← Eesti

4-23-1927/26

4-23-1927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2023, Pärnu Väärteoasja number 4-23-1927 (ühendatud väärteoasjad nr 2670,23,003268 ja 2670,23,0038

§ 201lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks arest 12 (kaksteist) ööpäeva.

Süüdi tunnistada Z.V 13.06.2023.

§ 201lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi ning Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades mõista talle LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 18 (kaheksateist) ööpäeva. KarS § 68 lg 2 alusel arvata aresti (kokku 30 järjestikust ööpäeva) kandmise alguseks Z.V kinnipidamine 13.06.2023. a kell 05:53. 1

(10)4-23-1927
  1. KarS § 83 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina Z.V-le kuuluv mootorsõiduk Audi A6 Avant, registreerimismärgiga X ja VIN-koodiga X, mis asub Lääne prefektuuri valduses aadressil A. H. Tammsaare 70, Pärnu. Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt konfiskeeritud vara valitsejaks on Siseministeerium.
  2. Kohtuotsuse lõpposa anda kätte Z.V-le ning edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Siseministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 21.06.
  3. a ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu kohtumaja kantseleis kättesaadav alates
  4. juuli
  5. a päeva jooksul. Väärtegude kirjeldus 21.05.
  6. a episood: 21.05.
  7. a kell 12:45 X vald, X maakond, X. kilomeetril Z.V juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 13.06.
  8. a episood: 13.06.2023 kell 05:53 X linn, Z.V juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (01.03.2023-31.07.
  9. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 23.02.
  10. a.) ning juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/L kohta. Tõendusliku alkomeetri näit 0,45±0,05 mg/L kohta. Menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija M. T saatis 13.06.
  11. a Pärnu Maakohtule kohtualluvusse saatmise määrusega väärtoeasjas nr 2670,23,003268 ja väärteoasjas nr 2670,23,003804 menetlemiseks Z.V väärteod 21.05.2023.

§ 201

lg 2 järgi ning 13.06.2023.

§ 201lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi.

14.06.

  1. a määrusega ühendas maakohus väärteoasjad ühiseks menetluseks ning ühendatud kohtuasja menetluse numbriks sai 4-23-
  2. 21.05.
  3. a episoodis heitis kohtuväline menetleja Z.V-le ette X vallas X maakonnas mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik on teo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusregistri andmetel on Z.V kehtiv väärteokaristus LS 224 lg 2 alusel, isikule määrati karistuseks sõiduki juhtimise õiguse aravõtmine viieks kuuks. Juhtimisõiguse 2

