vajadus hinnata, millisel juhul on alale ehitamine võimalik. Kuivõrd Lääne-Harju Vallavalitsus ei küsinud vastustajalt heakskiitu

§ 138

lg-s 3 tähenduses, puudub vastustajal kohustus võtta seisukoht, kas vastavat heakskiitu on võimalik anda. Seega ei ole kohustamisnõude alused täidetud. Samuti ei tekita vaidlustatud kiri kaebajatele õiguslikult siduvaid õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole kaebuse läbivaatamine kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Täidetud ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebajatel on võimalik vajadusel vaidlustada Perbi katastriüksuse osas detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsust.

  1. Kaebajad esitasid 16.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega taotlevad halduskohtu määruse tühistamist ning vaidluse halduskohtule läbivaatamiseks suunamist. Vastustaja 02.09.2025 kiri mõjutab nende õigusi, mistõttu ei ole põhjendatud oodata lõplikku planeeringu kehtestamist. Vastustaja on sisuliselt muutnud soovitusliku seisukoha siduvaks piiranguks, ületades oma pädevust ning sekkudes planeerimismenetlusse. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringut 2030+“ on tõlgendatud põhjendamatult rangelt (nt rohevõrgustiku piirangud kui absoluutsed keelud), ilma faktilise või eksperthinnanguta, rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning proportsionaalsuse nõuet. Alternatiive ei ole kaalutud ning järeldused põhinevad oletustel. Keskkonnaamet kui pädev haldusorgan on detailplaneeringu lahenduse heaks kiitnud, mistõttu vastustaja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Piirangute seadmine peab tuginema kehtivale õigusele, mitte hinnangulistele või mitteõiguslikele seisukohtadele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
  3. Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt, vaid tegemist on planeerimismenetluses tehtud toiminguga ehk menetlustoiminguga.
  4. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust 3

(4)3-25-3172 toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). 12. Vaidlusaluse menetlustoiminguga ei sekkuta kaebaja mittemenetluslikesse õigustesse. Samuti ei tingi see vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Näiteks kaebajatele mittesoovitud kujul detailplaneeringu kehtestamist või planeerimismenetluse lõpetamist. Praegusel juhul on Maa- ja Ruumiamet kui kaasatud asutus osalenud planeerimismenetluses arvamuse andjana, mitte aga heakskiidu andjana

§ 138mõttes.

Maa- ja Ruumiamet toob põhjendatult välja, et detailplaneeringut on menetletud üldplaneeringuga kooskõlas olevana ning seetõttu ei kohaldunud

§-s 138 nimetatud heakskiidumenetlus. Sisuliselt on vald küsinud Maa- ja Ruumiametilt selgitusi, millele Maaja Ruumiamet vaidlustatud kirjaga vastas. Vaidlustatud kirjast ei tulene vallale õiguslikult siduvaid seisukohti. Sõltumata vaidlustatud kirjast, on valla kui detailplaneeringu korraldaja otsustada, milline on planeerimismenetluse lõplik lahendus (

§ 139lg 1).

Vaidlusaluse kirja tühistamine või selle õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa seda, et vallal oleks keelatud kirjas kajastatud asjaoludest ja hinnangutest edasises planeerimismenetluses lähtuda. Kui kaebajad pole nõus vaidlusaluses kirjast esitatud asjaolude ja hinnangutega, siis saavad nad planeerimismenetluses esitada vallale enda poolsed vastuväited. Kui need jäetakse arvestamata ja vald otsustab planeeringu kehtestada teistsugusel kujul, kui on kaebajate nägemus, siis saavad kaebajad vajadusel valla tegevust kohtus vaidlustada. 13. Kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole planeerimismenetluses osalenud heakskiidu andjana

§ 138

mõttes, siis ei saa kaebajad nõuda ka seda, et Maa- ja Ruumiamet kooskõlastaks Perbi katastriüksuse detailplaneeringu või otsustaks uuesti heakskiidu andmise üle.

  1. Kaebusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluse kirja õigusvastasuse tuvastamine oleks kuidagimoodi vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Tegemist pole õiguslikult siduva menetlustoiminguga (vt käesolev määrus, p 12).
  2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määrus muutmata.
  3. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.