← Eesti

2-26-4868/8

Obsah (7)§ 432§ 150§ 661§ 428§ 430§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-26-4868 Kohtuasi Aktsiaseltsi Olerex hagi Pol

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et Tartu Maakohus kinnitaks käesoleva kompromissi kohtumäärusega ja lõpetaks tsiviilasja menetluse seoses kompromissi sõlmimisega hageja ja kostjate vahel. 11. Hageja ja kostjad kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, mille kohaselt kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostjate vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 4

(6)12. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 910 eurot. Kuna hageja ja kostjad sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt

§ 150

lg 2 p 1 palub hageja kohtul tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot AS Olerex arvelduskontole nr EE552200001120193906 Swedbank või EE061010152001358000 SEB Pank, märkides makse selgituseks: „Riigilõivu tagastamine, kompromiss tsiviilasjas nr 2-264868 (Polar Construction OÜ).“ 13.Hageja ja kostjad on leppinud kokku, et käesolevat kompromissi kinnitav kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamise hetkest nii hagejale kui ka kostjatele, st hageja ja kostjad on kokku leppinud kaebetähtaja lühendamises seaduses sätestatud tähtajalt nullile kalendripäevale

§ 661lõigete 2 ja 4 alusel.

  1. Kompromissi kinnitamise eelduseks on see, et pooled, s.o nii hageja kui ka kostjad on käesoleva kompromissi allkirjastanud. Kompromiss on sõlmitud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest iga pool saab ühe ja üks esitatakse kinnitamiseks Tartu Maakohtule. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 2 ja 10–14 kompromissi osana ei kinnita. Kohus lõpetab asja menetluse tervikuna. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi 5

(6)üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lõike 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras 910 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele tasutud riigilõivust (910 eurost) pool ehk 455 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 7. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostjad hagejale hüvitavad. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (

§ 150lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.