(10)4-23-1927 äravõtmine on jõustunud 01.03.2023-31.07.
  1. Eelnevast karistusest hoolimata asus menetlusalune isik teadlikult mootorsõidukit juhtima. Nimetatud tegu on karistatav LS § 201 lg 2 alusel. Samuti on menetlusalusel isikul karistusregistri andmetel üks kehtiv kriminaalkaristus KarS 121 lg 1 järgi. Lisaks eelnevale on jõustumata Pärnu Maakohtu 26.04.2023 otsusega Z.V süüdi mõistmine LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Isikule määrati kohtu poolt karistusena rahatrahv 200 trahviühikut ning kohus jättis jõusse kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheksaks kuuks. Hoolimata varasemalt mõistetud karistustest asus Z.V 21.05.2023 uuesti mootorsõidukit juhtima, olles teadlik temale kohaldatud keelust. Varasemalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on kandnud eesmärki eemaldada Z.V liiklusest, kuivõrd tema teguviis on ohtlik temale endale ja teistele liiklejatele. Karistuse täitmise eiramine on aga kaasa toonud uued rikkumised. Seega antud tegu annab kinnitust sellest, et Z.V suhtub ükskõikselt kehtivasse õiguskorda ning liiklusohutusse. Z.V teod moodustavad käitumismustri, mille kohaselt seab isik esikohale oma eesmärgi ning ei kaalu alternatiive, mis välistaksid seaduse rikkumise. Seega on oht, et ta oma käitumismustrit ei muuda temale kergemat karistusliiki määrates. Menetlusalune isik ei tööta, ning on teavitanud eelnevates menetlustes, et tema rahalised sissetulekud on äärmiselt piiratud, seega ei ole karistusena järjekordse rahatrahvi määramine otstarbekas. Karistused ei ole pannud teda käituma õiguskuulekalt ning ta jätkas teadlikult ja tahtlikult kehtiva õiguskorra rikkumist. Selleks, et panna isikut mõistma oma tegude tagajärge, peab kohtuväline menetleja vajalikuks menetlusalust isikut karistada arestiga. Aresti määramisel on tegemist vahetu ning koheselt mõju avaldava meetmega, mis suunaks isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt mõjusamalt kui üldkasulik töö. Tulenevalt eeltoodust taotleb kohtuväline menetleja mõista menetlusalusele isikule arest 12 ööpäeva. 13.06.
  2. a episoodis heitis kohtuväline menetleja Z.V-le ette X linnas juures mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (01.03.2023-31.07.
  3. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 23.02.
  4. a.) ning juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/L kohta. Tõendusliku alkomeetri näit 0,45±0,05mg/L kohta. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud Liiklusseaduse (LS) rikkumised on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik on temale etteheidetavad teod toime pannud teadlikult ja otsese tahtlusega. Menetlusalune isik Z.V, olles varasemalt 21.05.2023 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuna tema juhtimisõigus oli LS § 224 lg 2 alusel ära võetud 01.03.2023 kuni 31.07.2023, juhtis keelust hoolimata 13.06.2023 kell 05:53 X linnas X mnt juures mootorsõidukit Audi A6 Avant Quattro registreerimismärgiga X. Antud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1; 3 ning LS § 69 lg 3 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi. Karistusregistri andmetel on Z.V üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 alusel ning üks kehtiv kriminaalkaristus KarS 121 lg 1 järgi. Lisaks eelnevale on jõustumata Pärnu Maakohtu 26.04.2023 otsusega Z.V süüdi mõistmine LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Isikule määrati kohtu poolt karistusena rahatrahv 200 trahviühikut ning kohus jättis jõusse kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheksaks kuuks. 3
(10)4-23-1927 Hoolimata varasemalt mõistetud karistusest ning 21.05.2023 LS § 91 lg 2 p 3 alusel koostatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest, asus Z.V 13.06.2023 uuesti mootorsõidukit juhtima, olles samal ajal alkoholi tarvitamisest juhile keelatud joobeseisundis. Varasemalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on kandnud eesmärki eemaldada Z.V liiklusest, kuivõrd tema teguviis on ohtlik temale endale ja teistele liiklejatele. Karistuse täitmise eiramine on aga kaasa toonud uued rikkumised. Karistused ei ole pannud teda käituma õiguskuulekalt ning ta jätkas teadlikult ja tahtlikult kehtiva õiguskorra rikkumist. Selleks, et panna isikut mõistma oma tegude tagajärge, peab kohtuväline menetleja vajalikuks menetlusalust isikut karistada arestiga. Aresti määramisel on tegemist vahetu ning koheselt mõju avaldava meetmega mis suunaks isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt mõjusamalt kui üldkasulik töö. Menetlusalune isik on ei tööta ning on teavitanud eelnevates menetlustes, et tema rahalised sissetulekud on piiratud, seega ei ole karistusena järjekordse rahatrahvi määramine otstarbekas. Tulenevalt eeltoodust taotleb kohtuväline menetleja mõista menetlusalusele isikule arest 18 ööpäeva ning arvestada karistuse sisse isiku kinnipidamise aeg alates 13.06.
  1. Z.V-le määratud eelnevad karistused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine kuni juhtimisõiguse taastumiseni ei ole mõjutanud teda käituma seaduskuulekalt, mistõttu võib sedalaadi süütegude toimepanemise pinnalt prognoosida menetlusaluse isiku selliste süütegude jätkamise ohtu. Menetlusalune isik on oma varasemad teod ja ka 13.06.2023 LS rikkumise toime pandud ühe ja sama sõidukiga. Varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ning isik jätkab sõiduki kasutamist ning kuna mootorsõiduk ise on suurema ohu allikaks, mis koos juhiga, kes ei pea lugu õiguskorrast, moodustab veel suurema ohu liiklusele, tuleb sellele reageerida otsustavamalt. Seega taotleb kohtuväline menetleja KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida menetlusaluselt isikult sõiduk Audi A6 Avant vin koodiga X registreerimismärgiga X kui vahetu süüteotoimepanemise vahend. Audi A6 Avant vin koodiga X registreerimismärgiga X teisaldati hoiukohta aadressil A.H.Tammsaare 70, Pärnu linn. Sellega seoses on tekkinud teisaldamise kulud 75.00 eurot mille hüvitamise taotleb kohtuväline menetleja välja nõuda menetlusaluselt isikult. Z.V väärteoasja arutamine toimus
  2. juuni
  3. a kohtuistungil. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et taotleb menetlusalusele isikule Z.V-le karistuseks esimese süüteo eest, see on siis
  4. mail kell 12:45 toime pandud juhtimine ilma juhtimisõiguseta, 12 ööpäeva aresti ning teises väärteoasjas, mis on toimunud
  5. juuni kell 05:53 ja siin on siis teoks juhtimisõiguseta juhtimine ja alkoholi joobes juhtimine, selle eest aresti 18 ööpäeva. Z.V tunnistas oma tegu, kuid ei nõustunud sõiduki konfiskeerimisega, lubades enam mitte selliseid tegusid korrata. Sõiduk oli tal niikuinii plaanis maha müüa, ta saaks maksta trahvi. Muuhulgas leiab Z.V , et tema suur probleem seisneb alkoholis, samuti on väike probleem ravimitega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistajad ning menetlusaluse isiku, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod 21.05.
  6. a ja 13.06.
  7. a episoodides on kohtuistungil uuritud tõenditega kahtlusteta tõendamist leidnud ja Z.V tuleb 21.05.2023.

