Obsah (8)
§ 218§ 68§ 203§ 121§§ 28§ 56§ 262§ 484-22-1719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1719 (2670,22,002076, ühendatud väärteoasjad nr 2670,2
§ 218
lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) ööpäeva.
§ 68
lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Z.A kinnipidamise aeg 18.05.2022 kell 22:47. Kohtuotsuse ärakiri edastada Z.A-le , Politsei- ja Piirivalveametile ning jõustunud kohtuotsus saata väärteo episoodides kahju kannatanud isikutele teadmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1
(7)4-22-1719 Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Kuninga nt 22 kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 7. juuni 2022 päeva jooksul. Väärteo kirjeldus Episood I: 30.04.2022 kell 01:05 x, x linn, Z.A , viibides X, viskas tugitooli seina suunas, mille tõttu purunes tugitooli raamistik ja jalg ning murdus lauaplaadi kinnitus, kasutuskõlbmatuks muutus seinas olev teenindusluuk. Z.A tekitas oma tegevusega x AS-le varalist kahju kokku summas 660,46 eurot. Rikkus
§ 203
lg 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon
§ 218lg 1.
Episood II: 30.04.2022 kell 04:11 x, x, Z.A viskas x x hoone esimese korruse akna tänavasillutiskiviga katki. Kahjusumma on selgitamisel. Rikkus
§ 203
lg 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon
§ 218lg 1.
Episood III: 18.05.2022 kell 22:47 x, x, Z.A viskas üle aia telliskivi vastu x SKODA SUPERB R/N xxx xxx, millega tekitas sõiduki tagumisele parempoolsele uksele kriimustused ja mõlgi. Rikkus
§ 203
lg 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon
§ 218lg 1.
Menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aire Lünekundi 20.05.2022 väärteoasjas nr 2670,22,002076 kohtualluvusse saatmise määrusega leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalust isikut Z.A tuleb karistada
§ 218
lg 1 järgi sätestatud kolme väärteo toimepanemises ning palus määrata karistuseks aresti 30 ööpäeva. Määruse kohaselt menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on pannud toime temale väärteoprotokollides inkrimineeritud väärteod. Menetlusalune isik on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Selge on, et asjade viskamisel need kas purunevad või purustavad teiste vara ning teistele isikutele tekib kahju. Väärteoks teeb selle teo asjaolu, et kahju, mis on tekitatud, ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või ning ei põhjustatud olulist kahju. Kuna menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, neist 2 liiklusalaste rikkumiste eest, üks avaliku korra rikkumise ja üks lõhkumise eest, võib järeldada, et Z.A-le ei ole varasemad karistused mõju avaldanud ning pannud teda õiguskuulekalt käituma. Ta on jätkanud samalaadiliste tegude toimepanemist, mis näitab, et tema käitumine on ühiskonna suhtes pahatahtlik ning kahju tekitav. Varasemad karistused on olnud rahatrahvid ning täitmise andmetest nähtub, et neid pole tähtaegselt tasutud. Kuna rahatrahvid ei ole avaldanud oma mõju, pole antud olukorras otstarbekas ja põhjendatud uuesti rahatrahvi määramine, mistõttu tuleb valida raskem karistusliik s.o arest. Z.A väärteoasja arutamine toimus 20. mai kohtuistungil. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on pannud toime temale väärteoprotokollides inkrimineeritud väärteod. Menetlusalune isik on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Selge on see, et asjade viskamisel need kas purunevad või purustavad teiste vara ning teistele isikutele tekib kahju. Väärteoks teeb 2
(7)4-22-1719 selle teo asjaolu, et kahju, mis on tekitatud ei ületa 20 miinimumpäevamäära ning ei põhjustanud olulist kahju. Kuna menetlusalusel isikul on neli väärteo karistust, kaks liiklusalase rikkumise eest, üks avaliku korra rikkumise eest ja üks lõhkumise eest, siis võib järeldada, et Z.A-le ei ole varasemad karistused mõju avaldanud ning pannud teda õiguskuulekalt käituma. Ta on jätkanud samalaadiliste tegude toime panemist, mis näitab, et tema käitumine on ühiskonna suhtes pahatahtlik ning kahjutekitav. Varasemad karistused on olnud rahatrahvid ning täitmise andmetest nähtub, et neid ei ole tähtaegselt tasutud. Kuna rahatrahvid ei ole mõju avaldanud, pole antud olukorras otstarbekas ja põhjendatud uuesti rahatrahvi määramine. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et tuleb valida raskeim karistusliik ja palus kohtul kolme väärteo toimepanemise eest määrata Z.A-le 30 ööpäeva aresti. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end talle etteheidetavates väärtegudes süüdi. Karistuse osas avaldas menetlusalune isik, et ta maksab trahvi või teeb üldkasulikku tööd. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on kohtuistungil uuritud tõenditega kahtlusteta tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud.
