) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valiku kohtule esitamise hiljemalt 04.03.
§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik leidis, et Q.Y-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi raugemise tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja märkimisväärne sissetulek. Võlgnik viibis avalduse esitamise ajal Tartu Vanglas ja on käesolevaks hetkeks vabanenud. Sel hetkel oli Q.Y-l hoiustatud vabanemistoetus 487,59 eurot, mis ei ole arestitav. Viimati sai ta sissetulekut 2026 jaanuaris 106,76 eurot. Isikul on võlausaldajate ees kohustusi kokku 17 752,07 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnik on prognoosinud pärast vabanemist võtta ennast arvele Töötukassas. Kuna eelduslikult on pärast vabanemist töökoha leidmine raskendatud, siis ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähiajal teenida tulu, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid. Enamus nõudeid on tekkinud seoses võlgniku süülise käitumisega, s.o trahvid ja kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud. Arvestades eeltoodut, on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetlus suure tõenäosusega lõpeb raugemisega. 4. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul kohustusi 17 752,07 euro ulatuses, millest 49,73% (8828,33 eurot) moodustavad mõjutustrahvid, väärteoasjade rahatrahvid ja nendega kaasnevad menetluskulud ning menetluskulud kriminaalasjades (sh sundraha). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks olulisimaks põhjuseks on tema õigusvastane käitumine ning suutmatus vangistuses viibimiste tõttu tasuda toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja trahve. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused süüteomenetluse kulude ja trahvide näol. Võlgnikul sissetulek ja vara puuduvad. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku puhul puudub võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel põhjusel, et võlgnik on varatu ning tal ei ole eelduslikult võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu, mis võimaldaks asuda tasuma võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuigi Q.Y on kinnipidamisasutusest vabanenud, siis korduval kinnipeetaval on uue tasuvama töö leidmine keerulisem. 5.
S §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning usaldusisik ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on PankrS § 30 lg-te 1 ja 2 alusel teatanud 02.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3295,92 eurot selleks ettenähtud kontole hiljemalt 18.03.2026. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Q.Y maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.
lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 2 järgi kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Q.Y kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames tema arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvel. Kohtu hinnangul puuduks käesolevalt kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv, sest pankrotimenetluse eesmärk ei ole võlgniku süüteoasjadest tulenevatest kohustustest vabastamine (8828,33 eurot). Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada. Usaldusisiku tasu 7.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg, töö maht, keerukus ja usaldusisiku kutseoskused (
Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (
Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed (
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi ja 45 minutit. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 66 eurot tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 201,96 eurot, kokku 1043,46 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (12,75 tundi) ja esitatud taotlust, tuleb H.U-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 201,96 eurot, kokku 1043,46 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.
Lex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.