§ 201

lg 2 ning 13.06.2023.

§ 201lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi süüdi mõista. I. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud uuritud tõendite järgi 4

(10)4-23-1927 1.
  1. 21.05.
  2. a episood 21.05.
  3. a väärteoprotokolli nr 2670,23,003268 (I kd tl 10) kohaselt juhtis menetlusalune isik Z.V viidatud kuupäeval kell 12:45 X maakonnas X. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 Avant, registreerimismärgiga X , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus väärteoprotokolli kohaselt Z.V LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Z.V on väärteoprotokolli allkirjastanud. Sama kuupäevaga on Z.V suhtes koostatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd tl 11), mille kohaselt Z.V juhtis 21.05.
  4. a sõidukit Audi A6 Avant, registreerimismärgiga X , ning tema kontrollimisel selgus, et puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Z.V kõrvaldati juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 21.05.
  5. a kell 12:45 kuni aluste äralangemiseni. Otsuse on Z.V allkirjastanud. Transpordiameti liiklusregistrist 13.06.
  6. a tehtud väljatrüki (I kd tl 14) kohaselt on Z.V juhtimisõiguse olek „äravõetud“ ning tema juhtimisõigus on peatatud alates 01.03.
  7. a kuni 31.07.
  8. a LS § 224 lg 2 alusel. Karistusregistri väljavõttest (I kd tl 16) nähtub, et Z.V on kehtiv väärteokaristus 14.01.
  9. a toime pandud süüteo eest LS § 224 lg 2 alusel (joobes juhtimine), millega karistati Z.V sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Otsus jõustus 01.03.
  10. a. Tunnistaja K. K sõnade kohaselt (14.06.
  11. a ipr lk 2-3) teostas ta
  12. mail liiklusjärelevalvet ja selle käigus sõitis neile vastu auto, mis ületas õrnalt kiirust. Sõiduki kontrollimisel andmebaasist selgus, et auto kasutajal puudub juhiluba ning otsustati sõidukit kontrollida. Roolis oli Z.V, kes eemaldati juhtimiselt. Isik oli adekvaatne, sai väga hästi aru, mida ta valesti oli teinud, vabandas ning natukene isegi kahetses. Z.V avaldas kohtuistungil 21.05.
  13. a episoodi osas, et põhjus, miks ta sõidukit juhtis, oli selles, et ta viis ebaadekvaatsed (purjus) inimesed bussipeatusesse, kuna muud valikut tal ei olnud. Nimelt äratasid tema V ja V sõber ta hommikul vara üles, räuskasid kõvasti ja et naabritega erimeelsusi ei tekiks, pidas Z.V vajalikuks venna ja tolle purjus sõbra bussipeatusesse ära viia. Sellisel kellaajal ei oleks saanud keegi teine neid sõidutama tulla. Z.V täpsustas, et kellaaeg 12:45 ongi tema jaoks varajane, kuna tavaliselt ärkab ta kella üheni või nii. Maakohtu hinnangul eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei ole kahtlust selles, et Z.V, kelle juhtimisõigus oli põhikaristusena LS § 224 lg 2 alusel viieks kuuks alates 01.03.202331.07.
  14. a ära võetud, juhtis 31.05.
  15. a mootorsõidukit kuni politsei poolt kinnipidamiseni ja uuesti juhtimiselt kõrvaldamiseni. Z.V väited sellest, et tal ei olnud sel hetkel muid valikuid oma purjus vennast ja tema sõbrast lahtisaamiseks, ei ole asjakohased ja ei kvalifitseeru õigusvastasust välistavate asjaolude alla (hädaseisund, kohustuste kollisioon). Hoolimata asjaolust, et varajase hommikutunni mõiste on äärmiselt subjektiivne ning Z.V võiski tol hetkel, kui vend ja ta sõber tema juurde saabusid, unest äratatud olla, ei ole eluliselt usutav, et puudusid igasugused muud adekvaatsed võimalused sellisel kellaajal vennale ja ta sõbrale mingi muu transpordi leidmiseks või muud õiguspärased lahendused. 1.
  16. 13.06.
  17. a episood 13.06.
  18. a väärteoprotokolli nr 2670,23,003804 (II kd tl 10) kohaselt juhtis menetlusalune isik Z.V viidatud kuupäeval X linnas sõidukit Audi A6 Avant Quattro, registreerimismärgiga X , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (01.03.2023-31.07.2023). Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (23.02.
