← Eesti

4-25-4296/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4296 (2317,25,006238) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi s

) § 151 lg 1 järgi Menetlusalune isik Martin Kütt – isikukood: 38903120244; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; telefon: XXX; e-post: XXX Kaitsja Mart Missik (vandeadvokaat, lepinguline kaitsja) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus, esindajad Triin Lindau, Jekaterina Koreneva, Ivan Moskaljov Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Triin Lindau, Jekaterina Koreneva, Ivan Moskaljov, menetlusaluse isiku kaitsja Mart Missik MAAKOHUS OTSUSTAS 1. Tunnistada Martin Kütt süüdi LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 15 päeva. 2. Tunnistada Martin Kütt süüdi

§ 15

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 7 päeva.

  1. Kokku kuulub Martin Kütil karistusena kandmisele arest 22 päeva.
  2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.
  3. Arest tuleb ära kanda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
  4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. 4-25-4296
  5. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Kütilt riigituludesse menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulu 274 eurot.
  6. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  7. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO ASJAOLUD
  9. novembril 2025 koostati väärteoprotokoll nr 2317,25,006238 selle kohta, et
  10. aprillil 2025 kell 10.58 Harju maakonnas XXX peatus garaažibokside värava ees juhtis Martin Kütt mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid amfetamiin, metamfetamiin, kokaiin, bensoüülekogniin ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 25T-AOT00324-
  12. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus M. Kütt LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja §

§ 3

lg-t 1 ning pani sellega toime LS § 201 lg 2 ja

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

  1. Menetlusalune isik M. Kütt kohtuistungile isiklikult ei ilmunud.
  2. Kohus määras kohtuistungiajaks
  3. detsember
  4. Kohtuistungile M. Kütt ei ilmunud, samuti puudus kohtute infosüsteemi kohaselt informatsioon, et M. Kütt oleks talle edastatud kohtukutse kätte saanud. Telefonile M. Kütt samuti ei vastanud.
  5. Kohus määras uueks istungiajaks
  6. detsembril 2025, kuid kohtuistungile M. Kütt ei ilmunud. Politsei kontrollis M. Küti elukohta
  7. detsembril 2025 aadressil XXX, aga kohtukutset ei õnnestunud M. Kütile üle anda, sest kodus oli alaealine laps. M. Kütt ei läinud ka ise politseisse kutsele järele
  8. detsembril 2025 kell 13.
  9. Hiljem kontrollis politsei uuesti sama korterit, kuid uksekellale keegi ei vastanud. Kohus kontakteerus M. Kütiga ka ise
  10. detsembril
  11. Kõne võttis vastu naisterahvas, kes väitis, et on M. Küti endine elukaaslane L. L. ja ta ei tea M. Küti elukohta. Kohtusekretär teatas M. Küti endisele elukaaslasele M. Küti kohtuistungi toimumise aja
  12. detsembril 2025 kell 12 ja palus selle teabe esitada ka M. Kütile.
  13. detsembri 2025 hommikul edastas M. Kütt e-maili XXX aadressilt, mille kohaselt on M. Kütt ja soovib teatada, et ei osale täna kohtus kell 12.00, sest on haigestunud. Soovib anda kirjalikult teada, et kahetseb aprillis toimuvat sündmust, süütegu omaks ei võta. Kohus kontakteerus telefoninumbril XXX
  14. detsembril 2025 kell 11.14, telefonikõnele vastas naisterahvas, kes andis telefoni edasi menetlusalusele isikule M. Kütile. 4-25-4296 Kohus selgitas M. Kütile, et istungilt puudumist vabandab üksnes arstitõend, mis tuleb kohtule esitada. Lisaks teatati M. Kütile, järgmine kohtuistung toimub
  15. jaanuaril 2026 kell 14.
  16. M. Kütti hoiatati, et kui ta ei ilmu kohtuistungile, siis arutab kohus väärteoasja ilma temata.
  17. Kaitsja Mart Missik teavitas
  18. jaanuaril 2026 e-kirjaga, et on M. Küti lepinguline kaitsja, edastades ka vastava volikirja.
  20. jaanuari 2026 kohtuistungile M. Kütt isiklikult ei ilmunud, kohtuistungil osales M. Küti kaitsja M. Missik. VTMS § 89 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa mh ka kaitsja vahendusel.
  21. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikust nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ütlusi andnud, vaid lisanud, et selgitused annab 15 päeva jooksul e-maili teel. Otsust soovib e-posti teel. Väärteoprotokolliga on M. Kütt tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga, samuti on talle tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  22. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu
  23. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
  24. Vastavalt LS § 201 lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
  25. Vaidlust ei ole selles, et politseipatrull saabus
  26. aprillil 2025 XXX asuva garaažibokside värava juurde, kus seisis sõiduk. Sõidukis istus juhikohal M. Kütt ja kõrval istus naisterahvas.
  27. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikust tunnistaja R. P. selgitas, et teenistuses olles sai väljakutse Vergi korrapidajalt XXX tänava garaažibokside juurde, et seal mingid kahtlased isikud. Keegi oli seal roninud üle selle mingi garaažibokside ees oleva aia. Kohale jõudes märkasid garaažiboksi ees seisvat sõidukit – autos viibisid kaks isikut, juhikohal meesterahvas ja kõrval naisterahvas. Meesterahvaks osutus Martin Kütt, kes tundus olevat joobeseisundis. Alkomeetriga kontrollides oli näit 0, aga isik ise tunnistas neile, et oli tarbinud mingit narkoainet mõni tund tagasi autos. Meesterahva jutu järgi ootasid nad Sveni nimelist meesterahvast, kes oli ka seda autot juhtinud. Ajal, mil patrull isikutega toimetas (ca 30 minutit), keegi kolmas auto juurde ei tulnud. 4-25-4296
  28. Kohtuistungil andis ütlusi ka nn „Vergi“ korrapidaja A. A., kellelt politseiametnik R. P. sai väljakutse minna XXX tänava garaažibokside juurde. Tunnistaja A. A. töötab Politsei- ja Piirivalveametis julgestusbüroos teabetehnika talituse valvepolitsienikuna. Tunnistaja selgitas, et
