Obsah (5)

§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1948 Määruse kuupäev 23. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 24. aprilli 2025. a proto

) § 121 lg 4 ja § 204 lg

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Vangla kohaldas
3. veebruari
4. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/38 (koosmõjus Tartu Vangla
5. veebruari
6. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/40, millega parandati käskkirjas esinenud ilmselge ebatäpsus) Siim Grossbergi (kaebaja) suhtes alates
7. veebruarist 2025 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist seoses
8. veebruaril 2025 toimunud intsidendiga, mil kaebaja ja teine kinnipeetav lõhkusid kambrit ja selle sisustust. Tartu Vangla jätkas
9. märtsi
10. a protokollilise otsusega kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuivõrd kaebaja jätkas sarnast käitumist, lõhkudes
11. veebruaril 2025 koos teise kinnipeetavaga etteplaneeritult vangla vara, s.o duširuumi ukse ja eluosakonna aknad. Kaebaja on eelnimetatud haldusaktid vaidlustanud Tartu Halduskohtus haldusasjas nr 3-25-
13. Tartu Vangla jätkas
14. aprilli
15. a protokollilise otsusega kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Pärast kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning
16. märtsil 2025 julgeolekuabinõude rakendamise jätkamist on kaebaja suhtes koostatud mitmeid ettekandeid seoses kinnipeetavate vahel esemete lubamatu üleandmisega ning kaebajale mittekuuluvate esemete ja toiduainetega (
17. märtsi,
18. märtsi ja
19. aprilli
20. a sündmused).
21. aprillil 2025 kella 14.15 ajal anti kaebajale kätte distsiplinaarkaristuse käskkiri ning võeti sellega täitmisele pööratud varasema käskkirja alusel ära kambrist tema 3-25-1948 isiklik televiisor. Toimingute teostamise käigus inspektor-kontaktisik märkas, et kaebajal oli järjekordselt kambrisse tekkinud erinevaid toiduaineid, mida ta ei ole kaupluse vahendusel ostnud ning mida vangla ei ole talle väljastanud. Kaebajalt võeti toiduained ära. Samuti oli kaebaja kambri aknapoolsele küljele riputanud saapapaelad, mida ta enda sõnul vajas riiete kuivatamiseks ning mida ta keeldus ise eemaldamast. Kuna kaebaja vastavat korraldust nende eemaldamiseks ei täitnud, suunati ta tualettruumi, et ametnik saaks need ise eemaldada. Protsessi käigus kaebaja ärritus, tuli kambrisse ning hakkas karjuma ja ametnikele korraldusi andma. Kaebaja käitumise tulemusena kehtestati ohutsoon ning hoiatati teda võimaliku teleskoopnuia kasutamise eest.
22. aprillil 2025 kella 15.31 ajal ähvardas kaebaja vestluses juhi abiga inspektor-kontaktisikut vägivallaga. Vanglal puudub veendumus, et kaebaja on oma mõtlemist ja hoiakuid varasemalt toime pandud rikkumiste osas muutnud ning ta võib jätkuvalt vanglateenistuse ametnikele ohtu kujutada. Vangla otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta tehakse vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.
23. Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse peale
24. aprillil 2025 hiljem täiendatud vaide, mille Tartu Vangla jättis
25. juuni
26. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/91-3 rahuldamata.
27. Kaebaja esitas
28. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Tartu Vangla
29. aprilli
30. a protokolli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta ja Tartu Vangla
31. juuni
32. a vaideotsust nr 1-8/2-25/91-
33. Vaidlusalused haldusaktid tuleb tunnistada õigusvastaseks ja tühistada. Puudub vajadus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist jätkata. Vangla ei ole suutnud põhjendada, milles seisneb kaebaja ohtlikkus. Vastustaja kaalutlused ei ole kaebajaga seotud ning on meelevaldsed. Agressiivseks ja konflikti põhjustavaks pooleks oli
34. aprillil 2025 vanglaametnik, kes sekkus kaebaja eraellu ning kasutas kaebaja suhtes põhjendamatult jõudu. Julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise eesmärgiks on kaebaja heaolu kahjustamine, kuivõrd ta peab viibima ebainimlikes kinnipidamistingimustes ning välistatud on igapäevane suhtlus pereliikmetega. Kaebajal esinevad vaimse tervise probleemid, millega vangla ei arvesta. Vangla tegevusega kaasneb kaebajale ka mittevaraline kahju. Kaebaja taotleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
35. Tartu Vangla esitas
36. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning
37. aprilli
38. a sündmust puudutava videosalvestise, mille osas palub vangla kuulutada haldusasja menetluse kinniseks ning piirata kaebaja ligipääsu sellele.
39. Tartu Halduskohus jättis
40. septembri
41. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
42. Kaebaja esitas
43. septembril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
44. septembri
45. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
46. septembril
47. 2 3-25-1948 KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. septembri
2. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. septembril 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 16. septembril 2025 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustamise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. septembril 2025 ja möödus
2. septembril 2025 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3