Obsah (7)

§ 203§ 209§ 63§ 64§ 68§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11536 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru V

§ 203lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.

W.Q mõisteti süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõisteti

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015-18.12.2015 (2 päeva). Kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 28 päeva. W.Q karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 12 korda, millest 11 karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib isik seitsmendat korda. Viimane kuritegu on alkoholijoobes toime pandud võõra asja rikkumine, millega kaasnes oluline kahju ning kelmus (6 episoodi). Kuritegu on toime pandud planeeritult. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks alkohol. Vangistuses on kinnipeetav 13.03.2020 määratud tööle koristajaks, kuid ta veel koristanud ei ole. 26.06.2019 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on seisukohal, et ta oleks kuriteod toime pannud ka kaine peaga ning et uimastid ei ole tema kuritegeliku käitumise põhjuseks. 07.10.2019 toimusid vestlused seoses majandusliku toimetuleku oskusega. Kinnipeetav tunnistas, et tööst sõltumata oli olukordi, kus raha vahepeal ei olnud ja see ajendas teda toime panema kelmusi. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Enne vangistust elas isik aadressil xxxx. Tegemist oli xxxx K K xxxx korteriga, kus isik elas koos xxxx K Kga ligikaudu pool aastat. Vabanemisel asub isik elama aadressile xxxx. Tegemist on isiku emale I L kuuluva korteriga, kus on 2 tuba ja köök. Ema I L ise elab ja töötab xxxx ning nimetatud korteris peatub harva. Kinnipeetaval on põhiharidus. 1.-
2. klassini käis ta xxxx ja 7.-
3. klassini käis käitumisprobleemide tõttu xxxx, xxxx. klassi lõpetas xxxx Vanglas. Õpinguid ei jätkanud, kuna asus tööle. Isiku sõnul on ta iseseisvalt töö kõrvalt omandanud ehitaja oskused. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, tehes mitteametlikult tööd ehitusel. Ta on varasemalt teinud juhutöid nii xxxx kui ka Eestis. Juhutöödel töötamise põhjuseks tõi isik asjaolu, et varasemate kriminaalkaristuste tõttu on ametliku töö leidmine raskendatud. Juhutöid sai tuttavate ja sõprade kaudu. Kinnipeetav pani enne vangistust toime ridamisi kelmusi, kus esitles ennast teise inimesena ja sai sellega majanduslikku kasu. Kinnipeetava sõnul oli see tingitud just majanduslikust raskusest. Ametliku töö puudumine oli tingitud ka sellest, et on elu jooksul palju vanglas viibinud, mistõttu pole olnud ka väga palju aega tööd otsida. Varasemalt on isik olnud arvel ka töötukassas. Kinnipeetav on öelnud, et vangistuses ta harja kätte ei võta ja töötama ei hakka. Vabanemisel asub isik tööle ehitusfirmas OÜ xxxx. 3 Vabanemisfondis on isikul 1107,80 eurot ja võlgnevusi on 31697,23 eurot. Enda sõnul on ta proovinud vabaduses rahalisi nõudeid võimalusel tasuda. Vangistuse ajal toetavad isikut majanduslikult tema tuttavad. Arvab, et suudab vabaduses tulud ja kulud tasakaalus hoida, kuid varasem kriminaalne käitumine näitab, et majanduslike raskuste korral kaldub kriminaalsele teele. Kinnipeetava ema on I L ja isa on T S. Kinnipeetava sõnul moodustavad lähisuhtevõrgustiku ema ja vend R S. Isa T S on suhted katkenud ning ema ja isa on lahutatud. Varem oli kinnipeetav lähisuhtes elukaaslase K Kga, kuid vangistuse tõttu on suhtlemine keeruline. Ema on nõus poega vabaduses igakülgselt toetama. Kinnipeetav leiab, et ei ole mõjutatav ega ise mõjutaja. Isiku tutvusringkond on lai ja nende hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega isik on jätkanud suhtlemist vangistuse ajal. Lähedastega suhtleb isik telefoni ja kirja teel. Kinnipeetaval on välja kujunenud riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest ja mõtleb ainult enda heaolule. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Kinnipeetav ei pea enda senist alkoholitarvitamist probleemiks ja lisab, et vabaduses ei tarvitanud ta alkoholi iga päev. Samas isik tunnistab, et alkoholijoobes on korduvalt toime pannud kuritegusid. Viimane kuritegu (

§ 203lg 1) on isiku sõnul toime pandud alkoholijoobes.