  29. aasta kevadel sai nende üksus teate töötajalt, kes märkas XXX garaažibokside juures naisterahvast, kes tõmbas garaažiuksi lahti. Pärast teadet kontrollisid nad olukorda videovalve kaamerate kaudu ning kutsuti politseipatrull. Tunnistaja jälgis koos kolleegiga sündmust kaameratest kuni patrulli saabumiseni. Mingi hetk politseipatrull küsis, kas on ka videoseirest näha, kes roolis oli, seega vaatasid videosalvestist järgi ja selguski, et lõuna paiku sõitis tume sõiduauto kohale. Roolist tuli välja päikeseprillidega meesterahvas ja naisterahvas kõrvalistuja kohal. Naisterahvas kuidagi kangutas neid garaažiboksi uksi. Tunnistaja sõnul ei näinud nad videost, et selle aja jooksul oleks keegi veel autosse tulnud või autost lahkunud. Samuti ei täheldatud, et isikud oleksid omavahel kohti vahetanud. Kaamera oli mastikaamera, mis vaatas ülevalt garaažide ja sissesõidutee suunas. Kaamera oli zoomitav ja kvaliteetne, ning võimaldab vajadusel lähemalt pilti vaadata, sealhulgas riietust või sõiduki numbrit. Tunnistaja selgitas, et ka nemad zoomisid sisse, muidu ei saa ju aru, kas isikud vahetavad kohti või mitte. Auto oli pargitud kaamera suunas ning läbi esiklaasi oli võimalik autosse näha, kuigi auto ees asus ka puu. Samas tunnistaja sõnade kohaselt lehti puul ei olnud, kuna oli kevadine aeg. Tunnistaja jälgis sündmust reaalajas alates hetkest, kui teade saabus, kuni politseipatrulli saabumiseni. Selle aja jooksul nägi ta, et üks meesterahvas väljus sõidukist ning kedagi juurde ei tulnud ega lahkunud.
  30. Tunnistajate R. P.i ja A. A.e kokkulangevaid ütlusi kinnitab ka vormikaamera salvestis. Salvestiselt on tuvastatav, et mootorsõiduki Škoda juhikohal istub M. Kütt, kellel on peas tumedad päikeseprillid. M. Kütt tunnistab, et on tarvitanud amfetamiini ca 3-4 tundi tagasi. M. Küti selgituste kohaselt sõitis S. sõidukiga sinna, S. ise läks kuhugi kortermajade vahele ja senimaani ei ole tagasi tulnud. Väidetavalt oli naine üle aia roninud. R. P. võtab ühendust „Vergi“ korrapidajaga ja uurib, et kas on näha ka, kes sõiduki roolis oli. Edasi küsib R. P., et kas olid nad kahekesi või oli keegi kolmas ka (salvestiselt 02:45). Selgitab, et meestrahvas, kes roolis, selgitab, et keegi kolmas sõitis siia. Meesterahval, kes roolis, juhtimisõigust ei ole. R. P.ile edastatakse teave, et kedagi kolmandat ei ole olnud, et see sama meesterahvas, kes sõidukit juhtis, sõitis ka mootorsõidukiga sinna (salvestis 03:45). Edasi toimetatakse M. Kütt narkoekspertiisi. R. P. täpsustab veel, et videolt on näha, et prillidega tüüp oli roolis (salvestis 04:43). Keegi autost rohkem välja ei läinud. M. Kütt selgitab, et tema istus tagaistmel ja tuli vasakult poolt välja.
  31. Vormikaamera salvestis kinnitab A. A.e ütlusi selles osas, et sündmus toimus selge kevadise ilmaga. Mootorsõiduki Škoda juures oli küll puu, kuid see ei olnud lehtedega kaetud, lehed alles hakkasid tekkima. Seetõttu oli kaamera vaateväli selge ja nähtav. Samuti tuleb märkida, et puu asus sõiduki ees paremal pool, kõrvalistuja ukse juures, mitte otse sõiduki ees. Sellest tulenevalt oli A. A.el võimalik kaameraga sisse zoomida läbi auto esiklaasi, kuna auto esiosa oli kaamera poole suunatud ning puu seda ei takistanud.
  32. Kohtu hinnangul on nii tunnistajate ütluste kui ka politseiametnik R. P.i vormikaamera salvestise põhjal tõendatud, et M. Kütt oli isik, kes juhtis
  33. aprillil 2025 väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Škoda Octavia. Nimetatud sõiduki oli M. Kütt saanud ligikaudu kaks kuud enne sündmust kasutamiseks oma tuttavalt Z.-T. S., kes andis 4-25-4296 kohtuistungil ütlusi, et sõiduki omanik on tema ning ta andis selle M. Kütile kasutada sõidukite jagamise grupi kaudu.
  34. Kohtule ei nähtu tunnistajate R. P.i ja A. A.e ütlustes seesuguseid asjaolusid, mis muudaksid tunnistaja ütlused mitteusutavaks. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et tunnistajatel oleks isiklik huvi anda valeütlusi M. Küti vastu. Tunnistajad isiklikult M. Kütti ei tunne ega ei ole temaga ka varasemalt kokku puutunud. Samuti on neid kohtuistungil ka hoiatatud, et valeütluste andmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus.
  35. Valvekaameraid jälginud tunnistaja A. A. jälgis sündmust reaalajas alates teate saamisest ning vaatas hiljem üle ka videosalvestise, kust selgus, et lõuna paiku sõitis tume sõiduauto kohale. Roolist väljus päikeseprillidega meesterahvas ja kõrval istus naisterahvas. Vormikaamera salvestiselt on tuvastatav, et ka M. Kütil olid sündmuskohal päikeseprillid. Pärast sõiduki peatumist väljus meesterahvas juhiuksest ning naisterahvas kõrvalistuja poolt. Naisterahvas kuidagi kangutas neid uksi garaažiboksi uksi. Videovalve jälgimise käigus ei olnud näha, et sõidukisse oleks tulnud või sealt lahkunud kolmas isik. Kasutatud kaamera võimaldas pilti suurendada ning ka läbi auto esiklaasi sisse zoomida, mistõttu oli võimalik jälgida, et sõidukis viibinud isikud omavahel kohti ei vahetanud. Kasutatav kaamera võimaldab hästi sisse zoomida ja seda ka läbi auto esiklaasi tehti, et tuvastada, et keegi sõidukis kohti ei vahetaks. Sama teabe edastastati ka sündmuskohale saabunud politseiametnikule R. P.ile, kes sündmuskohal vahetult „Vergi“ korrapidajaga suhtles selgitamaks välja, ega keegi kolmas mootorsõidukit ei juhtinud.