- Kohtu poolt tuvastatud asjaolud uuritud tõendite järgi 1.
- X episood 05.05.2022 süüteoteate (tl 19-20) kohaselt teatas süüteo pealtnägija X X, et 30.04.2022 kell 01:05-01:06 siseneb x Z.A (ID: XXX) ning võtab kasiinos oleva tugitooli ja viskab selle seina suunas, mille tulemusena puruneb tugitooli raamistik ja jalg ning murdub lauaplaadi kinnitus. Lisaks muutub kasutuskõlbmatuks seinas olev teenindusluuk. Antud tegevusega on tekitatud ettevõttele (x) materiaalne kahju. Sündmuse kohta on esitatud videomaterjal, 05.05.2022, otse Pärnu politseijaoskonda (A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu). P.S eelnevalt on ettevõte juba Z.A-le kehtestanud sisenemiskeelu, mis kehtib kuni xx. sisenemiskeelu kohta temale esitatud kirjalik teatis, mille Z.A ka allkirjastas. X keeldu eirab ta järjepidevalt ning töötajate ähvardamine ja solvamine on pea igapäevane tegevus nii helistades x kui ka kohapeale tulles. 19.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud DVD-R plaadil oleva turvakaamera salvestise (tl 21-23) kohaselt nähtub, et 30.04.2022 kell 01:05:19 siseneb x lounge’i ruumi meesterahvas, kes kannab tumedat jakki siniseid teksapükse ja halli tooni jalanõusid. Kell 01:05:21 liigub meesterahvas tugitoolide suunas, 01:05:22 haarab tugitoolist. Kell 01:05:26 on näha, kuidas meesterahval on punast värvi tugitool haardes, kell 01:05:26 viskab ta tugitooli nurga suunas ning 01:05:28 kaadrilt nähtub nurka visatud tugitool ning tooli visanud meesterahvas on pöördunud samal ajal paremale. Seega on tuvastatav teo toimepanemise aeg, koht, ning mh kohus tuvastab, et asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvatel fotodel ning turvakaamera salvestisel on tugitooli vastu seina visanud isikuks Z.A . Samuti on tuvastatav, et Z.A teo tagajärjel purunes tugitooli raamistik ja jalg, murdus lauaplaadi kinnitus ning muutus kasutuskõlbmatuks seinal olev teenindusluuk, s.o tuvastatav on, et Z.A tekitas oma teoga varalist kahju. 1.
- x tn x akna episood 3
(7)4-22-1719 02.05.2022 süüteoteate (tl 26-27) kohaselt teatas X.X, kes on X hoone haldur, et talle saabus teade, mille kohaselt 30.04 ööl viskas isik X X hoone akna tänavasillutiskiviga sisse. Hoones töötavate kordnike sõnul on meesterahvas neile tuttav ning varasemaltki hoone ümbruses vandaalitsenud. Teataja saab tuua mälupulgal salvestise sündmusest Pärnu Ühishoonesse. 20.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud DVD-R plaadil oleva turvakaamera salvestise (tl 28-31) kohaselt nähtub, et 30.04.2022 kell 03:38:24 x x asuvale xmaja kõrvale sõiduteele ilmub meesterahvas, kes kannab tumedat jakki, siniseid teksapükse ning halli tooni jalanõusid. Kaadris oleva meesterahva ees maas on tumedat tooni sillutiskivi. Järgnevalt kahelt kaadrilt on näha, et meesterahvas võtab maas oleva sillutiskivi enda kätte, pöörab end sillutiskiviga ringi, seejärel lahkub kaamera vaateväljast kell 03:38:29, ning järgnevast kaadrist kell 03:38:31, s.o kaks sekundit hiljem, nähtub sillutiskivi lendamistrajektoor suunast, kuhupoole meesterahvas kaadrist lahkus, suunaga x poole. Kuivõrd kivi põrkus x tagasi, ning kivi maandumiskoht jääb turvakaamera vaatevälja, ilmub meesterahvas taas kaadrisse ning võtab kivi uuesti üles. Seejärel nähtub, kuidas meesterahvas viskab kivi x suunas ning lahkub uuesti kaamera vaateväljast. Kohus kohtuistungil tuvastas kahtlusteta, et asitõendi vaatlusprotokolli fotodel olev meesterahvas on Z.A. Tl 32-33 fotodelt nähtub x xa aken, mis koosneb kuuest eraldi ruudust, ning mille parema alumise aknaruudu klaas on purunenud. Lähivaates purunenud aknast nähtub mh aknaraamil olev sillutiskivi. Seega on üheselt tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht, samuti teo toime pannud isik, kelleks on Z.A. Samuti on üheselt tuvastatav, et Z.A tekitas oma tegevusega varalist kahju, kuivõrd kohtumaja akna üks ruut on purunenud ning varaline kahju on akna purunemise loogiline tagajärg. 