Obsah (5)

§ 120§ 121§ 43§ 2§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-4533 Kohtuasi X kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peal

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. E-toimikus (https://etoimik.ee) puudub võimalus vaidlustada prokuröri määruseid. Prokurör tegi kaebajaga seoses kriminaalasjas nr 25922900045 määruse, kuid e-toimikus puudub võimalus esitada määruse peale määruskaebust. Kaebaja soovib, et tal võimaldataks esitada e-toimikus määruskaebus seoses kriminaalasjaga. Kaebuses sisalduvad ka menetlusabi taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 3-25-4533 Kaebuse tagastamine 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 3.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik prokuröri määrust vaidlustada etoimiku süsteemi kasutades, ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebajalt ei ole eeltooduga ära võetud edasikaebamise võimalust, sest prokuröri määrust on kaebajal võimalik vaidlustada ka muul viisil (nt saates paberkandjal kaebuse posti teel). Seega on kaebaja võimalik õiguste riive asjas väheintensiivne. Lisaks ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks. Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 26 p 2 kohaselt on E-toimiku süsteemi avaliku liidese pidamise eesmärk võimaldada isikul esitada süütegusid menetlevatele asutustele elektrooniliselt taotlusi ja dokumente. Halduskohtule ei ole küll detailselt teada, milline on E-toimiku funktsionaalsus kriminaalmenetlusse puutuvalt ja miks on otsustatud just konkreetsete funktsionaalsusete loomine, kuid sellel ei ole ka määravat tähtsust. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal puudub võimalus esitada e-toimiku süsteemi vahendusel määruskaebust prokuröri määruse peale, sest e-toimikus vastav funktsionaalsus puudub, kuid samas on tal alternatiiv kasutada paberkandjat, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mingi konkreetse e-toimiku süsteemi arenduse (nt prokuröri määruse vaidlustamine) loomist. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et liiatigi ei toimuks sellise arenduse välja töötamine sellisel kiirusel, mis võimaldaks kaebajal praeguses kaebuses nimetatud määrust tähtaegselt vaidlustada. Kohtule senise kogemuse põhjal teadaolevalt võib uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja testimine kujuneda pikaajaliseks (näiteks kuudes mõõdetavaks). Seega poleks kaebuse eesmärgi saavutamine praegust kohustamisnõuet sisuliselt lahendades ka võimalik. Kohtu hinnangul pole kaebuse rahuldamine kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõenäoline.
4. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 7.
3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke 2 3-25-4533 kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 7.
4. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 7.
5. Kohus leiab, et kaebaja puhul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kaebajal on kohtute infosüsteemi andmetel varasemast olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning kaebaja ei vaja kohtusse pöördumiseks õigusalaseid teadmisi, sest halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Eelnevat arvestades jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3