1-18-2994/148

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2994 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Xe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu X, isikukood XXX, XXX kodanik, XXX, elukoht XXX Karistuse kandmise algus 05.11.2016 ja lõpp 05.11.2023 Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2994 tunnistati X süüdi KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud karistusega 7 aastat vangistust, lugedes üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Xe karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.
2. 2 Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 22 korral (neist 19 karistust on arhiveeritud ja 3 kehtivad). Vägivaldsete kuritegude eest on isikut karistatud 8 korral (neist 2 karistust on kehtivad). Käesolevat karistust kannab isik arvutikelmuse eest, mis on toime pandud grupis. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud nii üksinda kui ka grupis. Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud. Kuritegude planeerituse muster kordub. Kavandab oma tegevust ette selleks, et saavutada majanduslikku kasu. Xe kuritegelik käitumine on sarnane varasemaga, kriminaalsete võtetega soovib ta teenida rahalist kasu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, puudulik probleemilahendusoskus, kriminaalne eluviis, konfliktsituatsioonide ebaefektiivne lahendamine. Varasemalt olnud soodusteguriks muu hulgas ka alkoholi liigtarvitamine, viimaste kuritegude puhul on olnud kaine. Vangistuses on ta alates 04.10.2017 määratud majandustööle koristajana ning ajavahemikul 14.01.-25.01.2021 töötas ta jäätmekäitlejana. Ta on
3. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mille suhtes oli skeptiline – käis kohal ning enamus teemadel arutles kaasa, ent ei lubanud, et hakkab tulevikus programmis toodud võtteid kasutama. 17.01.XXX alustas ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid selle läbiviimine katkestati, sest isik ei sobi programmi, kuna ta on kindel, et tema probleem ei ole alkoholi tarbimine. Ta tunnistab kõiki kuritegusid, kuid on kindel, et alkoholijoobes tehtud teod oleks ta teinud ka kaine peaga. Isikuga on toimunud riskipõhised vestlused seatud eesmärkide hoidmiseks ja kuidas ennetada tagasilangust, motivatsioonilangust, kuidas saavutada oma eesmärgid, tegevusplaani koostamine. Lisaks on toimunud riskipõhised vestlused alkoholi tarvitamise kahjulikkusest, selle mõjust isiku käitumisele ja tegude tagajärgedele. 14.04.2021 alustas isik osalemist sotsiaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil XXX koos endise abikaasa Y. Vanglast vabanemisel samasse kohta elama ei asu, kuna on XXX.a abikaasast lahutanud ja XXX uuesti vangistuses abiellunud teise naisega (C). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega asub isik elama abikaasa Cle kuuluvasse 1toalisesse elamusse aadressil XXX. Elamu vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Igapäevaselt elab antud pinnal Xe abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Ta õppis XXX, kus lõpetas
4. klassi (omandas põhihariduse). Edasi läks õppima XXX. Kutsekeskkooli, kus omandas XXX eriala. 2015.a läbis ta vangistuses tõstukijuhi koolituse. Vangistuses on isik osalenud täiendkoolitusel, uut eriala õppida ei soovi. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Majanduslikku kasu on isik saanud terve elu jooksul vaid kuritegelikul viisil. Töötamise registri andmetel on isik töötanud ühel korral ametlikul tähtajalisel töökohal 13.07.