1.3. x episood Viidatud episoodis kuulati tunnistajana üle X.X (20.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 2-4), kelle töökoht on x. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta üleeile õhtul (s.o 18.05.2022) kell üksteist valmis minema patrulli. Kuna aega kella üheteistkümneni veel oli ning ruumides oli palav, otsustas tunnistaja minna õue, maja külje peale patrullpoole ukse juurde ja ta rääkis seal välijuhiga juttu. Korraga kuulsid nad rehvipidurdushäält ja kerget matsu või sellist laksu häält. Kuna nende prefektuuri patrullvärava kõrval asub kohe ülekäigurada, siis esimene mõte oli, et äkki keegi jäi auto alla. See heli kostus lähedalt. Nad mõtlesid kohe välijuhiga koos kõndida värava poole vaatama. Kui nad värava poole kõndisid, mis on x tänava poole, metallsõrestik värav, siis tuli tänava pealt nende poole meesterahvas, ühes käes oli must kohvitops ja teises käes oli telliskivi. Meesterahvas kõndis jalgväravale lähemale ja viskas telliskivi üle jalgvärava ja see telliskivi maandus vastu x. Sellepeale välijuht reageeris, nad läksid kohe läbi värava, palusid isikul seisma jääda, kohvitops maha panna, käed selja peale panna. Isik need toimingud ilusti tegi, pani käed seljapeale rahulikult ja ta käed pandi raudu. Kui nad tema käest küsisid, mis see praegu oli või mis ta tegi, ütles meesterahvas lause, et tema ei ole süüdi selles, milles teda süüdistatakse. Seejärel otsustasid tunnistaja ja välijuht viia meesterahva majja, teostasid turvakontrolli ja seejärel panid ta kambrisse. Tunnistaja sõnade kohaselt teadis välijuht meesterahvast nimepidi. Välijuht küsis, et Liivo, mida sa tegid, miks sa nii tegid. Dokumendikontrolli tunnistaja ei teostanud, kuid kinnitas, et see isik on saalis. 18.05.2022 isiku kinnipidamise protokolli (tl 9) kohaselt peeti 18.05.2022 kell 22:47 kinni Z.A (isikukood XXX)
§ 218
väärteo kvalifikatsiooni alusel ning põhjusel, et ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Menetlusaluse isiku kirjelduse kohaselt kandis ta halli värvi tagi ja siniseid teksapükse. Kirjeldatud on isikult kinnipidamisel äravõetud objekte ning protokolli on kantud, et menetlusalune isik ei soovi oma kinnipidamisest 4
(7)4-22-1719 teatada. Menetlusalune isik ei ole protokollile avaldusi ja taotlusi esitanud ning on protokolli allkirjastanud. 18.05.2022 arestimajja vastuvõetava isiku isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 10) kohaselt tuvastas 18.05.2022 kell 22:50 Lääne prefektuuri välijuht xx VangS § 89 ja HMS § 18 alusel aadressil A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu, arestimajja paigutatava isiku isikusamasust isiku ütluste abil, mille tulemusel tuvastas menetlustoimingule allutatud isikuna Z.A (isikukood XXX). Menetlusalusel isikul taotlused puuduvad ning menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud. 18.05.