  19. a); juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,45 mg/l +/- 0,05 5
(10)4-23-1927 mg/l. Sellega rikkus Z.V LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Z.V on keeldunud protokolliga ja oma õiguste ja kohustustega tutvumast. Samal kuupäeval kell 05:53 on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 11), mille kohaselt kontrollile allutatud isik Z.V, kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 Plus, puhus indikaatorvahendisse näiduks 0,48 mg/l. Z.V keeldus protokolliga tutvumast ning selle kohta puudub ka tema allkiri protokollil. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli on kantud järgmised joobele viitavad tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, rahutu käitumine. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (II kd tl 13) kohaselt kasutati Z.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 13.06.
  1. a kell 06:15 ning lõplikuks tulemuseks mõõdeti 0,40 mg/l kohta. Z.V on allkirjastanud nõusoleku tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks. Protokolli juurde on lisatud ka väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamisest (II kd tl 12). Samuti on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (II kd tl 14), millest nähtuvalt Z.V kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub juhtimisõigus ning seetõttu tehti otsus Z.V sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks LS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alustel kuni juhtimisõiguse taastumiseni ja aluse äralangemiseni. Z.V kohta tehtud väljatrüki Transpordiameti liiklusregistrist (II kd tl 23) kohaselt on Z.V juhtimisõiguse olek „äravõetud“ 01.03.2023 ning juhtimisõigus on peatatud alates 01.03.2023-31.07.
  2. 13.06.
  3. a episoodi kohta tunnistajana ütlusi andmas käinud politseiametnik L. M andis kohtuistungil ütlused (14.06.
  4. a ipr lk 3-4), mille kohaselt
  5. (juuni) hommikul patrullides X linnas mööda X tänavat X ja X maantee ristmikul, tuli X tänava poolt Audi A6, mis ei andnud talle teed. Foorid sel hetkel veel ei põlenud ja ta pidi teed andma. Tunnistaja tundis kohe ära, et tegemist on Z.V-ga, kuna on temaga varasemalt tööalaselt kokku puutunud ja tegi paarilisele ettepaneku juhti kontrollida, kuna tunnistajale teadaolevalt ei tohiks Z.V juhtimisõigust olla. Z.V tunnistas, et oli eelneval õhtul alkoholi joonud ja ütles, et tal ei ole lube. Z.V andis kohtuistungil selgitused (ipr lk 7-8), mille kohaselt olevat tuttav lubanud teda tookord autoga koju aidata, aga kuna tuttav ka võttis ning ei olnud kindel, kas saaks sõita, oli väga vaja bussile saada ja Z.V oli nõus ta bussile ära viima, et siis auto sinna (bussijaama) jätta. Autos oli tookord ka tema V ja J. Alkoholi tarbiti eelmisel õhtul ja Z.V tundis, et on kaine. Maakohus on seisukohal, et ka 13.06.
  6. a episoodi puhul on kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite, tunnistaja ning Z.V enda ütlustega üheselt tõendamist leidnud, et Z.V juhtis mootorsõidukit juhina, kelle juhtimisõigus oli ära võetud, ning kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Z.V selgitused bussijaama sõitmise vajalikkusest ei ole asjakohased. II. Kvalifikatsioon Nii 21.05.
  7. a kui ka 13.06.
  8. a episoodis on Z.V-le ette heidetud LS § 90 lg 1 p 1, 3 rikkumist, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud juhtimiselt vastavalt LS §-le
  9. LS § 94 lg 1 annab juhtimisõiguse mõiste ning selle kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole 6
(10)4-23-1927 peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtule esitatud Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki (I kd tl 14) kohaselt on Z.V-le väljastatud juhiluba nr X 17.12.
