← Eesti

1-19-10023/7

Obsah (5)§ 199§ 121§ 74§ 75§ 78

1-19-10023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-19-10023 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli

kokkuleppemenetluses Süüdistatav A.B. ; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töötu. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 10.10.2016.a otsusega

§ 199

lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 121 lg 2 p 1 järgi liitkaristusega kaks aastat ja kuus kuud vangistust. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: § 121 lg 2 p 3 järgi Süüdi tunnistada A. B.

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui A.

B. ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud alukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1-19-10023

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustada A.

B. alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade paigaldatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.01.2020.a, välja arvatud

§ 75sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Välja mõista Kr

MS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 86.40 (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kokku 962.40 (üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja 40 senti). Menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub igakuiselt viieteistkümnendaks 80.20 (kaheksakümmend eurot ja 20 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumbrit

  1. Selgituseks märkida: A. B., 1-19-10023, menetluskulud. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile ning kannatanule X. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Haigekassale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud A.B.-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 10.05.2019.a ajavahemikus kell 14:30 kuni 15:00 Pärnu linnas XXX korteris tungis kallale X. A. B. lõi X vähemalt kolm korda rusikaga näo piirkonda – parema põsesarna, nina ja huulte piirkonda. Löömisega A. B. tekitas X füüsilist valu ja tervisekahjustusi – turse vasaku näosarna piirkonnas, ülahuulel, ninal ning ninaverejooksu. Seega A. B. , teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 1-19-10023 A.B., tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale

§ 121

lg 2 p 3 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäetakse vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui A.

B. ei pane ühe aasta ja nelja kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustatakse A.

B. alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. A. B. tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole. Tõkendit ei ole. Asitõendeid ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 86.40 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, kokku 962.40 eurot. Kohus märgib, et 17.12.2019.a sõlmitud kokkuleppes on sundrahaks märgitud 810 eurot. Samas sundraha väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKK 3-1-1-83-10 p 28). Alates 01.01.2020.a on töötasu alammäär kuus 584 eurot. Seega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 1.5x584=876 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub igakuiselt 15.ndaks kuupäevaks 80.20 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.