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli (tl 11-15) kohaselt on sündmuskohaks x hoovi pargitud politsei värvides Škoda Superb, registreerimisnumbriga xxx xxx. Vaatlus teostati pimedal ajal, osaliselt tehisvalguses. Vaatluse ajal oli ilmastik kuiv, sademeteta. Vaadeldav sõiduk asub x asuva x hoovis. Sisenedes x poolsest jalgväravast politseijaoskonna hoovi, jäävad sõidukite parkimiskohad jalgväravast vasakule. Esimene parkimiskoht on tühi, teisel parkimiskohal asub vaadeldav sõiduk. Politseihoone nurga küljes on näha turvakaameraid, millest üks on suunatud politseimaja hoovi ja teine suunaga x. lähenedes sõidukile sõiduki suhtes paremalt poolt, on näha parkimiskoha valget värvi piirjoone juures maas halli värvi telliskivi, mis on pakendatudpruuni värvi paberkotti. Vaadeldava sõiduki parempoolsel tagumisel uksel on näha kollast värvi helkurribal kahjustusi ja mõlki. Samuti on kahjustusi näha parempoolsel tagumisel poritiiva serval. Sõiduk asub aiaga piiratud alal, kolmandatele isikutele ligipääs puudub. Fototabelilt nähtub kivi, sõiduk, ning kahjustused sõidukil. 20.05.2022 x OÜ kalkulatsiooni (tl 16) kohaselt x sõiduki, registreerimisnumbriga xxx xxx, remondisumma kokku koos käibemaksuga on 997,91 eurot. Seega on üheselt tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht, teo toime pannud isik, kelleks on Z.A, ning samuti sõidukile tekitatud varalise kahju olemus ning ka selle suurus. 2. Kvalifikatsioon 18.05.2022 (politseiauto episood) ja 20.05.2022 (30.04.2022 x ja x episoodid) väärteoprotokollides heidetakse Z.A-le ette
§ 203
lg 1 rikkumist ning väärteod on kvalifitseeritud
§ 218
lg 1 järgi.
§ 203
lg 1 kohaselt on karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
§ 121p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.
Käesolevalt ei ole üheski episoodis tuvastatud olulise kahju ulatust.
§ 218
lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. 5
(7)4-22-1719 Kõigis kolmes väärteoepisoodis on tuvastatud, et Z.A oma tegevusega rikkus võõra asja – x episoodis tugitooli ning seinal oleva teenindusluugi, x episoodis x akna ühe ruudu ning x episoodis x sõiduki. Samas ei ole üheski episoodis tuvastatav olulist kahju, mis tähendab, et
§ 218
lg 4 kohaselt tuleb sellisel juhul tegu kvalifitseerida
§ 218lg 1 järgi.
Z.A tegudes on tahtluse vormina tuvastatav kavatsetus – kõigil kolmel korral seadis ta eesmärgiks kahju tekitamise, samuti ta teadis, et oma tegevusega ta kahjustab võõrast asja. Veel enam – kohtuistungil tundis menetlusalune isik rõõmu asjaolu üle, et ta ei tekitanudki oma tegevusega olulist kahju. See näitab, et sisimas ta möönis ka tunduvalt suurema kahju tekitamise võimalust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Z.A avaldas x episoodi osas kohtuistungil, et x tegevus on ebaseaduslik, teda peteti seal ning seetõttu ta vihastas. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks
§§ 28
-31 kohaselt on hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon ning eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Z.A äkiline iseloom ning suutmatus enda emotsioone kontrollida ühegi eelnevalt nimetatu alla ei lähe, seega puudub ka selles episoodis õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on väärteod kvalifitseeritud õigesti ning Z.A tuleb kõigis kolmes episoodis tunnistada süüdi
§ 203
lg 1 rikkumise eest
§ 218lg 1 järgi.
3. Karistus
§ 56
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.
§ 218
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusraamidena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Z.A kehtivad kriminaalkaristused puuduvad ning Karistusregistri andmetel on tal neli kehtivat väärteokaristust, millest kaks on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, üks
§ 218
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning üks
§ 262lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, s.o avaliku korra rikkumise eest.