-16.11.2015 ettevõttes L OÜ. Valdavalt on mitteametlikult vangistuste vahepeal töötanud erialal, mille on omandanud (XXX). Töökohtade vahetamise põhjusteks on uued kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised. Arvukate vangistuste aegadel on töötanud mitmetel töökohtadel: pesumajas, komplekteerijana, suusaklambrite paigaldajana ja mootori mähkijana (Rummu vanglas), ehitusel (1986-1988 vangistuses). Käesoleva vangistuse ajal on töötanud Viru Vanglas majandustöödel. Enne vangistust oli peamiseks sissetulekuallikaks kriminaalsel viisil saadud tulu (arvutikelmus). Kinnipeetav põhjendab oma teguviisi sellega, et keegi tööle ei võtnud, aga soovis perele head elu võimaldada. Xe sõnul soovib ta tasuda oma 2 alaealisele tütrele alimente. Majanduslik olukord enne vangistust oli halb, puudus töökoht, sissetulek sõltus kriminaalsel teel saadavast 3 kasust. 21.06.2021 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid 22 768,08 eurot, vabanemisfondis on 1752 eurot. Puuduvad head väljavaated võlgade likvideerimiseks. Vangistuses toetavad majanduslikult kinnipeetavat ema Q ja abikaasa C. Käesoleval ajal on isik endale seadnud eesmärgiks abikaasa talus tööle hakata ja abikaasa nimel lõpetada oma kuritegeliku eluviisi elamine. Abikaasa C on valmis Xt materiaalselt toetama. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus tööle asuda A OÜ-sse, mille juhatuse liige A. V garanteerib Xele töökoha. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema Q ning vennad B, S ja O. Kõik 3 venda on kriminaalkorras karistatud. X suhtleb peamiselt telefoni teel kõigi lähedastega. Abielus on isik olnud 3 korda. Eelviimane abielu registreeriti vangistuse ajal XXX Y. Abielu lahutati vanglas XXX.a, põhjuseks isiklikud erimeelsused. Viimase kuriteo pani isik toime ühiste laste ema W. Kinnipeetav on kõikide oma laste emadega suhtluses, mõnevõrra vähem suhtleb W. Käesoleva vangistuse ajal on isik abiellunud Cga XXX. Kinnipeetav on oma varasema elukaaslase ja laste ema Wu suhtes kasutanud vägivalda ja selle eest kriminaalkorras karistatud. Eelmised abikaasad on veel ka K ja P. Endiste abikaasadega suhtleb aeg-ajalt, suhted on head. Abikaasa Cga ühiseid lapsi ei ole. Xel on kokku 6 last, kellest 4 last on täiskasvanud - M ja R (ema on K), L ja K (ema on P). 2 last on alaealised – K (sündinud XXX) ja K (sündinud XXX) (ema on W). Xe sõnul on ta oma lastega alati hästi läbi saanud, tunneb nende vastu huvi, laste kasvatamisel ei ole osalenud. Käesolevalt on 2 alaealisele lapsele kohtu poolt määratud alimendid, mida kinnipeetav peab tasuma. Täiskasvanud lastega suhtleb pidevalt ja ka alaealistele lastele helistab pidevalt. Tutvusringkonda kuuluvad suures osas kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on tunnistanud, et ei ole osanud teisiti elada. Viimase kuriteo pani toime isikuga, kellega sai tuttavaks 1990-ndatel vangistuses viibides, sellest ajast alates oli suhtluses temaga. Enda sõnul suudab isik vajadusel end kehtestada, kuid siiski on teiste kriminaalse mõtteviisiga isikute poolt pigem mõjutatav. Hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili näitab asjaolu, et kinnipeetav ei ole oma elus teinud piisavalt selleks, et saavutada majanduslikku heaolu legaalsel viisil. Selle asemel on jätkanud kuritegude toimepanemist, hoolimata temale mõistetud tingimisi vangistustest kui ka reaalsetest vanglakaristustest. Kriminaalhooldusel olles on isik pannud toime kuritegusid. Alkoholisõltuvust kinnipeetaval ei ole. Viimati tarvitas ta alkoholi 2016.a augustis. Varasemalt on ta sooritanud süütegusid alkoholijoobes olles. 2015.a, olles avavanglas, lahkus kinnipeetav omavoliliselt töökohalt ja tarvitas alkoholi. X ei näe enda alkoholi tarvitamises probleemi. