← Eesti

1-26-1145/13

Obsah (7)§ 133§ 73§ 68§ 78§ 54§ 55§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Pärnu Kohtuasja number 1-26-1145 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Triine Aavi

§ 133

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Zinaida Scripcaru, isikukood 47607240067, Karistatuse kohta andmed puuduvad, Eesti Vabariigis varem karistamata 22.10.2025 määrusega kohaldatud tagaselja tõkendina vahistamist, 04.12.2025 peeti kinni Euroopa vahistamismääruse alusel, 08.01.2026 isiku kahtlustatavana kinnipidamine, 09.01.2026 protokollilise määrusega jäi vahistamismäärus muutmata. Kaitsja lepinguline kaitsja vandeadvokaat Z.Q Kannatanu G.H Tõlk Eve Einland Kohtuistungi aeg 1. aprill 2026 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Zinaida Scripcaru süüdi

§ 133lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

2.

§ 73lõigete 1–3 alusel jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud 1 aasta 7 kuu ja 20 päeva pikkust osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Zinaida Scripcaru ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates Euroopa Vahistamismääruse alusel kinnipidamisest

  1. detsembril 2025 ja lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva 4 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise aja alguseks
  2. detsember
  3. 4.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 1.

aprillist 2026. 5.

§ 54

lg 1 alusel saata Zinaida Scripcaru lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestada talle sissesõidukeeld 10 aastaks.

§ 55lg 2 alusel arvata sissesõidukeelu tähtaega Zinaida Scripcaru väljasaatmisest.