  1. a, kuid juhtimisõiguse olekuks on „äravõetud“ ning juhtimisõigus on peatatud 01.03.2023-31.07.
  2. Sellega haakub karistusregistri väljatrükk (I kd tl 16), millest nähtub, et Z.V oli ka varasemalt tabatud joobes juhtimiselt ja tal on kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 alusel, millega teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks, otsus jõustus 01.03.
  3. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit, seega oli Z.V üheselt tuvastatavalt keeld juhtida mootorsõidukit, kuivõrd tal oli juhtimisõigus ära võetud. Kuivõrd nii 21.05.
  4. a kui ka 13.06.
  5. a episoodide toimepanemise ajal oli Z.V-lt juhtimisõigus 01.03.
  6. a jõustunud kohtuvälise menetleja otsusega ära võetud, oli Z.V mõlemas episoodis LS § 90 lg 1 p-s 1 täheldatud isikuks, s.o ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti heidetakse mõlemas episoodis Z.V-le ette ka LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud juhtimisel vastavalt LS §-le
  7. Kohtuväline menetleja viitab, et Z.V oli juhtimiselt kõrvaldatud enne 21.05.
  8. a episoodi 23.02.
  9. a, mille osas oli käesoleva kohtuasja menetlemise ajaks jõustumata veel Pärnu Maakohtu 26.04.
  10. a kohtuotsus, samuti on üheselt tuvastatav, et 13.06.
  11. a episoodi ajal oli Z.V kehtiv juhtimiselt kõrvaldamise otsus 21.05.
  12. a kuupäevast. Seega oli Z.V ka LS § 90 lg 1 p-s 3 täheldatud isikuks. Eelnevalt tuvastatud rikkumiste alusel kvalifitseeriti Z.V 21.05.
  13. a ja 13.06.
  14. a episoodides juhtimisõiguseta sõitmised väärteoprotokollides LS § 201 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Kuivõrd Z.V episoodide toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigust ei olnud, s.o ta oli juhtimiselt kõrvaldatud ning temalt oli ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 01.03.
  15. a jõustunud kohtuvälise menetleja otsusega, on väärteoprotokollides Z.V väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning Z.V tuleb 21.05.
  16. a ja 13.06.
  17. a episoodides süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 alusel. 13.06.
  18. a episoodis on Z.V-le lisaks eelnevalt tuvastamist leidnule ette heidetud ka LS § 69 lg 3 rikkumist, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Eelnevalt uuritud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud, et Z.V väljahingatavas õhus oli 13.06.
  19. a episoodi ajal alkoholisisaldus 0,40 mg/l kohta, s.o rohkem kui 0,1 mg/l kohta, millega on tuvastatud LS § 69 lg 3 normi rikkumine. Selline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi, mille kohaselt näeb seadus ette vastutuse juhtumil, kui mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega tuleb Z.V 13.06.
  20. a episoodis süüdi tunnistada ka LS § 224 lg 2 alusel. Z.V on 21.05.
  21. a ja 13.06.
  22. a episoodides tuvastamist leidnud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega, kuivõrd ta oli täiesti teadlik asjaolust, et tema juhtimisõigus on jõustunud otsusega ära võetud, kuid sellest teadmisest hoolimata pidas vajalikuks sõpru bussi peale sõidutada, kaalumata seejuures muid alternatiive. 13.06.
  23. a LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Risto 7
(10)4-23-1927 Z.V toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta pidi vähemalt möönma, et olles tarbinud eelmisel õhtul nii õlut kui ka viina, ning olles seejuures korralikult magamata, ei ole tarbitud alkohol varahommikul sõitmiseks tema organismis lahtunud. Kuigi Z.V kohtuistungil antud selgitused väärtegude toimepanemise asjaolude kohta viitavad justkui hädaseisundi või kohustuste kollisiooni esinemisele, ei ole tema põhjendused seaduse järgi õigusvastasust välistavate asjaoludena hinnatavad. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega tuleb Z.V tunnistada süüdi 21.05.2023.

