lg 1 järgi käskmenetluses CC Süüdistatav Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kontaktandmed: e-post:X; tel: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: x Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada CC
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 500 (viissada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui CC ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-21-990
MS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes sundraha pooles ulatuses, s.o 438 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 104 eurot, kokku 542 eurot, millest tuleb maha arvestada kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel menetluskulude katteks T. poolt tasutud 50 eurot, s.t tasumisele kuulub 492 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks CC lt väljamõistetud ja tasumisele kuuluvate menetluskulude summas 492 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades CC d tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 41 eurot kuni nõude tasumiseni. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
MS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Süüdistusakt toimetati Avaliku e-toimiku vahendusel kaitsjale kätte 11.02.2021 ning süüdistatavale 24.02.2021. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T. tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on
Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb karistuse määra üle otsustades võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et kahju selle koosseisu mõttes on väike, nõustub kohus prokuröriga ettepanekuga, et T. le on võimalik mõista karistus miinimumilähedases määras, sest see on kooskõlas ebaõiguse suuruse ehk süüga. Seega leiab kohus, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus miinimumilähedases määras on põhjendatud. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav T. d 50 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega (päevamäär 10 eurot), s.o summas 500 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär 10 eurot.
lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Tõendist isiku maksustava tulu kohta
ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus tõlgendab seadust selliselt, et seda on võimalik kohtul ise otsustada, sest see pole karistusemäär, vaid karistusest vabastamise otsustus. Seejuures arvestab kohus T. varasemat kriminaalkorras karistamatust, T. keskmise sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu. Seejuures kohaldub T. le ka katseaeg, mis kohustab teda 1 aasta jooksul hoiduma uute tahtlike kuritegude 3 1-21-990 toimepanemisest. Uute tahtlike kuritegude toimepanemisele katseaja jooksul järgneb käesolevas asjas mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel T. lt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 104 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest pooles ulatuses summas 438 eurot, kokku 542 eurot, millest tuleb maha arvestada T. poolt menetluskulude katteks tasutud 50 eurot. Seega lõplikuks tasumisele kuuluvaks menetluskulude summaks on 492 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.