Obsah (4)

§ 175§ 2§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasi E.M kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-18-2565 Menetl

§ 175

lg 7 alusel E.M kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 06.03.2018 määrusega välja E.M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohus lõpetas 24.09.2018 määrusega (jõustus 12.10.2018) E.M pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku nimetamata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas –
2. aprillil ja
3. oktoobril ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas,
4. septembril.
5. Võlgnik esitas kohtule 04.01.2022 taotluse pärandist eraldamata jäänud võlgnevuse likvideerimiseks
6. oktoobriks 2025, mis eeldaks menetluse pikendamist kahe aasta võrra. Kohus nõustus võlgniku taotlusega ning pikendas 17.11.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, so kuni 12.10.
8. Võlgnik esitas kohtule aruanded 01.04.2019, 01.10.2019, 01.04.2020, 05.10.2020, 03.05.2021, 12.10.2021, 05.04.2022, 06.10.2022, 06.04.2023, 07.11.2023, 06.04.2024, 30.10.2024, 23.04.2025 ja lõpparuande 09.01.
10. 11.02.2026 esitas võlgnik taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks, olles teinud viimase väljamakse võlausaldajatele 05.02.
11. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud puuduv töövõime (alates 01.12.2017). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

11.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

2/3 Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt on võlgnikule laekunud (03.12.2020) pärandist 16 950 eurot, mille väärtusest poole on ta menetluse lõpuks võlausaldajatele eraldanud, tehes võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 8754,90 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on 17.11.2023 määrusega menetlust kahe aasta võrra pikendanud, et võlgnik saaks tasuda pärandi vastuvõtmisest tekkinud kohustuse eraldada poole võlausaldajatele. Võlgnik on oma kohustusi enam kui seitsme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt ning on olnud kohtule kättesaadav. Võlgnik on rahuldanud 92,3% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.M tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus E.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3