lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 01. veebruar 2006 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-19378 Hagi ese M.L

§ 60lg.

1, 61 lg. 1 ja 4 ja 70 lg. 2 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt laste J.i ja D. ülalpidamiseks summas 3750.- krooni kuus lapse kohta, alates hagi esitamisest kuni laste täiealiseks saamiseni. Hageja taotleb ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 87500.- krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõude suurust ja taotles elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest summas 2000 krooni kuus lapse kohta, kokku 4000.- krooni kuus. Kulutuste kohta esitas hageja uue arvestuse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 19/ hagi ei tunnista. Kostja väitel lõppes kooselu hagejaga alles

1. mail
2. Lapsed elavad hageja juures vastu kostja tahtmist. Hageja keelab lastele isaga koos olemise, seades lastele tingimusi, mis on vastuolus PkS § 51 ja 52 lg. 1 sätetega. Kostja on tasunud lastele elatist vabatahtlikult 2500.- krooni kuus enne hageja poolt hagiavalduse esitamist, alates maist
3. Seega on kostja oma kohustuse täitnud. Kostja hinnangul on hageja esitatud kulutuste loetelu lapse kohta paljasõnaline ja on jäänud tõendamata. lk 3 Kuna kostja on maksnud elatist vabatahtlikult, ei pea ta põhjendatuks kohtukulude väljamõistmist temalt, kuna ei ole enda arvates andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Täiendavas vastuses hagile /t.l. 29/ leiab kostja, et kulutuste loetelu ei ole tõend, mis tõendaks tarbimisvajadusteks tehtavaid kulutusi hageja poolt. Kostja leiab, et hageja ei ole kulutusi tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja poolne lastele elatise tagasiulatuv nõue on ebaõige ja seadusevastane, sest poolte kooselu lõppes alles mais
5. mail 2005 kandis kostja täiendavalt hageja arveldusarvele 60 000.- krooni lastele kokkuleppel toetust (elatist).
7. 2005 kandis kostja täiendavalt hageja arveldusarvele 2500.- krooni lastele elatist. Samuti on kostja lapsi toetanud kingitustega. Kostja on oma varalise seisundi iseloomustamiseks toonud ära vara loetelu, mille hulka kuuluvad sõiduk XXXXXXXXXXX reg. nr. XXXXXXXXXXX väärtusega 1500 krooni.; helitehnika väärtusega 30 000.- krooni. Samuti on kostja üles loendanud hagejale kuuluva vara. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste bioloogilise isana on kohustatud võtma osa laste ülalpidamisest. Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, makstes 2500.krooni kuus e. 1250 krooni kuus lapse kohta. Selleks on ta hageja kontole kandnud mais 2005.a. 60 000 krooni. Hageja kostja väidet ei kinnita, kuid on kohtumenetluse käigus loobunud elatise nõudest tagasiulatuvalt. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist summas 2500.- krooni kuus kahele lapsele, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Isegi kui elatist oleks makstud kostja poolt märgitud summas, oleks see alla elatise minimaalmäära ja seetõttu saaks elatise maksmist sellises suuruses käsitleda kohustuse rikkumisena. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige laste vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. lk 4 Hageja on kulutusi lastele tõendanud pangakonto väljavõtete /t.l. 54-104/ ja väljamaksete kokkuvõttega /t.l. 51-53/. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused ühele lapsele kuus keskmiselt 3264 krooni. Kohus leiab, et esitatud kulude arvestuses ei ole ülemääraseid ja põhjendamatuid kulutusi. Kuna kostja ei ole esitanud nendele põhjendatud sisulisi vastuväiteid, ei pea kohus vajalikuks analüüside kulutusi kuluartiklite kaupa eraldi. Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et peale tulumaksu mahaarvamist laste ülalpidamiseks jääva elatise suurus ei ületa oluliselt elatise minimaalmäära (alates

2. 2006 1500.- krooni), mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite väljanõudmist hagejalt lastele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka laste iga ja asjaolu, et tegemist on samaealiste lastega, mistõttu on näiteks kulutused nende riietele ilmselgelt suuremad kui need eri vanuses, samast soost, laste puhul selles eas võiksid olla. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest lapsed elavad tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Ka ei ole hageja näidanud kuluna tema ja laste eluasemeks oleva korteri ostuks ja renoveerimiseks võetud laenu tagasimakseid /t.l. 10/ summas 2444 krooni kuus. Laen võeti kooselu ajal kostjaga ja selle tagasimaksmise jättis kostja, lahkudes ise mujale elama, hagejale. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks hageja 16 158 krooni (nett0 10876 EEK) /t.l. 28/ ja kostja 16 000 (netto 12 000 EEK). Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse (laste) suhtes võrdsed ja kohtu hinnangul ei anna kostja väited temal vara puudumise ja kinnisvara olemasolu kohta hagejal alust sellest võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kohus ei saa kohustada lapsi kasvatavat vanemat täitma oma kohustust laste ülalpidamisel olemasoleva kinnisvara arvel, suuremas ulatuses, kui seda teeb lastest eraldi elav vanem. See tähendab, et poole laste ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 1632.- krooni. Siinjuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et

§ 61alusel elatist saav füüsiline isik maksab tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja 19 lg. 1 alusel elatiselt ka tulumaksu. Lisades eelpool määratud summale tulumaksu ( 375.- EEK) kujuneb elatise suuruseks 2007,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue elatisele suuruses 2000.- krooni kuus lapse kohta on põhjendatud. Kuna kostja varaline seisund, arvesse võttes tema sissetuleku suurust, on keskmisest oluliselt parem, ei saa elatise maksmist hageja poolt nõutud summas pidada tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ühtki asjaolu, mis takistaks tal seda tegemast, ei ole kostja kohtule esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne

2. 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuna antud asjas alustati menetlust
4. 2005, kohaldab kohus kohtukulude jaotusele kuni
5. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.. lk 5 TsMS § 64 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 2750.- EEK (12x4000= 48000 millest riigilõiv on 2750 krooni). Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/ JÕUSTUMISMÄRGE: Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
6. detsembri 2006 kohtuotsusega 15.jaanuaril 2007, millega otsustati:
7. Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
8. veebruari
9. a. otsus M. L. hagis U. R. vastu laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks.
10. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11. Välja mõista U. R. M.L.kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.