Obsah (11)

§ 76§ 213§ 65§ 75§ 121§ 184§ 424§ 202§ 120§ 199§ 331

1-18-2994 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 juuni 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2994 (16259000190) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Krim

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Xlt menetluskuluna riigituludesse 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 20 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-2994 ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 30.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.05.2018 otsusega tunnistati X süüdi

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o 7 aastat vangistust ning lugedes üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Xele liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Xe karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.2016 ning kohtuotsus jõustus 30.05.

2. Kinnipidamisasutuses Xe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on X ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik. Ohtlikkus ilmneb agressiivses käitumises ja füüsilise vägivalla kasutamises, mis avaldub, kui X ei suuda saavutada oma eesmärki ja ei suuda lahendada konfliktolukorda; vägivalla kasutamisega ähvardamises, kui ei suuda lahendada konflikte ja tunneb vajadust näidata oma üleolekut; narkootiliste ainete käitlemises, kui soovib saada majanduslikku kasu; narkojoobes olles auto juhtimises, mis avaldub hetkel, kui Xel on vajalik saavutada oma tahtmist ja sõita ühest kohast teise. Ohtlikkus on tõenäoline, kui X on alkoholi-või narkojoobes; kui Xel puudub ametlik sissetulek ja tal on rahalised raskused; kui X ei suuda (pere)probleeme lahendada prosotsiaalseid oskusi kasutades. Ohtlikkus suureneb emotsioonide ajel, kriminaalse tutvusringkonna mõjul ja puuduliku probleemilahendusoskuse mõjul. Riski suurendab Xe senise käitumis- ja eluviisi jätkamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Xe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab Xe vabastada enne tähtaega, määrata talle käitumiskontroll 24-ks kuuks ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.11.
4. Lisaks tuleb Xele määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas 23.03.2020 elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida Xe elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seoses eriolukorraga ei käinud kriminaalhooldaja küll ise kohal, kuid elukoha omanik Y kinnitas talle, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Xe ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Kinnipeetava abikaasa Y saatis kohtule põhjaliku kirja selle kohta, miks peaks Xe vabastama. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. X rääkis 20.05.2020 kohtuistungil, et on selle vangistuse ajal teinud õigeid järeldusi oma kuritegelikusest käitumisest, on valmis end muutma ja elama seadusekuulekat elu ning on otsustanud, et see on viimane kord tal vanglas viibida. Tal on ka abikaasa, kellega ta hiljaaegu abiellus. Vabanedes läheb Töötukassasse, et seal erinevaid kursuseid võtta selleks, et tööturul oleks suurem võimalus. Ta tõi välja, et on lõpetanud kutsekooli, kus sai XXXload, ta ei ole küll kaua aega traktoristina töötanud ning need load on aegunud, kuid vabanedes teeb uued eksamid ning saab load tagasi. X on veendunud, et ta leiab vabaduses tööd. Ta mõistis, et kohtul võib olla teda raske uskuda, sest ta on korduvalt vanglasse tagasi sattunud, kuid lubas, et see on tema viimane vangistus. Ta leidis, et see vangistus on tema jaoks oma eesmärgi täitnud ning ta on väga sügavalt viimase poole aasta jooksul oma elu peale mõelnud ning jõudnud järeldusele, et elada ja raha teenida on võimalik ka seadusekuulekalt. Ta on mõistnud, et kui ta nii edasi jätkab, siis tema tee lõppebki vangimajas ning ta ei soovi seda, tuues välja, et tal on ka kaks väikest tüdrukut, kellega ta soovib rohkem koos elada. Ta lisas, 2 1-18-2994 et kahetseb väga oma toimepandud kuritegusid ning on nõus vabanemisel ka teatud programme läbima, kui kohus seda vajalikuks peab. Ta soovib kõiki kriminaalhoolduse ettekirjutisi järgida täpselt nii nagu peab ning lubas, et see vangistus jääb tema viimaseks ning palus kohtul teda uskuda.