  36. Eeltoodud tõendite kogumist tulenevalt ei pea kohus usutavaks M. Küti väidet, et mootorsõidukit juhtis sündmuskohal kolmas isik S., kuna ükski menetluses kogutud tõend seda ei kinnita. Hoolimata juhtimisõiguse puudumisest näitavad ka M. Küti teod – sõiduki kasutamiseks võtmine – selgelt, et tema eesmärk oli sõiduki juhtimine ning sellega liiklemine.
  37. Kohus märgib täiendavalt, et ei menetlusalune isik ega ka tema kaitsja ei ole loonud kohtule võimalust menetlusaluse isiku versiooni kontrollimiseks. Kohus rõhutab, et kaitsja on kindlasti teadlik sellest, et kõiki oma väiteid tuleb tõendada. Kui isik on asunud teostama nn aktiivset kaitset, eeldab see esitatavate väidete kontrollitavust. Riigikohtu praktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kui isik esitab mingi kaitseversiooni, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu
  38. juuni 2021 otsus asjas nr 1-19-7945 p 25, Riigikohtu
  39. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 37). Sellist võimalust ei kaitsja ega ka menetlusalune isik ei loonud. Seega juhul, kui menetlusalune ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. veebruari 2004 lahend nr 3-1-1-12003, p 29 koos viidetega – vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. detsembri 1999 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20 ja
  42. veebruari 2003 otsus kohtuasjas nr 3-11-12-03 - RT III 2003, 6, 66, p 9.4.) Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see 4-25-4296 nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. novembri
  44. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. märtsi
  46. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja
  47. oktoobri
  48. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.) Praegusel juhul ei ole tegemist kahtlusega, mida tuleks tõlgendada M. Küti kasuks, kuivõrd ükski teine tõend esitatud kaitseväidet ei kinnita.
  49. Kokkuvõttes leiab kohus, et kogutud tõendite põhjal on tõendamist leidnud, et M. Kütt oli isikuks, kes juhtis
  50. aprillil 2025 väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Škoda Octavia reg.nr XXX.
  51. Puudub vaidlus selles, et M. Kütil juhtimisõigus puudub.
  53. aprilli 2025.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati M. Kütt juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid, ja LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli
  54. aprillil 2025 tegemist isikuga, kes on mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Ka
  55. juuli 2019 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati M. Kütt juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. PPA detailandmete päringu vastuse kohaselt M. Kütil juhtimisõigust ei ole.
  56. Eeltooduga on seega tõendatud, et M. Kütt on isikuks, kellel juhtimisõigust ei ole, samuti on ta eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
  57. Kaitsja hinnangul ei ole M. Küti tegevuses tuvastatav mootorsõiduki juhtimine § 201 lg 2 tähenduses ka juhul, kui kohus peab tõendatuks, et ta sõidukit juhtis. Nimetatud sätte kohaldamiseks peaks tegemist olema isikuga, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kaitsja seisukoht on, et
  58. aastal koostatud juhtimiselt kõrvaldamise otsus ei saa omada nii pikaajalist õiguslikku mõju. Seetõttu on vaidluse all küsimus, kas
  59. aastal M. Küti suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli
  60. aprillil 2025 selle teo toimepanemise ajal kehtiv.
  62. juulil 2019.a liiklusjärelevalve teostamise käigus M. Kütil, juhtides mootorsõidukit M1 Skoda reg.nr XXX, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema suhtes koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kõrvaldamise lõppemise tingimuseks oli kuni juhtimisõiguse saamiseni. Otsusesse on märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Otsus jõustub selle tegemisest (LS § 91 lg 1 ja 4). 2019.a otsuses on kirjas, et selle otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Politsei ja Piirivalveameti peadirektorile või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle otsuse peale oleks vastavalt otsuses sätestatule kaebust esitatud, seega vastavalt LS § 91 lg 4 jõustus otsus selle tegemisest.
