Obsah (5)

§ 121§ 47§ 28§ 2§ 175

3-26-668 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-26-668 17.03.2026, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise n

) § 120 lg 1 p 8 ja lg 3 sätestavad, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistuseaduse (VangS) § 1 1 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 5.

1. Kohus on seisukohal, et kaebaja 3.10.2024 ja 21.11.2024 vanglale esitatud pöördumistest ei tulene, et kaebaja eesmärgiks oleks vanglale kahjunõude esitamine, mille esemeks oleks 30.11.2024 toimunud perepäeval osalemata jätmine. Seega tõlgendas vangla õigesti kaebaja pöördumisi selgitusalusena (3.10.2024) ja märgukirjana (22.11.2024) ja vastas neile vastavalt 15.11.2024 vastusega nr 2-3/24/2463-2 ning 16.12.2024 vastusega nr 2-3/24/2463-
2. Kohus tutvus kohtule edastatud kaebaja 3.10.2024 selgitustaotlusega ja 22.11.2024 märgukirjaga ja on seisukohal, et nendest ei ole näha, et kaebaja oleks taotlenud talle tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult on kaebajal hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et teda ei lastud 30.11.2024 toimunud perepäevale, ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole tema hüvitamiskaebus vastavas osas lubatud. 2 3-26-668 5.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p 4, tagastab kohus kaebuse, milles kaebaja taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna teda ei lastud 30.11.2024 toimunud perepäevale. II 6.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 1 6.1. Kaebaja taotles kohtult tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna ta ei saanud helistada enda sünnipäeval 29.11.2025 videosilla kaudu. Kohus märgib esmalt, et kaebaja väide ei vasta tegelikkusele. Tulenevalt Tartu Vangla 4.02.2026 vastusest kahjunõudele nr 1-9/2-26/578-2 toimus 29.11.2025 kaebaja ja tema venna vahel planeeritud videokõne. Seega juba eos ei vasta kaebaja väide tegelikkusele, et justkui 29.11.2025 videokõnet ei olnud. Haldusasja materjalide kohaselt kestis kõne alates kellast 18.10 kuni kella 19.29-ni. Vangla küll tunnistas, et videokõne käigus esinesid erinevad tehnilist laadi probleemid video- ja kõnekvaliteediga, kuid pärast muude abivahendite kasutusele võtmist sai kaebaja venda nii näha (tahvelarvuti abil) kui ka kuulda (telefoniside abil). Sellest tulenevalt eksitab kaebaja kohut väites, et 29.11.2025 videokõnet ei olnud.

§ 28

lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. 6.

1. Vangla selgitas muu hulgas, et kõrvalruumis videokõnet pidanud kinnipeetaval selliseid video- ja kõneprobleeme ei olnud ja heliga tekkinud probleeme ei aidanud lahendada ka teine toodud tahvelarvuti. Eelnevast võib kohtu hinnanul nõustuda vastustaja seisukohaga, et tekkinud probleemide allikas oli pigem ühenduse teisel poolel. Samas jagab kohus vastustaja seisukohta, et ta ei olnud videokõne käigus tekkinud tehniliste probleemide lahendamisel passiivne ja tegi enda poolt mõistlikke samme tekkinud probleemide kõrvaldamiseks (vahetas tahvelarvutit ja võimaldas kõne toimimiseks kasutada telefoni). Lisaks selgitas vangla, et kõrvalruumis videokõnet pidanud kinnipeetaval selliseid probleeme ei olnud. 6.
2. Eelnevast ei nähtu kohtule, et vangla oleks otseselt süüdi selles, et videokõne oli kohati häiritud esinenud tehniliste probleemide tõttu. Seega nõustub kohus vanglaga, et vangla ei ole 29.11.2025 käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, mille tulemusena oleks kaebajal tekkinud kahjulik tagajärg. Kohus rõhutab, et 29.11.2025 toimunud videokõne käigus oli kaebajal võimalus enda venda näha ja kuulda. See, et videokõne käigus kasutas kaebaja telefoni, ei tähenda seda, et planeeritud 29.11.2025 videokõnet ei toimunud ja esinenud tehnilistes probleemides oleks süüdi vangla. 6.
3. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste riive 29.11.2025 juhtunu valguses on minimaalne ehk väheintensiivne ning pole täidetud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. 3 3-26-668 6.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas seoses 29.11.2025 ebakvaliteetse videokõnega. III 7. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 7.

1. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 6 riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei näe põhust arvata, et haldusasja läbivaatamise vastu oleks esinenud tungiv avalik huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 7.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4 3-26-668 5