2-25-17346/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. märts 2026 Tsiviilasja number 2-25-17346 Tsiviilasi C.Q hagi D.G vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi lõpetamine kinnitamine ja menetluse Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja C.Q (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marit Seesmaa (XXX) Kostja D.G (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Merle Albrant (e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 31.03.2026 RESOLUTSIOON
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17346 menetlus ning kinnitada C.Q ja D.G vahel 31.03.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.
3. D.G kohustub tasuma C.Q-le perioodil 01.04.2026–10.02.2027 ehk C.Q seaduses sätestatud vanuse ülempiiri saabumiseni igakuist elatist 225 eurot 1.
4. D.G kohustub tasuma igakuise elatise hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks C.Q arvelduskontole nr XXX. Elatis tasutakse jooksva kuu eest. 1.
6. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.
7. Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
8. Menetluskulud on jäänud poolte endi kanda, välja arvatud C.Q-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
9. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. C.Q (hageja) esitas 15.10.2025 hagi D.G (kostja, isa) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks alates 15.10.2024 välja mõista 200 eurot igakuise elatisena täisealisele õppivale lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 mõttes. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ei panusta kostja hageja ülalpidamisse ning hageja ema kannab kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud. Hageja ei ole pärast täisealiseks saamist kostjalt elatist kirjalikult nõudnud, küll aga oli elatis hagejale välja mõistetud enne tema täisealiseks saamist. Kostja on jätnud selle kohustuse täitmata ning on Eestis elatisvõlglane. See asjaolu näitab, et kostja on teadlik oma ülalpidamiskohustusest, kuid hoidunud selle täitmisest. Hageja on kostja täisealine laps, kes elab kostjast eraldi ja õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis päevases õppes. Hagejal ei ole võimalik endale ise elatist teenida, sest ta käib koolis.
11. Tartu Maakohus võttis 19.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 15.12.2025 seisukoha, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest hageja ei ole täisealisena kostjalt elatist nõudnud, kostja ei teadnud, et hageja elatist soovib, hagejal ei ole toimetulekuraskusi, samas paneks elatise väljamõistmine kostja majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda.
12. Tartu Maakohus määras asja arutamiseks 31.03.2026 kell 14.30 kohtuistungi. Hageja esitas 16.03.2026 riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Hageja palus määrata riigi õigusabi korras advokaat tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Tartu Maakohus rahuldas 16.03.2026 määrusega hageja riigi õigusabi taotluse, määras hagejal riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus andis advokaadile seisukoha esitamiseks tähtaja ning selgitas, et seisukoha võib esitada ka suuliselt kohtuistungil. Kohus arutas kohtuasja 31.03.2026 toimunud kohtuistungil, kus pooled sõlmisid kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14. Kohus leiab, et kompromiss vastab TsMS § 430 lg tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt tsiviilasja menetlus lõpetada.
15. Kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele TsMS §-de 430–432 mõttes kompromissi kinnitamise tagajärgi ning pooled kinnitasid, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. 2
16. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kohus märgib selguse huvides, et kompromissilepingus nimetamata menetluskulud on TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäetud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seda arvestades üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 3