3. Kaitsja esitas 19.05.2020 kohtule oma kirjaliku seisukoha ning tõi kohtuistungil välja, et soovib kohtu tähelepanu juhtida seoses distsiplinaarkaristusega. Nimelt on süüdlasel ainult üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja see kustub 08.07.2020, mis tähendab, et eeldatavasti, arvestades kriminaalasja menetlemisele kuluvat aega ja võimaliku edasikaebe tähtaega, ei ole selle distsiplinaarkaristuse arvestamine käesolevas asjas ei ole, põhjendatud, see ei ole proportsionaalne. Muid kehtivaid distsiplinaarkaristusi süüdlasel ei ole. Kustunud distsiplinaarkaristustele tugineda kaitsja arusaama järgi ei tohi. Süüdlase suhtes ei ole pärast
4. juuli 2019 uusi distsiplinaarmenetlusi algatatud ja seega distsiplinaarkaristusi määratud. Samas soovib kaitsja juhtida tähelepanu ka sellele, et noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristus ja seega on tegemist väheolulise rikkumisega. Tuleb arvestada ka seda, et distsiplinaarasja asjaolud ei ole selged. Süüdlane ei ole seda Halduskohtus vaidlustanud, aga lähtuvalt haldusprotsessi dispositsiooni põhimõttest seda talle ette heita ei tohi. Formaalsed eeldused on täidetud. Elektroonilise valve kohaldamise eeldused samuti täidetud. Süüdlasel on kõik individuaalse täitmiskavaga püstitatud eesmärgid saavutatud, tegevused on läbitud, v.a need tegevused, mille täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seda talle ette heita samuti ei tohi, see sõltub vanglast ja süüdlane ei saa täitmiskava Halduskohtus vaidlustada, ehk siis tegemist ei ole haldusaktiga, tegemist on programmilise dokumendiga, mis õiguskirjanduses ja kohtupraktikas seisukohtade järgi ei riiva ega riku süüdlase õigusi, ega too talle kohustusi. Seoses tema erialaga soovib kaitsja lisada, et lisaks XXX erialale on ta läbinud tõstukijuhi koolituse. Tegelikult tal on mitmekülgne ja pikaajaline töökogemus. Ta on töötanud traktoristina, ehitajana, ta oli majandustööline vanglas. Süüdlane ei ole kordagi loobunud ega keeldunud vangla poolt pakutavast tööst nagu seda tihti teevad teised kinnipeetavad. Samuti on vangla kirjutanud enda seisukohas, et nad arvestavad hinnangut uue kuriteo toimepanemise kohta ja vastavalt Riigikohtu praktikale selliseid hinnanguid kasutada ei saa, kuna ei ole selge, mis metoodikat vangla kasutab ja milliseid asjaolusid arvesse võtab. Isegi kui asuda seisukohale, et vangla kasutab mingisugust metoodikat, siis sellise metoodika kasutamise õiguspärasust ei ole võimalik praegu kontrollida. Seoses kuritegudega juhib kaitsja tähelepanu, et süüdlane ei ole kuritegusid toime pannud jõhkralt, küüniliselt või muul sellisel viisil, mis vääriks suuremat hukkamõistu. Kaitsja asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb isikule anda teine võimalus ja taasühiskonnastamise huvides on pigem tema tingimisi enne tähtaega vabastamine kui vangistuse edaspidine kandmine. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud tema poolt kohtule esitatud selgituskirjaga ja tema abikaasa kirjaga, kuulanud ära kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Xt ei saa veel praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