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ei olnud isik alkoholijoobes. Narkosõltuvust ei ole. Enda sõnul on isik paaril korral proovinud amfetamiini ja kanepit. Eelmise kohtuotsuse andmetel tarvitas ka ise amfetamiini, mida käitles, kuid ise eitab seda. Viimane kuritegu ei ole narkootikumidega seotud. Kinnipeetava kuritegelik käitumine ei ole ajendatud soovist tarvitada narkootilisi aineid. Korduvalt on isik kehaliselt väärkohelnud teisi isikuid ja ähvardanud kehavigastuste tekitamisega. Probleeme on isik lahendanud peaaegu eranditult vaid ebaseaduslike võtetega. Tulevikuks on seadnud eesmärgiks seadusekuuleka eluviisi. Vaadates varasemat eluviisi on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks täielikult loobuda kuritegelikust käitumisest. Väidetavalt on suureks motivaatoriks oma elu edaspidisel muutmisel abikaasa, kelle nimel soovib pingutada. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud käitumiskontrollil olles uusi kuritegusid, tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Isik õigustab sooritatud kuritegusid sellega, et oli sunnitud varastama, sest oli töötu ja ilmselt kunagi ka Rakveres tööd ei leia, sest kõik teavad tema tausta. Xel on väidetav soov muutuda, teadvustab, et eluviisi muutus on raske, kuid arvab, et abikaasa annab talle selleks piisavalt jõudu muudatus ellu viia. Ta on näinud sotsiaalprogrammide läbimisel küll mõtet, kuid kahjuks ei ole nende mõju reaalsele elule olnud piisav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise 4 tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Xe tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Xe tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.11.2023 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 1,4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 7 kuud. X kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Selles töökohas on ta varasemalt poolteist kuud juhutöid teinud. See on ehitus- ja lammutusfirma. Tal töötas seal üks tuttav, kelle kaudu sai sinna tööle. Peamine põhjus, miks ta sageli vanglasse tagasi satub, on mõtlematus. Varem, kui ta on vanglast vabanenud, ei ole ta isegi mõelnud selle peale, et hakata oma elu muutma. Ta saab ka sellest aru, et vaevalt keegi teda usub. Ta on oma peas kõik valmis mõelnud, kuidas ta elab, kuidas ta kriminaalse mineviku lõpetab. Ta on pea 30 aastat mööda vangimajasid trampinud, muidugi keegi ei usu teda. Tal on 3 lapselast. Kui ta ei näinud oma lapsi kasvamas, siis ta tahab näha oma lapselapsi kasvamas. Kui kohus ta vabastab, siis ta kindlasti läheb tööle. Ta on oma abikaasaga väga pikalt sellest rääkinud, mida pakub legaalne töö. Ta ei taha surra vangimajas. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitab, et see oli siis, kui ta novembrikuus langes kooma ja ta viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Ta oli ainuke, kes koroonat nii raskelt põdes, ta oli 8 päeva koomas. Ta tuli tagasi vanglasse, aga tal on see jube köha ja hingeldamine. Kui kolmandale korrusele kõndida, siis ta köhib. Ta rääkis valvurile, et antaks talle maske juurde, et ta jõuab üles, tal on mask märg. Terviseamet on öelnud ka, et kui mask on märg, määrdunud, kui köhid, siis tuleb vahetada. Kedagi seal ei olnud, ta võttis maski ja pani ette ja võttis veel 4 maski kaasa enda ja teiste tervise kaitseks, sest tema seda koroonat väga kardab, ta oli niivõrd hullus olukorras. Kui ta koomast välja tuli, oli ta deliiriumis, tal olid kõik vaenlased ümberringi, ta oli peast segane. Raviarst ütles, et mitte keegi ei uskunud, et ta sealt haua ääre pealt tagasi astub. Selle rikkumise eest sai ta karistuseks noomituse. Ta kirjutas muidugi vaide selle peale ja sai vaidele vastuse ning nüüd kavatseb selle ka kohtusse anda, sest ta ei võtnud pulli pärast neid maske. Pärast Covidi läbipõdemist käis ta Ravi tn kontrollis ja tal on kops märkimisväärselt kahjustada saanud. Talle anti vanglas aastaks