  63. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et nimetatud dokumendi näol on tegemist haldusaktiga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele 4-25-4296 suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-04 märkinud, et juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS§ 51 lg 1 mõttes ning selle kehtivuse eelduseks on akti teatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile. M. Kütt on allkirjaga kinnitanud, et on otsuse kätte saanud. Haldusakti kehtivus ei sõltu sellest, mitu aastat on sellest möödunud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. M. Kütt kõrvaldati nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuni juhtimisõiguse saamiseni.
  64. aprillil 2025, mil M. Kütt taaskord sõiduki juhtimiselt kinni peeti, ei ole ta nimetatud kohustust täitnud (tal ei ole endiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust), mistõttu
  65. juuli 2019 koostatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse lõppemiseks vajalikud tingimused ei olnud saabunud. Seega on menetleja poolt kohaldatud kvalifikatsiooni LS § 201 lg 2 kohaldamine õige.
  66. Seega on eeltooduga tõendamist leinud, et
  67. aprillil 2025 kell 10:58 ajal XXX garaažibokside juures juhtis M. Kütt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on tegu seega toime pandud kavatsetult. Puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on tõendamist leidnud, et M. Kütt rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Karistus
  68. Seadusandja on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.
  69. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem samaliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada aresti.
  70. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. M. Küti süü tuleb lugeda keskmiseks. Kohtu hinnangul on võimalik M. Kütile mõista LS § 201 lg 2 alusel karistus sanktsiooni keskmises määras. Tegemist on ühe teoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegu on toime pandud kavatsetusest, mis on tahtluse raskeim vorm. M. Kütti oli juba korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, kuid M. Kütt ignoreeris talle määratud sanktsiooni ning asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. M. Kütt juhtis mootorsõidukit päevasel ajal, mil liiklus on eelduslikult ka suurem. See viitab suuremale süüle. Samas on teda varem juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tal on kehtivad karistused samaliigiliste väärtegude eest (
  71. juuli 2019.a ja
  72. juuni 2019.a otsused). M. Kütile ei ole varem mõistetud 4-25-4296 karistuseks aresti, küll aga on M. Kütil kehtiv kriminaalkaristus mh ka samaliigilise kuriteo eest, s.o juhtis mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta– nimelt on M. Kütti karistatud Harju Maakohtu
  73. aprilli 2020 otsusega KarS § 184 lg 1, § 423 1 ja § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat ja 2 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmiselt on ta osaliselt tingimisi vabastatud – talle kohaldati šokivangistust 6 kuud. Seega ka kriminaalkaristus, sh reaalne vangistus, ei ole M. Küti käitumist mõjutanud ega suunanud teda õiguskuulekale teele. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb määrata arest sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu mõistab kohus LS § 201 lg 2 alusel M. Kütile karistuseks 15 päeva aresti.
  74. Kohtu hinnangul ei ole võimalik M. Kütile mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga. Esiteks puudub selleks M. Küti nõusolek. Üldkasulikku tööd saab kohaldada üksnes menetlusaluse isiku nõusolekul. Ei piisa üksnes sellest, et kaitsja hinnangul võiks üldkasulik töö mõistlik karistus olla. Samas leiab kohus, et isegi nõusoleku andmisel näiteks apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades M. Küti suhtumist oma tegudesse ja ka tema varasemat karistatust, nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kohus ei pea üldkasulikku tööd piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Kütt on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, samuti ka varasemalt kohaldatud reaalse vangistusega, kuid hoolimata sellest paneb M. Kütt toime uusi liiklusalaseid rikkumis ja seda olukorras, kus ta on teadlik, et tal ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida, sest tal juhtimisõigus puudub ning ta on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on M. Kütt juba olnud kriminaalhoolduse all, kandnud ka reaalset vangistust, samuti on teda varem samaliigiliste väärtegude eest karistatud, kuid see kõik ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja ta jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades M. Küti varasemat elukäiku (korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigiline karistus reaalse vangistuse näol), ei pea kohus võimalikuks M. Küti süü suurust arvestades aresti asendamist üldkasuliku tööga.