Kõigi nimetatud väärtegude eest on Z.A karistatud rahatrahviga, kuid asjaolu, et käesolevas väärteoasjas tunnistatakse Z.A süüdi kokku kolmes väärteoepisoodis, näitab, et rahatrahvid ei ole talle mõju avaldanud ning ei hoia teda jätkuvate süütegude hoidmisest eemale. Seetõttu ei ole rahatrahv karistusliigina Z.A puhul enam põhjendatud.
§ 48
kohaselt aresti võib määrata kuni 30 päeva, millist karistust kohtuväline menetleja kohtus ka taotles. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks karistusraami keskmine, mis aresti mõistmisel on 15 päeva aresti. Kohus arvestab asjaolu, et tuvastatud on Z.A poolt kavatsetult väärtegude toimepanemine kolmes episoodis vähem kui kolmenädalase perioodi jooksul. Seejuures on ta oma tegude iseloomuga näidanud äärmiselt üleolevat suhtumist võõrasse varasse, sh riigivarasse. Kohus leiab ka seda, et Z.A käitumise pidurdamiseks peeti ta põhjendatult menetlusaluse isikuna kinni, sest ta võib vastasel korral jätkuvalt toime panna väärtegusid. Teisalt tuleb arvestada asjaolu, et Z.A on väärtegude toimepanemist tunnistanud ning avaldanud ka kahetsust. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks karistuse mõistmist maksimaalses määras, s.o 30 päeva, vaid on seisukohal, et karistust kergendavaid asjaolusid arvesse võttes on proportsionaalne karistus kolme väärteoepisoodi eest 25 päeva aresti. 6
(7)4-22-1719 Maakohtu hinnangul karistusliigina aresti kohaldamine on vältimatu, sest kohtu hinnangul muud karistusliigid, mis võimaldaks Z.A jääda vabadusse, ei suudaks pidurdada teda väärtegude toimepanemisest, sest Z.A on vabaduses toime pannud lühikese perioodi jooksul 3 samase sisuga väärtegu. Maakohtu hinnangul ei oleks muu karistusliik seega kooskõlas Z.A eripreventsiooniga (s.t. muu seaduslik võimalus karistusena ei pane hoiduma väärtegudest ja soodustaks karistamatuse tunnet veelgi) ja samuti õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodud alustel on aresti kohaldamine vältimatu ja vältimatu on ka selle vahetu alustamine karistuse eesmärkide täitmiseks.
§ 68
lg 2 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks tuleb arvata tema kinnipidamise aeg 18.05.2022 kell 22:
- Üldkasulik töö Z.A taotles kohtuistungil aresti mõistmisel selle asendamisel üldkasuliku tööga ning tõi välja asjaolu, et ta ei ole kunagi saanud üldkasuliku töö tunde teha. Kohus ei pea Z.A äkilist iseloomu arvesse võttes põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd suure tõenäosusega tekivad üldkasuliku töö kohustuse täitmisel konfliktid, mis omakorda võivad kulmineeruda ka uute süüteosüüdistustega. Arvestades samuti kolme lühikese perioodi vältel toime pandud väärtegu, ei oleks vabaduses üldkasuliku töö määramine ka kooskõlas Z.A eripreventsiooniga.
- Menetluskulu Käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole menetluskulu tekkinud. Menetlusalune isik esitas arestimajast enne kohtuistungi toimumist taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuid loobus sellest taotlusest kohtuistungil pärast kohtu selgitusi sellest, et tegemist on lihtsakoeliste süüdistustega – kahel korral kivi viskamine ning sellega võõra vara kahjustamine ning ühel korral tugitooli viskamisega võõra vara kahjustamine. Isik süüdistuses toodud fakte ei vaidlustanud. Selliste eluliselt lihtsate süüdistuste puhul ei ole kaitsja osalemine ka riigi poolt määramise korras kohtu hinnangul vajalik, kuivõrd isik suudab oma õigusi ise kaitsta (alus: RÕS § 7 p 1). Veel enam, enne kohtuliku uurimise algust esitas menetlusalune isik kohtule juba ära ka taotluse, et soovib karistuseks rahatrahvi või üldkasulikku tööd, millega näitas selgelt, et ta suudab oma õigusi antud väärteoasja lahendamisel ise kaitsta. Kuivõrd menetlusalune isik loobus pärast kohtu selgitusi kohtus riigi õigusabi taotlusest kohtuistungil, jäi tema taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 7
(7)