§ 76lg 2 p 2 alusel.

10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu 3 1-18-2994 elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Xe vabanemisjärgset elukohta. Elukoha omanikuks on Y, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed eeldused Xe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 11.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et X määrati alates 04.10.2017 majandustöödele koristajana. Ajavahemikul 23.08.2018-20.09.2018 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. X oli programmi suhtes skeptiline, käis kohal ning enamus teemadel arutles kaasa, ent ei lubanud, et hakkab tulevikus programmis toodud võtteid kasutama. Eriti veider tundus kinnipeetavale OTTO-skeem. Isik on harjunud ennast väljendama hoopis teistmoodi ning enda sõnul ei plaani ta seda muuta. Programmi lõpus siiski ütles, et vahel suudab ennast talitseda ning hoiab ennast tagasi ega ütle iga kord täpselt seda, mida ta mõtleb. Vajalikuna toodi välja ka edasine tegelemine väljendusoskuse parandamiseks. 17.01.2019 alustati sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviimine on katkestatud. Kinnipeetaval ei ole midagi programmis käimise vastu, ent on jätkuvalt kindel, et tema probleem ei ole alkoholi tarbimine. X tunnistab kõiki kuritegusid, kuid on kindel, et alkoholijoobes tehtud teod oleks ta teinud ka kaine peaga. Väidetavalt suutis alkoholi tarbimist alati kontrollida. Sellest tulenevalt ei saa kinnipeetavaga varasemat tarbimist ja selle tagajärgi analüüsida ning programmi läbi viia - ei sobi programmi.
4. Iseloomustusest nähtub, et X on ühel korral, s.o 08.07.2019, saanud noomituse, põhjuseks keelatud eseme valdamine. Kohus tutvus kõnealuse distsiplinaarasja materjalidega kinnipeetava isiklikus toimikus. Juhtumi sisuks oli eseme üleandmine teisele kinnipeetavale, kasutades üleandmiskohana prügikasti, kuhu ese poetati. X ei vaidlustanud distsiplinaarkaristust. 4 1-18-2994
5. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus pigem täidetud. On igati positiivne, et X on osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives, kuigi distsiplinaarüleastumine on märk sellest, et ta ei ole suutnud viimase aasta jooksul siiski alati reeglitele alluda. Isiku elutingimused
6. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust elas X XXX koos endise abikaasaga. Vanglast vabanemisel samasse kohta elama ei asu, kuna on XXX.a abikaasast lahutanud ja XXX uuesti vangistuses abiellunud teise naisega - Yga. Peale vabanemist asub elama oma abikaasa Y juurde aadressile XXX. Kinnistul asub hetkel üks väike elamu, kus Y üksinda elab. Seoses eriolukorraga ei ole kriminaalhooldusametnik teostanud kodukülastust, elukoha sobivuse hindamine toimus telefoni teel (läbi viidud vestlus Yga). Tegemist on 1-toalise elumajaga, pindalaga 30 m2, majas puuduvad mugavused, majast umbes 10 meetrit eemal on välikäimla ja planeeritud on sauna ehitus. Pesemisvõimalus hetkel puudub. Y sõnul on antud elukoht elektrienergiaga varustatud ning on olemas koht elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Y on andnud e-maili teel kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta antud aadressile. Eelmise riskihindamise vestluse käigus väitis X, et kinnistule ehitatakse tulevikus suurem elumaja, 2-kordne. Kinnistu koos hoonetega kuulub Yle. Xe sõnul on Y juures tal olemas kindel elukoht.
7. Xe päritoluperekonda kuuluvad vangla iseloomustuse kohaselt ema ja kolm venda. Kõik kolm venda on kriminaalkorras karistatud, ükski nendest ei viibi hetkel vangistuses. X suhtleb peamiselt telefoni teel kõigi lähedastega. Isa ei ole Xe kasvatamisel osalenud ning igasugused suhted isaga puuduvad. Väidetavalt on lähedased toetavad, kuigi ema manitseb teda pidevalt kriminaalse eluviisi pärast. Abielus on X olnud kolm korda. Abikaasa Yga on tuttavad alates 1984-ndast aastast, omavahelised suhted on head ja toetavad. Xel on kokku kuus last. Neli last on täiskasvanud. Kaks last on alaealised (ema on Q, kes pole üks abikaasadest). Xe sõnul on oma lastega alati hästi läbi saanud, tunneb nende vastu huvi, kuid laste kasvatamisel