Tõkend

  1. Jätta Zinaida Scripcarule kohaldatud vahistamise tõkend muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Tsiviilhagi
  2. Rahuldada hagi õigeksvõtul kannatanu G.H tsiviilhagi ja mõista Zinaida Scripcarult G.H kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot, millest varalise kahju hüvitis on 500 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb prokuratuuri deposiitkontole tasutud hüvitis 1000 eurot kanda prokuratuuril üle deposiitkontolt kannatanule tema poolt edastatud arvelduskontole. Menetluskulud
  3. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4, 9, 10 alusel mõista Zinaida Scripcarult välja riigituludesse menetluskulu 4439,55 eurot, mis koosneb sundrahast 2365 eurot, määratud kaitsja tasust 171,12 eurot ja kinnipeetava Eesti Vabariiki konvoeerimise kulust 1903,43 eurot.
  4. Menetluskuludest 2536,12 eurot (sundraha ja määratud kaitsja tasu) tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 (SEB), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor), EE957700771001523585 (LHV) või nr EE774204278607566704 (Coop). Makset tehes tuleb kasutada viitenumbrit 99926700011837 ja märkida makse selgituseks: „menetluskulu, Zinaida Scripcaru, kr asi 1-26-1145“.
  5. Menetluskuludest 1903,43 eurot (kinnipeetava Eesti Vabariiki konvoeerimise kulu) tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011 (SEB) või EE932200221023778606 (Swedbank), viitenumbriga 2800082310 ning märkida selgitus: „kriminaalasi nr 25250100029; Zinaida Scripcaru konvoeerimise kulud“.
  6. Konvoeerimise kuludest 1000 eurot tuleb prokuratuuril kohtuotsuse jõustumisel kanda prokuratuuri deposiitkontolt ühele eelviidatud kontodest. Asitõendid 2
  7. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada G.H ja Zinaida Scripcaru telefonist tehtud koopiafailid (
  8. oktoobri 2025 vaatlusprotokoll ja
  9. jaanuari 2026 vaatlusprotokoll), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  10. peatüki
  11. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD
  12. Zinaida Scripcarut süüdistatakse selles, et tema asetas endast sõltuva kannatanu G.H majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kust kannatanu pidi kerjama ning kasutades ära viimase haavatavat seisundit, hoidis teda sellises olukorras (ehk kerjamas).
  13. Nimelt menetluses tuvastamata ajal võttis Zinaida Scripcaru kannatanu enda hoole alla, kuna viimasel polnud kuskil elada. Kannatanu on saanud alates lapsepõlvest invaliidsuspensioni ning pole kunagi elanud üksi, ta pole majanduslikult, sotsiaalselt ja tervislikust seisundist tulenevalt võimeline iseseisvalt hakkama saama. Zinaida Scripcaruga sidus teda kauaaegne tutvus ning usalduslik suhe.
  14. Kannatanu dokumendid, sh pensioniraamat ja pangakaart oli Zinaida Scripcaru käes ning kuigi kannatanul oli telefon, oli see mõeldud Zinaida Scripcaruga ühenduses olemiseks. Kannatanu võttis vastu Zinaida Scripcaru kõnesid, kuid ise välja helistada ei osanud. Samuti polnud talle teada enda lähendaste telefoninumbreid. Kannatanu sõltus igapäeva toimetamistes täielikult Zinaida Scripcarust.
  15. 2025 aastal korraldas Zinaida Scripcaru kannatanule X riigist lahkumiseks vajaliku reisidokumendi ( ) ning koos siseneti 01.09.2025 RC kaudu Schengeni riikidesse – Leetu ja Lätti, et panna kannatanu kerjama Zinaida Scripcaru poolt valitud kohtades ja tema kontrolli all. Välisriikides liikumise korraldas Zinaida Scripcaru, kes võttis enda kätte ka kannatanu passi. Samuti puudus võõrastes riikides kannatanul tugivõrgustik sugulaste näol, ta oli nende teadmata võõras riigis omamata kindlat elu- või viibimiskohta. Kuna kannatanu ise oli rahaasjades asjatundmatu, kogus Zinaida Scripcaru saadud rahasummad enda kätte, kasutades seda mh nii enda kui kannatanu ära elamiseks. Kerjamisega teeniti päevas minimaalselt 40-50 eurot, kuid mõnel päeval ka 300 eurot. Alates 26.09.2025 tulid Zinaida Scripcaru ja kannatanu Eesti Vabariiki. 30.09.2025 alustas ja 01.10.2025 jätkas kannatanu Zinaida Scripcaru kontrolli all möödujatelt raha küsimisega ehk kerjamisega.
  16. Kannatanul puudus tegelik võimalus mitte tegeleda Zinaida Scripcaru poolt sunnitud kerjamisega. Kuigi tal oli alternatiivseks võimaluseks elada ja toime tulla pensionist, siis seda üksnes oma koduriigis juhul, kui talle tagastataks pangakaart ning ta saaks kätte oma pensioni. Sellist haavatavat seisundit kasutas Zinaida Scripcaru ära, sest talle oli teada, et kannatanu ei suuda ise sellest olukorrast, milles ta viibis, lahkuda. Zinaida Scripcarule oli aru saada, et kannatanu välisriigis üksi hakkama ei saa ega ole võimeline kodumaale 3 pöörduma. Seetõttu oli lihtne kannatanut allutada Zinaida Scripcaru tahtele, kannatanut kasutada ja käsutada, vajadusel hirmutada. Kannatanu tekkinud olukorra ebaseaduslikkust ise mõistmata oligi nõus raha saamise eesmärgil kerjama ajal ja kohas, mille valis ja kontrollis Zinaida Scripcaru, seda ka ajal, mil oli väsinud või tundis ennast halvasti.
  17. Zinaida Scripcaru käitumine, so kannatanu enda mõju all hoidmine, on olnud kahtlemata teadlik ja eesmärgistatud tegevus, millel oli üksnes majanduslik iseloom, ehk

§ 16mõttes oli tegu tahtlik.

7. Seega Zinaida Scripcaru on pannud toime

§ 133lg 1 järgi kvaliftiseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 8. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.04.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Zinaida Scripcaru süüdi tunnistamist

§ 133

lg 1 järgi ja tema karistamist tema karistamist vangistusega 2 aastat.

§ 73lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäetakse vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud 1 aasta, 7 kuu ja 20 päeva pikkust osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Zinaida Scripcaru ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Euroopa vahistamismääruse alusel peeti Zinaida Scripcaru kinni 04.12.2025 Rumeenias, mistõttu arvatakse

§ 68

lg 1 järgi eelvangistus karistusaja hulka ning loetakse koheselt ärakandmisele kuuluva 4 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise aja alguseks 04.12.2025.