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 33.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse M. Kütile ette seda, et ta tarvitas narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (amfetamiin, metamfetamiin, kokaiini metaboliit, bensoüülekogniin) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus on tuvastatud EKEI aktiga nr 737T.

  1. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatav, et M. Kütt tarvitas narkootilisi aineid väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas.
  2. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et
  3. aprillil 2025 võeti M. Kütilt uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi saatekirjast/teenusjuhtumist nr 25T-TXT02288 kohaselt tuvastati tema uriiniproovis aineid amfetamiin, metamfetamiin, kokaiini metaboliit, besoüülekogniin ja kodeiin.
  4. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 34/7 ja uuringuaktis nr 25T- 4-25-4296 AOT00324-01 eksperti M. T. antud eksperthinnangust M. Kütil joobeseisundi esinemise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esinenud joovet, kuid M. Kütil esinevad narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Sellele viitab vormikaamera salvestiselt (
  5. aprill 2025 kell 11:29) nähtavad joobele viitavad järgmised tunnused: sahmerdav, liigutused suure amplituudiga, silmad läikivad, pupillid ahenenud, kõne kiirenenud, kerge düsartikulatsioon, suukuivus, niisutab keelega huuli, hiljem närib nätsu, eksib kuupäevaga; tunnistab ise, et oli 3-4 tundi tagasi amfetamiini tarvitanud. Uuringuaktis on toodud joobele iseloomulikud kliinilised leiud: milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul – epilepsia rohi vastu, ATH ravim Concerta patsiendi sõnul; nüstagm; horisontaalne; anamneesis neuroloogilisi või psüühilisi haigusi: epilepsia; oma sõnade järgi tarvitas narkootikume; muu kliiniline leid normis ja saarekirjas fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, metamfetamiin, kokaiini metaboliit, bensoüülekogniin).
  6. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikust tunnistaja R. P. selgitas, et XXX tänava garaažibokside juures juhikohal istunud meesterahvaks osutus Martin Kütt, kes tundus olevat joobeseisundis. Alkomeetriga kontrollides oli näit 0, aga isik ise tunnistas neile, et oli tarbinud mingit narkoainet mõni tund tagasi autos. Juhikohal olnud meesterahvas viidi narkoekspertiisi.
  7. Politseiametniku ütlusi kinnitab vormikaamera salvestis. Salvestiselt nähtub vestlus M. Kütiga ja temal avalduvad joobeseisundile viitavad tunnused, mida kirjeldatud uuringuaktis nr 25T-AOT00324-
  8. M. Kütt ise ka kinnitab salvestisel, et oli tarvitanud amfetamiini. 39.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sealhulgas tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 3