ei ole osalenud. Käesolevalt on kahele alaealisele lapsele kohtu poolt määratud alimendid, mida X peab tasuma. Varasema riskihindamise kohaselt tasus laste elatisraha sunniviisiliselt kohtutäituri kaudu. Käesolevalt väidab, et teeb seda vabatahtlikult ja tal pole oma laste heaks millestki kahju. Täiskasvanud lastega suhtleb pidevalt ja ka alaealistele lastele helistab pidevalt. Xel on osaliselt peatatud vanemlikud õigused. Eelmine kuritegu (lähenemiskeelu rikkumine) on sooritatud väidetavalt seetõttu, et soovis oma lapsi näha ja nendega koos aega veeta. Tutvusringkonda kuuluvad suures osas kriminaalse taustaga isikud ning kuritegusid on muuhulgas toime pannud grupis olles. Kinnipeetav on tunnistanud, et ei ole osanud teisiti elada, polevat selleks võimalustki.
8. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust X ei töötanud. Majanduslikku kasu on saanud terve elu jooksul vaid kuritegelikul viisil. Mitteametlikult on vangistuste vahepeal töötanud erialal, mille omandanud (XXX). Kuna vabaduses viibitud aega on vähe, siis ei ole töökogemust sel erialal palju. Töökohtade vahetamise põhjusteks on uued kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised. Muud tööd vabaduses teinud ei ole, kuna väidetavalt ei taha teda keegi tema kriminaalse mineviku tõttu kuskile tööle võtta, seepärast peab töötama mitteametlikult või kriminaalsel viisil tulu teenima. Arvukate vangistuste aegadel on töötanud mitmetel töökohtadel: pesumajas, komplekteerijana, suusaklambrite paigaldajana ja mootori mähkijana (Rummu vanglas), ehitusel (1986-1988 vangistuses). Praegu töötab Viru Vanglas majandustöödel. Enne vangistust oli peamiseks sissetulekuallikaks kriminaalsel viisil saadud tulu. Põhjendab oma teguviisi sellega, et keegi teda tööle ei võtnud, aga soovis perele head elu võimaldada. Käesolevalt on X arvamusel, et soovib ning tasub oma kahele alaealisele tütrele alimente, 5 1-18-2994 vabaduses ostis lastele vajalikke asju (kuritegelikul teel saadud raha eest), vastavalt sissetulekule tasub rahalisi nõudeid (vangistuses tuleneb see kohustus vangistusseadusest). Majanduslik olukord enne vangistust oli halb, puudus töökoht ning sissetulek sõltus kriminaalsel teel saadavast kasust. Tasumata rahalisi nõudeid on Xel seisuga 08.04.2020 KRaha andmetel 23 925,16 eurot. Rahaliste nõuete suurusjärk ning võimalused tasuva töö leidmiseks viitavad, et majanduslik olukord on kehv ja toimetulekut mõjutavad tegurid on negatiivsed. Puuduvad head väljavaated võlgade likvideerimiseks. Vabanemisfondis on 1038,74 eurot, vangistuses töötab ja majanduslikult toetab Xt ema W ning abikaasa Y. Käesoleval ajal on ta endale seadnud eesmärgiks abikaasa talus tööle hakata ja tema nimel lõpetada oma kuritegeliku eluviisi elamise. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral Xel töökoht puudub. Abikaasa Y on valmis Xt materiaalselt toetama.
9. Nii Xe kui ka Y kohtusse saadetud kirjades rõhutatakse, et Xe vabanemise korral hakkab ta tegema erinevaid töid Y kinnistul ja võib järeldada, et see sisustaks vähemalt praeguste lootuste kohaselt kogu tema aja. Y on kinnitanud, et suudab Xt ülal pidada. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. Xe iseloomustus näitab, et tal on keskeriharidus. Ta omandas XXX eriala.
12. aastal läbis vangistuse ajal tõstukijuhi koolituse. X on Eesti Vabariigi kodanik ning valdab riigikeelt. Kooliajal esines mõningaid probleeme õpiedukusega, kuid need ei olnud nii suured, et oleks päädinud erikooli saatmisega. Vangistuses on osalenud täiendkoolitusel, uut eriala õppida ei soovi.
13. Vangla iseloomustuses märgitakse, et Xt on kriminaalkorras kokku 22-l (neist 18 on arhiveeritud ja 4 kehtivad) korral karistatud. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul 4 kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Neil karistustel ei ole eraldiseisvat tähendust otsustamaks Xe vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 31-1-12-17). Kohus võtab arvesse kehtivate karistustena kolme otsust – 26.07.2013, 21.06.2017 ja 14.05.
14. See, kas karistusregistri õiendil näidatud 02.02.2010 kohtuotsus