§ 201

lg 2 järgi ning 13.06.2023.

§ 201lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi. III. Karistus Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi.1 3.

  1. Karistus 21.05.
  2. a episoodi eest LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja taotles Z.V-le 21.05.
  3. a episoodi eest karistuseks aresti 12 ööpäeva. Karistusliigina rahatrahvi maakohus põhjendatuks ei pea, kuigi menetlusalune isik oma ütlustes avaldas, et rahatrahvi saaks ta makstud. Karistus peab omama eripreventiivset mõju ning hoidma süüdlast edasiste rikkumiste toimepanemiselt. Z.V oli väärteoasja arutamise ajal kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, kohtuvälise menetleja otsus jõustus 01.03.
  4. a ning teda karistati sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Kuivõrd põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse piiramine Z.V-le mõju ei avaldanud, s.o ta pani kehtiva piirangu ajal toime uue väärteo, ei ole põhjendatud karistusliigina rahatrahvi kohaldamine ning karistusliigina jääb kaalukausile veel üksnes arest. KarS § 48 kohaselt on aresti võimalik kohaldada kuni kolmkümmend päeva, s.o keskmine karistusmäär on 15 ööpäeva aresti. Kohus peab Z.V süü suurust 21.05.
  5. a episoodi toimepanemisel keskmiseks, kuivõrd väärteo pani ta toime raskeimas tahtluse vormis, teisalt esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus, mida ta tunnistaja M.U sõnade kohaselt juba kohapeal politseile avaldas. Eelviidatud asjaolude kogumis peab kohus põhjendatuks ja proportsionaalseks karistada Z.V 21.05.2023.

§ 201lg 2 järgi arestiga 12 ööpäeva.

3.

  1. Karistus 13.06.
  2. a episoodi eest 13.06.
  3. a episoodis on Z.V täitnud kaks väärteokoosseisu, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise LS § 201 lg 2 järgi ning alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine LS § 224 lg 2 järgi. Nagu eelnevalt viidatud, näeb LS § 201 lg 2 karistusena ette rahatrahvi või aresti, LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks. 1 RKKK otsused nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, p 15.
  4. 8

(10)4-23-1927 13.06.
  1. a episoodis tuvastatud väärteod moodustavad ideaalkogumi ning KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõista karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ning selleks on käesoleval juhul LS § 224 lg
  2. Arest karistusliigina ei ole juba eelnevalt nimetatud põhjendustel põhjendatud, ühtlasi on käesolevas episoodis Z.V täitnud kaks väärteokoosseisu, mis minimaliseerib rahatrahvi kohaldamise kaalutlusi veelgi. Kuivõrd olemuselt on 13.06.
  3. a episoodis Z.V süü suurus hinnatav üle keskmise suureks, võttes arvesse nii juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist kui ka alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 0,40 mg/l kohta, on põhjendatud kohaldada karistusena Z.V-le aresti ning seda keskmiselt suuremas määras. Kohtuväline menetleja on teinud ettepaneku kohaldada Z.V-le 13.06.
  4. a episoodis karistuseks aresti 18 ööpäeva ning maakohus peab sellist ettepanekut mõistlikuks ja proportsionaalseks Z.V keskmisest suuremat süüd arvesse võttes. Eelneva tõttu tuleb Z.V-le määrata LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 18 ööpäeva. 3.
  5. Karistuse kandmine KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kuivõrd kohus karistas Z.V 21.05.2023.

