← Eesti

2-24-7284/65

Obsah (6)§ 428§ 429§ 168§ 162§ 190§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-7284 Kohtuasi M.W hagi Z.K vastu kaasomand

§ 428lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.

5.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Pooled on sõlminud kohtuvälise kompromissi ning kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2

(4)

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on hagist loobumisega nõus ega soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. 6.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 7.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled avaldasid kohtule, et nad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist, mistõttu peaksid menetluskulud jääma

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Samas tuleb menetluskulude jaotamisel poolte vahel lisaks

§ 168lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid.

Kohus leiab, et vaidluse iseloomu arvestades on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides. Seejuures on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib

§ 190

lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14). Kohus andis 19.07.2024 kohtumäärusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus andis 19.08.2024 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot tasumisest. 3

(4)Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus on hageja majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal riigilõivu ja riigi õigusabi eest tasuda. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 9. Kohus selgitab, et

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.