§ 121järgi on kehtiv, on äärmiselt küsitav, mistõttu kohus jätab selle kõrvale.

24. X ise teadvustas kohtuistungil, et ta on ilmselt üle 20 korra kohtulikult karistatud, hakates „istuma“ juba 1980ndatel noore poisina. Praegu on ta XXX-aastane. Kohus saab tema kuritegeliku käitumismustri üle otsustada ennekõike kolme viimase kohtuotsuse alusel. 26.07.2013 kohtuotsusega karistati teda

§ 184

lg 1, 199 lg 2 p 7, 8, 9,

§ 424

,

§ 202

lg 2 p 2 ja

§ 121järgi, millised teod olid pandud toime aastail 2012-2013.

13.02.2013 – 12.02.2016 viibis ta selle asjaga seoses (vahistus, karistus) vanglas. 21.06.2017 otsusega karistati teda

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 2,

§ 184

lg 2 p 1,2,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja

§ 331

2 kuritegude eest, mis olid toime pandud 25.02 – 05.11.2016, ning 14.05.2018 otsusega karistati teda

§ 213lg 2 -de 1-4 järgi enne eelmist otsust toime pandud kuritegude eest.

Viimase otsusega mõisteti talle liitkaristus 7 aastat ja ta on olnud nende kahe kriminaalasjaga seoses kinnipidamiskohas alates 05.11.2016.a.

1. Tuleb tõdeda, et X on kogu oma täiskasvanuelu pannud toime kuritegusid ja nagu eelviidatud otsused näitavad, on nende kuritegude ring väga lai. Saab siiski teha ka paar konkreetsemat järeldust. 6 1-18-2994
2. Esiteks on ta pannud toime järjepidevalt kuritegusid oma varaliste huvide rahuldamiseks vargusi, kelmusi, aga ka narkokuritegusid. Seejuures, kuigi 2016 narkokuritegu seisnes amfetamiini/ metamfetamiinhüdrokloriidi käitlemises turustamise eesmärgil, ilmneb otsusest, et ta tarvitas seda ka ise; ka 2013.a kohtuotsuses heideti talle ette amfetamiini käitlemist ja muuhulgas karistati

§ 424järgi amfetamiinijoobes sõidukijuhtimise eest.

Iseloomustuses tuuakse samas siiski esile, et alkoholi- ja narkosõltuvust Xel diagnoositud ei ole, küll aga märgitakse, et