tööst vabastus. Hingata on tal väga raske, talle anti balloonid, et need aitavad. Ta magab öösiti 3 tundi põrandal, sest üleval ei ole õhku. Väljaspool vanglat ta mitte ühegi vangiga ei suhtle, suhtleb oma naisega, perega ja lastega. Eelmise vabastamata jätmise puhul kohtuniku põhiargumendid olid, et ta on vähe abielus olnud, et naine on vähe vaatamas käinud, aga nüüd on sellest aasta mööda läinud ja naine on igal võimalusel teda vaatamas käinud. Kui ta Tartu haiglas oli koomas, siis naine leidis kaks korda võimaluse käia teda haiglas vaatamas. Selle, kas ta vabaneb elektroonilise valvega, jätab ta kohtu otsustada. Ta on nõus, kui kohus peab vajalikuks, mingeid programme läbima. Elektroonilise valve all ei ole ta varem olnud. Ta teab, mida see tähendab. Ta on abikaasaga rääkinud ja abikaasa on nõus teda üleval pidama. Tema arust on abikaasa ka kirja kirjutanud kohtusse. Vanglas on tal kõik tehtud. Viimane asi individuaalsest täitmiskavast oli sotsiaalprogramm Õige hetk. Kaitsja leidis kohtuistungil, et distsiplinaarkaristus ei saa olla takistuseks ennetähtaegseks vabanemiseks, arvestades, mis asjaoludel see aset leidis. See on seotud Covidiga, mis Xt tabas. Ta oli koomas Tartu Maarjamõisa Haiglas. Ei saa öelda, et riik kuidagi selle eest 5 vastutust kannab, aga mingi inimlik või moraalne etteheide on siit igal juhul võimalik. Tema ise ei teinud selleks mitte midagi ja nüüd vastupidi, kui tal on võimalus ennast mingitki viisi kaitsta, seda maski ette panna, siis kunstlikult konstrueeritakse talle distsiplinaarasi. Tegelikult oleks võimalik olnud seda lahendada hoiatusega, sest tõepoolest, sellised erandlikud asjaolud ju esinesid, et isikul oli see haigus ja isik arvas, et see kaitseb teda. Kaitsja arvab, et selle ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel on see tema tervislik seisund määrava tähendusega. Kopsuhaigusega, nagu see Covid on, on vanglas tunduvalt raskem viibida, aga kui ta saab siis võru peale või ilma selleta vabadusse, oleks tal võimalik tervise probleemidega tegeleda. Õige on Xe loogika, et ta võiks pigem siis alguses olla elektroonilise valve all, mis distsiplineerib. Varasemas Heili Sepa jõustunud määruses kohus ütleb, et kui sa nüüd järgmine kord sinna jõuad ja midagi ei riku, siis on küllalt suur lootus, et saad välja. Nüüd vaatame, mis on muutunud. Midagi kuritegelikku pole ta teinud, aga protsendid lähevad suuremaks, see on ajuvaba. Ta on põdenud raskelt Covidit. Nagu ta ise ütleb, subkultuuriga ta sidet ei pea, on läinud vangla administratsiooniga koostööle. Kaitsja leiab, et vangla arvamust ei tasu eriti oluliseks pidada, kuna need protsendid ja kõrgohtlikkus on täiesti arusaamatu. Inimene on aasta otsa end korralikult ülal pidanud, aga protsendid lähevad hoopis suuremaks, aga see on võib olla arvuti tehniline probleem. Kui veel Ain Tali seisukohta lugeda, siis see jääb eriti lahjaks, ei teagi, milleks üldse sellist arvamust anda, mingit argumentatsiooni seal ei ole. Kaitsja arvab, et kohus saab täiesti sõltumatult ilma vangla ja prokuröri arvamuseta nende materjalide pinnalt jõuda sellele seisukohale, et Xe võiks elektroonilise valve alla vabastada, arvestades just tervislikku seisukorda. Abikaasa on väga toetav ja X on ise ka motiveeritud. Kaitsja toetas seda taotlust ja palus see rahuldada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Xe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Xe ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu, süüdimõistetu abikaasa ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu X ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. X kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav on toime pannud hulganisti erinevaid kuritegusid, milleks on arvutikelmus, ähvardamine, kehaline väärkohtlemine, lähenemiskeelu rikkumine, vargus ja narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks viitavad tema poolt toimepandud eriliigilised kuriteod sellele, et isikul on välja kujunenud kuritegelik 6 käitumismuster ning ta otsib pidevalt oma probleemidele lahendusi kriminaalsel teel. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas ta on suuteline saavutama majanduslikku heaolu legaalsel viisil, arvestades, et varasem seaduskuulekat eluviisi toetav kogemus tal puudub. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus möönab, et tegemist ei ole raske rikkumisega (peremehetute asjade – kirurgiliste maskide – omandamine), samas on X Viru Vangla käskkirja 08.04.2021 nr 6-3/240-1 kohaselt 15.11.2016 Viru Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja hiljem on teda jooksvalt tutvustatud õigusaktide muudatustega, mistõttu saanuks ta rikkumist vältida. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 22 768,08 eurot ning vabanemisfondis on 1752 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud raha võib aidata küll kinnipeetaval esialgu vabaduses paremini toime tulla, kuid samas arvestades seda, kui suures ulatuses on tal tasumata nõudeid, võib eeldada, et isikul tuleb vabaduses kõvasti pingutada, et toime tulla ning nõudeid tasuda. Positiivseks tuleb lugeda seda, et iseloomustuse kohaselt on isikul võimalik vabanedes tööle asuda A OÜ-s. Kuid tähelepanuta ei saa jätta, et terve elu jooksul on isikul olnud ainult üks ametlik töökoht ning sedagi väga lühiajaliselt, üksnes 4 kuud. Seetõttu puudub kohtul kindlus, kas isik ikkagi on motiveeritud ja suuteline ametlikku töökohta hoidma. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et enne vangistust isik ei töötanud, tema peamine sissetulek oli kriminaalsel teel saadud tulu. Ka karistusregistri andmed (kehtivad karistused varguse, arvutikelmuse ja narkokuriteo eest) viitavad sellele, et isik on soovinud oma sissetulekut teenida kuritegelikul teel ning arvestades tema varasemat elukäiku ja puudulikku ametliku töö kogemust, esineb kohtu hinnangul isiku puhul jätkuvalt oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel püüab ta taas oma toimetulekut parandada uusi kuritegusid sooritades. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel, osalenud vestlustes ja sotsiaalprogrammides. Samas nähtub sotsiaalprogrammi Viha juhtimine kokkuvõttest, et kinnipeetav käis küll kohal ja arutles kaasa, kuid ei lubanud, et hakkab tulevikus programmis toodud võtteid kasutama, sest ta on harjunud end väljendama hoopis teistmoodi ning enda sõnul ei soovi seda muuta. Arvestades isiku impulsiivset käitumist, millele viitavad toimepandud vägivaldsed kuriteod ning seda, et ta ei ole mõistnud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine toodud võtete rakendamise vajalikkust, säilib oht, et isik võib konfliktsituatsiooni sattudes panna toime kehalise väärkohtlemise. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivseks pidada abikaasa moraalset ja materiaalset toetust ning elukoha olemasolu, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. X arvab, et abikaasa suudab teda piisavalt motiveerida elama seaduskuulekalt. Lisaks on ta selgitanud, et soovib osaleda oma laste ja lastelaste elus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et lähedasi suhteid on kinnipeetaval olnud ka varem, kuid ükski neist ei ole siiani suunanud teda õiguskuulekale teele, samuti ei ole ta varasemalt ka oma laste nimel olnud valmis või suuteline tegema õiguskuulekaid valikuid. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, mistõttu ei ole põhjendatud Xe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste 7 Kohtunik