§ 201

lg 2 järgi arestiga 12 ööpäeva ning 13.06.2023.

§ 224

lg 2 järgi arestiga 18 ööpäeva, kuulub Z.V kokku kandmisele arest 30 järjestikust ööpäeva. Z.V peeti 13.06.

  1. a VTMS § 44 lg 1 pp 3 ja 4 alusel kell 05:53 kinni (II kd tl 18-20) ning tagamaks karistuse vahetu mõju, on põhjendatud Z.V kandmisele kuuluva karistuse – 30 ööpäeva aresti – kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 2 alusel tema kinnipidamine 13.06.
  2. a kell 05:
  3. IV. Konfiskeerimine Z.V pani nii 21.05.
  4. a kui ka 13.06.
  5. a episoodi väärteod toime sõidukiga Audi A6 Avant, registreerimismärgiga X ning kohtuvälise menetleja poolt toimikusse lisatud liiklusregistri väljavõtte kohaselt on nimetatud sõiduki omanikuks menetlusalune isik Z.V (I kd tl 15). Kuivõrd Z.V on ka varasemad väärteod toime pannud viidatud sõidukiga ning eelnevad karistused ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamised ei ole mõjutanud Z.V seaduskuulekalt käituma, taotles kohtuväline menetleja jätkuvate samaliigiliste süütegude toimepanemise ohu vältimiseks Z.V-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. KarS § 83 lg 1 võimaldab kohtul konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on täidetud kõik eeldused konfiskeerimise kohaldamiseks – Z.V kasutas temale kuuluvat sõidukit nii 21.05.
  6. a kui ka 13.06.
  7. a episoodis süüteo toimepanemiseks, kohtuvälise menetleja viitel on seda sõidukit Z.V kasutanud ka varasemate tegude toimepanemiseks. Riigikohus on selgitanud, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja 9

(10)4-23-1927 seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend.2 Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus.3 Maakohtu hinnangul on juba ainuüksi praegu kahes erinevas lühikese aja jooksul toime pandud väärteoepisoodis tuvastamist leidnud LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine piisav argument Z.V-le kuuluva sõiduki konfiskeerimiseks. Seejuures omas Z.V käesolevalt tuvastatud väärtegude toimepanemise ajal kehtivat väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi ning selles asjas põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole hoidnud Z.V jätkuvate raskete liiklusalaste süütegude toimepanemiselt, veel enam – käesolevalt kahes erinevas episoodis tuvastatud väärteoepisoodid on läinud raskemaks. Piisavalt sagenenud lühike ajavahemik tahtlike liiklusõigusrikkumiste toimepanemise kohta annab tunnistust selles, et liiklusõigusrikkumiste toimepanemine mootorsõidukiga on olnud Z.V süstemaatiliseks kujunenud praktika ehk seni pidurdamatu. Sellises olukorras Z.V võimalikud huvid jätta sõiduk endale, ei kaalu üles enam õiguskorra kaitsmise huve, mistõttu konfiskeerimine on vältimatu ja proportsionaalne meede. Samuti tingivad seda eripreventiivsed kaalutlused. Kuivõrd tuvastamist leidnud väärteod on toime pandud Z.V-le kuuluva sõidukiga ning esineb oht, et ta jätkab sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendiga ohtlike liiklussüütegude kuuluv sõiduk Audi A6 Avant, toimepanemist, tuleb vältimatult Z.V-le registreerimismärgiga X ja VIN-koodiga X , mis asub Lääne prefektuuri valduses aadressil A. H. Tammsaare 70, Pärnu, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 2 3 RKKKo nr 3-1-1-37-07, p 16. RKKKo nr 3-1-1-78-13, p 8 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.