1. aastal, olles avavangla kinnipeetav, lahkus omavoliliselt töökohalt ja tarvitas alkoholi.
2. aastal läbis Eluviisitreeningu,
3. aastal on alustatud uuesti Eluviisitreeningu läbimist, kuid seda ei olnud võimalik lõpuni viia, kuna kinnipeetav ei teadvusta alkoholiga tarvitamise probleemi. Seega siis saab väita, et kuritegusid on Indusel kombeks panna toime siis, kui tal on vaja oma finantsolukorda kindlustada ehk elatist teenida; samuti on tal korduv kogemus sõltuvusainetega, mis on samuti viinud kuritegudeni.
4. Teistlaadi mustrina saab käsitleda vägivaldsust ning ka muude isiklike piiride ületamist inimsuhetes. 26.07.2013 otsusega karistati teda selle eest, et ta 2012 juulis kella 18:45 ajal tungis kaupluse juures kallale meesterahvale, lüües teda rusikaga näkku ja vastu kaela. 21.06.2017 otsusega karistati teda selles, et ta 25.02.2016 kella 08.00 paiku (vähem kui kaks nädalat pärast vangist vabastamist) XXX, lasteaia vastas, haaras oma laste emal Q kõrist kinni ja kägistas teda, ähvardades samal ajal, et põletab ta näo happega ära; sama aasta oktoobris lõi tänaval meesterahvale huule piirkonda. Sama otsusega karistati teda Qi ähvardamise eest lüüa tal mh hambad suust välja ning lähenemiskeelu rikkumises, mille alusel tal oli keelatud läheneda Qe ja tema lastele lasteaias ja avalikes kohtades. Viimasel juhul sõitis ta autoga Qi auto järgi, tekitades liiklusohtlikke olukordi jne. Nende tegude eest kannab ta praegu liitkaristust. Kohus toob need detailid esile selleks, et näidata, kuhu võib välja viia see, kui Xl tekivad isiklike suhete pinnalt pinged või konfliktid.
5. Viimaks on tähelepanu vääriv ka siiski mastaapsus, mis X kuritegusid iseloomustab, eeskätt nende eriliigilisus. Siinkohal on asjakohane lisada, et põgusa vabaduses viibimise perioodi jooksul 2016.a pani X lisaks arvukatele kuritegudele toime ka kaks liiklusväärtegu. Samuti jääb silma, et kuriteod, mille eest Xt karistati 2018.a otsusega, pani ta toime mh
6. aastal ehk järelikult vangistuse ajal – vangla iseloomustusest nähtuvalt oli ta siis avavanglas. Sellest väga mitmekesisest andmestikust saab kahjuks järeldada, et kuritegude toimepanemine on Xele olnud väga harjumuspärane tegevus, ning arvestades tema kuritegeliku karjääri pikkust ja vanust, on sellest kujunenud tema tavaline käitumismuster. Küsimus ei ole spetsiifilistes kuritegudes, vaid selles, et X on eiranud igasuguste valdkondade reegleid ja piiranguid, sõltumata sellest millist kahju ta tekitab või milliseid õigusi piirab (teiste isikute vara, tervis, rahvatervis, liiklusohutus vms). Ta on alati seadnud esikohale enda huvid. See on nii kestnud aastakümneid ja iseloomustab tema üldisi hoiakuid, mis järjekindlalt on väljendunud kuritegudena.
7. X, tema kaitsja ja samuti abikaasa üritasid kohut püüdlikult veenda, et just nüüd on X muutunud ja just nüüd, kui ta vabaneb, läheb tema elu edasi täiesti teistel alustel. Kohus peab tõesti möönma, et X väljendus kohtuistungil läbimõeldult ja avatult, tema abikaasa kiri näitas suurt usku ja ootust. Kohus ei välista iseenesest, et soodsatel asjaoludel ja sobiva motivatsiooni korral võib iga inimene oma harjumuspärast käitumist veidi muuta ja kui keskkond on sobiv, siis asuda paremini kontrollima ka impulsse, mida varem ei õnnestunud. Mõnikord muutuvad inimesed vananedes rahulikumaks ja X on juba üsna küpses eas.
8. Siiski aga, hoolimata kõigist kuuldud vastuväidetest, jõudis kohus pärast põhjalikku kaalumist järeldusele, et vaatamata mitmetele Xe vabanemist toetavatele asjaoludele, on praegu vara olla veendunud Xe valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. 7 1-18-2994
9. Kuigi X on vanglas käitunud peaaegu korrakohaselt, järginud senist täitmiskava ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos. Uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Esmase aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist annavad mõistagi tema karistusandmed. Eriti oluline on silmas pidada, et ka vangistuses on ta juba väga mitmendat korda, mida kinnitas ka ise. Ehk siis vanglakaristuse mõju temale ei ole olnud oluline ja tema karistushirm ei ole piisavalt suur selleks, et ta lõpetaks senise kuritegeliku käitumise. Eelnevat arvestades oleks naiivne oodata, et nüüdne vangistus on olnud varasematest tunduvalt mõjusam ja täitnud oma eesmärgi juba kaks ja pool aastat enne karistusaja lõppu.
