← Eesti

2-24-118399/11

Obsah (11)§ 428§ 429§ 168§ 150§ 486§ 123§ 175§ 268§ 218§ 178§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-118399 Kohtuasi Revensen OÜ hagi väljamõis

§ 428lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.

7.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited. 8.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja oleks menetluse ajal võlgnevuse ära tasunud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

10.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Alates 1. veebruarist 2023 jõustus

§ 150

lg 3 muudatus.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 3

(5)

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.05.

  1. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 17.05.
  2. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (17.05.2024) oli hagihinnaks 1014,55 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hagilt hinnaga 1014,55 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 92,53 eurot ja hagi esitamisel kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 187,47 eurot. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist, s.o 93,73 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 93,73 eurot tagastamiseks. 11. Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 570 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). 11.1. Kostja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: 13.–19.05.2025 toimikuga tutvumine ja asja ettevalmistus (hagi ja lisad, kohtu määrused, faktilise aluse kontroll, kaitsekonstruktsiooni kujundamine) 1 tund 36 minutit (1,6 tundi); 19.05.2025 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (tunnistaja, vande all ülekuulamine

§ 268

¹, Swedbanki konto väljavõtted, ettepanek hagejale kostja asendamiseks, vastutustundliku laenamise põhimõtte käsitlus) 2 tundi 18 minutit (2,3 tundi); 18.06.2025 menetlusdokumentidega tutvumine ja lühike kooskõlastus kliendiga 18 minutit (0,3 tundi); 12.02.2026 tõendiga tutvumine ja kriminaalasja kohtulahendi analüüs tsiviilvaidluse kontekstis 30 minutit (0,5 tundi); 24.–25.02.2026 hagist loobumise avalduse ja kohtu tähtaja määramise kirjaga tutvumine ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. Kokku 5 tundi ja 42 minutit (5,7 tundi). Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses ja põhjendamata 42 minuti ulatuses. Kostja esindaja esitas kohtule 02.03.2026 seisukoha hagist loobumisele ja menetluskulude nimekirja. Selle toimingu tegemiseks ei kulu üle 18 minuti. Hagivastuse koostamisele ja hagi ja selle lisade läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline maht 5 lk, tõendite maht üle 20 lk) ning kostja vastuse mahtu ja sisu (kostja 19.05.2025 vastuse sisuline maht 8 lk ja tõendite maht üle 10 lk). Esindajal oli vältimatult vajalik tutvuda menetlusse esitatud dokumentidega ja kostjaga lühidalt kooskõlastada. Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Kuigi kohus ei nõudnud kostjalt täiendavat seisukohta, on poolel õigus eelmenetluse staadiumis esitada sisulisi vastuväiteid, taotlusi ja 4

(5)tõendeid. Õigusnormide refereerimine ei muuda kulutust iseenesest ebavajalikuks, kui see teenib vaidluse lahendamise huve. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. 11.2. Kostja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et kostja tegi menetluses põhjendatud toiminguid 5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 500 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 570 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 500 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 70 euro osas. 12.

§ 178

lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 13. Kohus selgitab, et

§ 432

lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.