1 lg 1 ls 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel on kehtestatud sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad“. Amfetamiin ja metamfetamiin on narkootiliste ainetena toodud ära määruse lisaks olevas I nimekirjas, kokaiini metaboliit II nimekirja, kodeiin III nimekirjas ja bensoüülekogniin VI nimekirjas. 40.

§ 151

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Seega on M. Kütt narkootilisi aineid tarvitades pannud toime

§ 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. 41. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult (Kar

S § 16 lg 2). Narkootilist ainet tarvitades on see isiku eesmärk. Narkootilisi aineid pidi M. Kütt tarvitama enesele manustamise kaudu, sealjuures oli ta ka teadlik, et vastavatele ainetele arsti ettekirjutus puudub. Tema eesmärgiks oligi enesele joobe tekitamine. Asjaolusid, mis seda välistaks, tõenditest ei nähtu. M. Küti narkootiliste ainete tarvitamise osas puudub ka vaidlus ja seda on 4-25-4296 kinnitanud ka tuvastanud. M. Küti kaitsja. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei Karistus 42.

§ 151lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kuivõrd

§ 151

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. 43. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud M. Kütile

§ 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi mõistmine.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega ei avalda rahatrahvid menetlusalusele isikule mõju ja karistuseks tuleb mõista arest. Mööda ei saa vaadata M. Küti karistustest sellestki, et tegemist ei ole tema esmase kokkupuutega narkootiliste ainetega. Nimelt on M. Kütil ka üks kehtiv kriminaalkaristus. M. Kütti on karistatud Harju Maakohtu

  1. aprilli 2020 otsusega KarS § 184 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmiselt on ta osaliselt tingimisi vabastatud – ka kriminaalkaristus ei ole M. Küti käitumist mõjutanud ega suunanud teda õiguskuulekale teele.
  2. M. Kütile tuleb arest mõista alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga ning karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel arvestab kohus siiski, et M. Kütt oli tarvitanud mitut erinevat narkootilist ainet. Samas nähtub karistusregistrist, et M. Kütile ei ole varem mõistetud karistuseks aresti, küll aga on talle kriminaalkorras kohaldatud šokivangistust 6 kuud (
  3. aprilli 2020 Harju Maakohtu otsusega). Samuti arvestab kohus, et karistusregistrist nähtuvalt ei ole M. Kütti varem samalaadse väärteo eest karistatud, küll aga on ta varasemalt karistatud mh KarS § 424 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes (amfetamiin, kokaiin, GHB). Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seetõttu mõistab kohus

§ 151 lg 1 alusel M.

Kütile karistuseks 7 päeva aresti.

  1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik M. Kütile mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga. Esiteks puudub selleks M. Küti nõusolek. Üldkasulikku tööd saab kohaldada üksnes menetlusaluse isiku nõusolekul. Ei piisa üksnes sellest, et kaitsja hinnangul võiks üldkasulik töö mõistlik karistus olla. Samas leiab kohus, et isegi nõusoleku andmisel näiteks apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades M. Küti suhtumist oma tegudesse ja ka tema varasemat karistatust, nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut ei ole varem küll väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest karistatud, kuid kohus ei saa siinkohal mööda vaadata tema karistustest tervikuna. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti on teda kriminaalkorras karistatud
  2. aprilli 2020 Harju Maakohtu otsusega mh selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit olles narkojoobes (amfetamiin, kokaiin, GHB). Seega ei ole tegemist M. Küti esmakordse kokkupuutega narkootiliste ainete tarvitamise näol. Ja ka praegu on M. Kütt tarvitanud narkootilisi aineid ja siis asunud mootorsõidukit juhtima. Kohus ei pea üldkasulikku tööd 4-25-4296 piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Kütt on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, samuti ka varasemalt kohaldatud reaalse vangistusega, kuid hoolimata sellest paneb M. Kütt toime uusi rikkumisi. Seega on M. Kütt juba olnud kriminaalhoolduse all, kandnud ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist Eeltoodust tulenevalt ja arvestades M. Küti varasemat elukäiku (korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigiline karistus reaalse vangistuse näol), ei pea kohus võimalikuks M. Küti süü suurust arvestades 7-päevase aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetluskulud
  3. VTMS §-st 38 tulenevalt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskulud muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud (v.a eri- või lisakulud). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetluskuludeks proovi võtmisega ja selles narkootilise ning psühhotroopse aine sisalduse tuvastamisel/uuringute tegemisel tekkinud kulud kokku summas 274 eurot. See kulu kuulub M. Kütilt väljamõistmisele, kuivõrd käesolevas asjas tehtud uuringud ja proovide võtmised on tingitud tõendamisvajadusest ning nende tulemus aitab tõendina kaasa väärteoasja lahendamisele. Seega tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Kütilt riigituludesse menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulu 274 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.