§ 54

lg 1 alusel saadetakse Zinaida Scripcaru lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestatakse talle sissesõidukeeld 10 aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Zinaida Scripcaru väljasaatmisest.

  1. G.H ja Z. Scripcaru telefonist tehtud koopiafailid asuvad PPA andmehoidlas (03.10.2025 vaatlusprotokoll ja 13.01.2026 vaatlusprotokoll) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Tsiviilhagi kohta on kokkuleppes kajastatud järgmist. Kannatanu on esitanud hagi varalise kahju 500 euro nõudes ja mittevaralise kahju nõudes. Kannatanu avaldas, et kriminaalasja lahendamisel kokkuleppemenetluses soovib hagi lahendamist kompromissiga, kus kostja hüvitab hagejale varalise kahju summas 500 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 20.03.2026 laekus prokuratuuri deposiitkontole 1000 eurot selgitusega „kokkulepe kriminaalasi 1-26-1145 Z. Scripcaru eest kanntanule hüvitis“. Seega on süüdistatav hüvitanud kannatanule talle tekitatud kahju hagis avaldatud summades. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb prokuratuuril kannatanule tasutud hüvitis 1000 eurot kanda üle kannatanule tema poolt edastatud arvelduskontole.
  3. Zinaida Scripcaru kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi sundraha 2365 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 171,12 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 kinnipeetava Eesti Vabariiki toimetamise kulud 1903,43 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank), viitenumbriga 2800082310 ning märkida selgitus: „kriminaalasja nr 25250100029; Zinaida Scripcaru konvoeerimise kulud“. Menetluskulud kokku on 4439,55 eurot. Sellest on 1000 eurot konvoeerimise 4 kulusid on kantud prokuratuuri deposiitkontole, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel kanda Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011 (SEB) või EE932200221023778606 (Swedbank).
  4. Kohtuistungil avaldas Zinaida Scripcaru, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Prokurör selgitas karistuse kaalutlemisel arvesse võetud asjaolusid ning prokurör ja kaitsja taotlesid kokkuleppe kinnitamist kohtuotsusega. KOHTU SEISUKOHT
  5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Zinaida Scripcaru süüdi

§ 133lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus ja lisakaristus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele. Zinaida Scripcaru on võimalik vabastada kokkuleppes toodud tingimustel vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi (

§ 73). 14.

Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsioone järgitud. KrMS

  1. peatüki
  2. jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.
  3. Kannatanu G.H on esitanud Zinaida Scripcaru vastu tsiviilhagi ja nõuab temalt kokkuleppemenetluses varalise kahju hüvitamist 500 eurot ja mittevaralise kahju hüvitist summas 500 eurot. Kohus võttis menetlusse kannatanu 500 euro varalise ja 500 euro mittevaralise kahju nõude süüdistatavalt. Zinaida Scripcaru on nõustunud kahju hüvitama ja tsiviilhagi õigeks võtnud. Seega juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi õigeksvõtul ja mõistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-te 1 ja 4, § 128 lg-te 1 ja 5, § 131 § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel kahjuhüvitise Zinaida Scripcarult kannatanu kasuks välja. Kokkuleppes märgitu kohaselt on kannatanu tsiviilhagi nõude katteks 1000 eurot laekunud prokuratuuri deposiitkontole ja kohus määrab vastavalt kokkuleppele, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb prokuratuuril see summa kanda üle kannatanule tema näidatud arvelduskontole
  4. Zinaida Scripcarule kohaldatud vahistamise tõkendi jätab kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub varem.
  5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 10 § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel väljamõistetavad menetluskulud: määratud kaitsja tasu, esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha ja tema konvoeerimise kulu. KrMS § 417 ja § 423 järgi tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Makserekvisiidid on toodud kohtuotsuse resolutsioonis. Konvoeerimis- 5 kuludest prokuratuuri deposiitkontole 1000 euro kandmise kohta Rahandusministeeriumi kontole annab kohus otsuse resolutsioonis korralduse vastavalt kokkuleppes kajastatule.
  6. G.H ja Z. Scripcaru telefonist tehtud koopiafailid määrab kohus lähtudes kokkuleppest hävitamisele.
  7. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus selles osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.