1-18-2994/160

(5)kuuluvasse elamusse aadressile XXX. Elamu vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Omanik andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikul on XXX erialal. Vanglas on aastal 2015 läbinud tõstukijuhi koolituse. Enne vangistust ei töötanud. Majanduslikku kasu on saanud terve elu jooksul vaid kuritegelikul viisil. Ametlikult on töötanud vaid 4 kuud. On töötanud mitteametlikult. Vangistuses töötas koristajana ja jäätmekäitlejana. Vanglas toetab rahaliselt abikaasa. Tasumata nõudeid on 21 422,43 eurot, vabanemisforndis 1962 eurot. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on A OÜ. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, abikaasa ja 3 venda. Vennad on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on 6 last, kellest 2 on nveel alaealised. Suhted head. Tutvusringkonnas suures osas kriminaalse taustaga isikud, kuritegusid on sooritanud ka grupis. Varasemalt on sooritanud kuri- ja väärtegusid alkoholijoobes olles.

1. aastal, olles avavanglas, lahkus omavoliliselt töökohalt ja tarvitas alkoholi. X ei näe enda alkoholi tarvitamises probleemi ja suhtub sellesse muretult. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ei olnud alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles on ilmnenud vägivaldset käitumist (viimati
2. aastal), kui pani toime kehalise väärkohtlemise. Enda sõnul on paaril korral proovinud amfetamiini, kanepit. Eelmise kuriteo kohtuotsuse andmetel tarvitas ka ise amfetamiini, mida käitles, kuid eitab seda. On 2 korda karistatud narkokuriteo eest ning narkojoobes juhtimise eest. Isikul on kroonilisi haigusi. Korduvalt kehaliselt väärkohelnud teisi isikuid ja ähvardanud kehavigastuste tekitamisega. Impulsiivsele käitumisele viitavad tema poolt toime pandud kuriteod. Probleeme on lahendanud peaaegu eranditult vaid ebaseaduslike võtetega. Ei ole suutnud mõelda ratsionaalselt seaduslikele probleemilahendusvõtetele ja otsinud kiireid tulemusi, mitte pikaajalisi lahendusi. Teiste inimeste seisukohti ei ole suutnud mõista, pole mõelnud oma tegude tagajärgedele ja on keskendunud ainult kasu toovale tulemusele. Tulevikuks on seadnud eesmärgiks seadusekuuleka eluviisi. Hinnates varasemat elatud eluviisi on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks täielikult loobuda kuritegelikust käitumisest. Teadvustab hästi, mida on vaja selleks, et mitte kuritegusid toime panna. Väidetavalt on suureks motivaatoriks oma elu edaspidisel muutmisel abikaasa, kelle nimel soovib pingutada. Samuti soovib säilitada häid suhteid oma lastega, kellega sagedasti suhtleb. Sooritanud korduvalt käitumiskontrollil olles uusi kuritegusid, kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Õigustab sooritatud kuritegusid sellega, et oli sunnitud varastama, sest oli töötu. Varasemalt on korduvalt vangla kriminaalhooldusametniku vastu üles näidanud lugupidamatut suhtumist. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, on sageli oma heaolu seadnud kõrgemalt kehtivatest normidest ja reeglitest, seejuures hoolimata, mis tema tegevus teistele inimestele kaasa toob. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine, „Õige hetk“ ning läbi viidud riskipõhised vestlused. Alustas ka Eluviisitreeninguga, kuid see katkestati, kuna isik ei tunnista alkoholiprobleemi. Isik on kriminaalkorras karistatud 22 korda, millest 3 on kehtivad. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, puudulik probleemilahendusoskus, kriminaalne eluviis, konfliktsituatsioonide ebaefektiivne lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. X taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2

(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et X tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/

1. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mida hetkel ka kannab. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Abikaasa on valmis teda igati toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama abikaasale kuuluvasse eramusse aadressile XXX. Isik on nõus ka elektroonilisele valvele allumisega ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vanglas olles ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on osalenud sotsiaalprogrammides ja töötanud. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. X kannab muu hulgas esimese raskusastme narkokuriteo eest mõistetud liitkaristust. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud narkokuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. X on varasemalt kriminaalhoolduse ajal toime pannud uusi kuritegusid ning näidanud üles lugupidamatust kriminaalhooldusmetniku vastu. Kohus pole veendunud, et isik 3

(5)suudaks sel korral probleemidetta alluda kriminaalhooldusele ning et kriminaalhooldus tuleks talle kasuks. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.11.2023, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 1 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht, töötamine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud ning distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuse ajal. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. 4

(5)Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Xe temale Viru Maakohtu 14.05.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5