10. Käesoleva asja keskne küsimus on samas see, kas värske suhe oma ammuse tuttavaga (nüüdse abikaasaga) on selline eriline asjaolu, mis võiks kaasa tuua Xe täieliku transformatsiooni õiguskuulekaks inimeseks. Kohus ei alahinda iseenesest armastuse ja toetavate lähisuhete mõju inimesele. 30.10.2019 sõlmitud abielu ja suhe, mida see tähistab, on kahtlemata Xe elus positiivne nähtus. Samas aga näeb kohus siin mitmeid aspekte, mis sunnivad esialgu ettevaatusele.
11. Esiteks on X ka ise (nt oma kirjas kohtule) rõhutanud, et muutus temas on toimunud alles viimase ca 6 kuu jooksul. Kui kõrvutada seda Xe terve ülejäänud eluga, millest vähemalt 30 aastat on ta olnud seotud kuritegevusega, siis on mõned kuud paraku liiga vähe, et otsustada täielikku meelemuutuse üle. Tahtmata alavääristada värsket abielu, tuleb möönda, et see pole Xe esimene lähisuhe. Ta on olnud kolm korda abielus (ja lisaks muudes lähisuhetes). Vangla iseloomustusest nähtub, et ka eelviimane abielu registreeriti vangistuse ajal 05.07.2017, samas tolle eksabikaasaga X enam suhelda ei soovi. Abielu lahutati vanglas XXX.a, põhjuseks isiklikud erimeelsused. Viimase kuriteo pani muuhulgas toime ühiste laste emaga Qiga, seejärel aga, nagu ülal viidatud, karistati Xt eelviimase otsusega Qi suhtes kuritegude toimepanemises. Seega ei ole lähisuhte loomises paraku siiski Xe puhul tegu millegi nii enneolematuga, mis nullib tema varasema elukäigu. Pigem saab öelda, et tegu on suhetele orienteeritud inimesega, suhted paistavad olevat intensiivsed, kuniks need kestavad, aga paraku siis need enamasti katkevad ja nii mõnigi kord mitte just sõbralikult.
12. Samuti peab kohus paratamatult hindama selles asjas ka võimalike uute vägivallakuritegude ohtu. Vaadates Xe kohtuotsuseid, selgub, et olukorras, kus ta ärritub, ei vali ta kohta ega oma agressiooni väljaelamise viisi. Enamik eelmainitud otsustes viidatud vägivallateod ongi toimunud avalikus kohas ja valgel ajal. Silma jääb see, et peale eelmist vangistusest vabanemist asus ta peaaegu kohe tarvitama vägivalda oma toonase naispartneri (laste ema) suhtes. Ühest küljest võib ehk väita, et ta läbis vanglas 2018.a sotsiaalprogramm Viha Juhtimine, samas nähtub vangla iseloomustusest, et ta väljendus koolitusel õpetatava suhtes skeptiliselt. Tulebki tunnistada, et ka 2014 läbis ta vangla iseloomustuse kohaselt sama sotsiaalprogrammi, kuid jätkas sellegipoolest vägivallategudega.
13. Eelmainitud riskikohad osutuvad aga väga teravaks, kui võtta arvesse, et praegu soovib X vabaneda elektroonilisele valvele. Nagu materjalidest nähtub, on eluasemeks 30 m 2 1-toaline maja ja X elaks koos oma abikaasaga, kellega ta seni on abielus olles suhelnud üksnes vanglakohtumistel. Teisisõnu: neil puudub igapäevase koosolemise kogemus. Kohus peab hindama kõiki vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja seetõttu ei ole kohtul Y kohtusse saadetud kirjast ja vähemalt kolmest telefonikõnest jäänud märkamata, et ta on väga intensiivne, kontrolliv ja sihikindel tegutseja. Tema kirjas on loetletud pikk nimekiri töid, mida X peaks hakkama tema majapidamises tegema. Ta rõhutab, et hakkab ka omama täielikku ülevaadet tegevustest ja isikute üle, kellega X suhtleb, lubades ise jääda kodutööle. Ta toonitab, et on öelnud ka abikaasale, et tal on nulltolerants kuritegude suhtes ja kui abikaasa paneb toime midagi kriminaalset, teavitab ta ise politseid. Samuti hakkab ta Xt täielikult ülal pidama. Suhtumine, mis väljendub pr Y kirjas, on paljuski kiiduväärne, aga 8 1-18-2994 kohtu hinnangul on veel vara väita, et just sellistes oludes suudab X elada õiguskuulekalt ja konfliktivabalt.
14. Kohus ei pea usutavaks, et X peaks nii kontrollivates ja ka mõneti klaustrofoobilistes oludes pikalt vastu, ilma et tekiks konflikt. Kahjuks viitavad olemasolevad karistusandmed sellele, et kui X inimsuhetes ärritub, siis tarvitab ta vägivalda. Kohus ei pea võimalikuks võtta endale seda vastutust. Seejuures pole välistatud, et nii X kui ka Y siiralt usuvad, et „seekord läheb kõik hästi“, aga objektiivsed asjaolud – eeskätt Xe senine käitumismuster – ei tee seda kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul on see lähisuhe saanud selleks veel liiga vähe kesta ja kontrollitud, enne kui paigutada see ilma ettevalmistuseta elektroonilise valve klaustrofoobsesse konteksti. Kohus on täiesti veendunud, vaadates Y kirjast nähtuvaid ootusi ja kujutelmi ning Xe tausta, et konfliktid tulevad. Kohtu hinnangul pole asjaosalised veel piisavalt kaua oma suhet testinud, et olla nendeks konfliktideks valmis ja tulla toime nii, et vägivald oleks välistatud. Kohus võtab arvesse muuhulgas sedagi, et Y helistas Narva kohtumajja kohtuniku sekretärile lausa kolmel korral selle aja jooksul, kui kohus tegi käesolevat määrust, ja küsis iga kord sama küsimuse, millele ta sai sama vastuse (st et kohus teeb lahendi hiljemalt
15. juuniks). Kohtu ülesanne on antud olukorras kõiki riske hinnata ja seetõttu ei saa eirata, et selline käitumine on märk kannatamatusest, kontrollivajadusest ja osaliselt ka raskusest talitseda impulsse. Kohus on väga skeptiline, kui kaua suudaks X, kes on terve elu vältinud mistahes reeglitele allumist ja on oma ärritust kippunud füüsilise vägivallaga väljendama, sellise järjepideva nõudlikkusega enda aadressil toime tulla. Olukorras, kus ta sõltub elukaaslasest lisaks ka täielikult rahaliselt, võib johtuv frustratsioon muutuda väga ohtlikuks.
16. Elektrooniline valve tagab küll isiku käitumise üle teatud kontrolli, aga siinkohal tuleb meenutada ülal märgitut, et varem on X kasutanud ka avatud vanglas töötamist selleks, et panna rikkumisi toime. Seetõttu ei saa olla kindel, et ta suudab elektroonilise valve all õiguskuulekaks jääda. Xe senine järjepidev kuritegelik käitumine tulu saamise eesmärgil ja muude vajaduste rahuldamiseks viitab selgelt soovimatusele või oskamatusele seaduskuulekalt hakkama saada. Probleemide tekkimisel vabaduses võib süüdimõistetu ka seekord otsida rahaprobleemile (näiteks, kui läheb Yga tülli või ei saa temalt raha) lahendust vana harjumuspärast tegevust jätkates ehk kuritegusid toime pannes. Surve alluda väga kontrollitud elustiilile, kus uus abikaasa jälgib iga sammu ja hoiab oma finantsilise kontrolli all, võib tekitada hoopis vastureaktsiooni ja tingida uusi vägivaldseid kuritegusid.
17. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedastega suhete hoidmine ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine). Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on pooleaastane meelemuutus liiga lühike aeg, et olla veendunud, kas X on valmis oma senist elu täiesti selja taha jätma ja edaspidi kuritegudest hoiduma. Positiivne märk sellisest valmidusest võiks olla muuhulgas, kui süüdimõistetu suudaks vähemalt aasta aega käituda vanglas nii, et tal pole ühtki kehtivat distsiplinaarkaristust. Nii see aga pole. Kuigi karistus oli viimati vaid noomitus, tähendab distsiplinaarüleastumise olemasolu iseenesest seda, et muutus Xes pole veel nii selgelt väljakujunenud, et ta suudaks vähemalt aasta jooksul ennast kõigile reeglitele allutada. Kui ta seda vanglas ei suuda, siis pole kohtul põhjust seda uskuda temast ka vabadusest. Siiski toonitab kohus, et distsiplinaarkaristus ei ole antud juhul mittevabastamise otsustamisel määrav.
18. Kahjuks kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kohtu arvates kogumis üles isiku vabastamist toetavad asjaolud ning kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud ei eri- ega üldpreventiisetest kaalutlustest lähtudes. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Ka vangla iseloomustuses on märgitud programmi „Viha juhtimine“ kontekstis, et X peaks veel tegelema väljendusoskuse parandamisega. Seda, et 9 1-18-2994 praegu pole veel karistuse eesmärgid täidetud, näitab seegi, et täitmata on veel individuaalses täitmiskavas püstitatud ülesanded, mis puudutavad just kohtu poolt osundatud kitsaskohti – vestlused eesmärkide hoidmiseks ja tagasilangusest hoidumiseks (riskitegurid mh: oskus mõista teiste inimeste seisukohti, probleemide lahendamise oskus) ning sotsiaalprogramm Õige Hetk (muuhulgas valmistab see ette vabanemiseks, aga tegeleb ka suhetega elukaaslasega ja teisi ärakasutava elustiiliga jne). Need tegevused on planeeritud ajavahemikku 2020-
19. Täiendavad kokkusaamised abikaasaga ja sihilik tegelemine oma vägivaldsete impulsside ja suhtlusprobleemidega võiksid edaspidi aidata kaasa sellele, et järgmine ennetähtaegse vabanemise arutelu võiks laheneda positiivselt. Xel on võimalik jätkata seni alustatuga ja veenda kohut järgmisel ennetähtaegse vabastamise arutelul, et muutused on olnud püsivad ja ta on valmis reeglitele alluma.
20. Kohtuistungil osales kinnipeetava Xe kaitsjana määratud korras kaitsja Dmitri Koroljov. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 271.20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Xelt välja mõista. Kohus leiab, et Xele võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Xe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 10