Varasema vangistuse ajal

1. aastal on isik läbinud sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening. Praeguse vangistuse ajal läbis isik sama programmi
2. aastal. On pidanud programmis omandatud teadmisi enda jaoks oluliseks, kuid sellest hoolimata on sooritanud uue kuriteo alkoholijoobes olles. Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi peamiselt nädalavahetustel koos sõprade ja tuttavatega. Mõistab, et alkoholi tarvitamisest hoidumine aitaks tal käituda õiguskuulekalt. Arvab, et oleks pannud kuriteod toime ka kainena. Meditsiiniosakonna andmetel isikul narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Enda sõnul on ta varasemalt koos sõpradega proovinud kokaiini, kanepit ja ecstasyt, kuid tarvitama ei hakanud. Esimene kokkupuude narkootikumidega oli 22aastaselt. Isiku sõnul ta süstinud ei ole. Eelmise vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Ühiskonnas kehtivaid norme kinnipeetav ei väärtusta ja kohati leiab toimepandud kuritegudele õigustusi. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Vabaduses soovib asuda tööle ja elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav on ise välja toonud, et ta on istunud vanglates kokku 16 aastat. Pikk vangistuses viibimine on mõjutanud tema toimetulekut vabaduses. Isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Varasemalt on kriminaalhooldusel viibinud ühel korral, kuid ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ja rikkus registreerimiskohustust, samuti pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo , misjärel ta kuulutati tagaotsitavaks. Motivatsioon oma käitumise muutmiseks on nõrk. Hetkel väidab isik, et saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ning ka elektroonilise järelevalve olemusest. Ametiisikutesse suhtub isik positiivselt ja väljendab valmidust koostööks. Isiku käitumises esinevad subkultuursed ilmingud nii vanglas töötamise kui ka võimalike kambrikaaslaste osas. Kinnipeetav andis teada, et tal võib tekkida probleeme venekeelsete kaaskinnipeetavatega ning vanglas tööle tema ei hakka. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi ning leida endale püsiva töökoha, mis tagaks igakuise ametliku sissetuleku. Oluline on, et isik muudaks oma hoiakuid seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla W.Q ennetähtaegset vabanemist. 4 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks W.Q tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.04.2021 ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,21 ,4 sätestatud kohustusi.

W.Q kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Antud hetkel on see karistus tema karjääri juures kõige pikem ja tal on olnud aega järele mõelda küll ja veel, et mida edasi teha. Tema suur pluss on see, et tal on ametlik töökoht. Antud OÜ juhatus on väga hästi teadlik tema kriminaalsest taustast ja annab talle ikkagi võimaluse, et asuda tööle. Ta peab silmas OÜ-d xxxx, mis asub xxxx. Ta üritab oma elu järje peale saada. Tal on toetav pere. Vastab tõele, et ta on elus vanglates kokku olnud 16 aastat. See ei ole asi, millega uhkustada. Lähedastest suhtleb ta kõige rohkem emaga. Elukaaslasega suhtleb ta ka. Lapsi tal ei ole. Sellest vangistusest lühem aeg vanglas on olnud 3 aastat. Selle vangistuse jooksul on teistmoodi see, et ta on saanud vanemaks. Ta tahaks ikka oma elu korda saada ja võlad ära maksta, elada ristiinimese moodi. Töökoha sai ta läbi tuttava. Kus ta ka tööl on käinud, siis kõik on temaga olnud rahul. Programmist Eluviisitreening on ta õppinud seda, kuidas toime tulla ja osata öelda ei, kui keegi pakub alkoholi või mida iganes. Ta ei ole tegelikult üldse vägivaldne inimene, ainuke asi on siis, kui ta tarvitab alkoholi. Ta on valmis võtma lisakohustuse läbida programm, mis vägivalda vähendaks. Ta on nõus järgima kõiki reegleid, mis talle määratakse ja oleks nõus selle lisakohustusega. Vangistuses oleku ajal teadvustas ta endale seda, et distsiplinaarkaristuse olemasolu võib olla takistuseks enne tähtaega vabastamisel. Kriminaalhooldusel olles on ta varem rikkunud nõudeid. Tal ongi kohut raske veenda, et ta tänasel päeval käitub teisiti, sest arvestades tema minevikku, siis ta ei saa ju midagi õigustada. Varem ei olnud vanglas nii range režiim. Nüüd ta teab väga hästi, mismoodi vanglas on ja ta loomulikult ei taha vanglasse tagasi tulla. Vabaduses motiveerib teda õiguskuulekalt elama see, et tal on olemas ametlik töökoht. Seda probleemi ei saa olema, et rahalisi vahendeid napib, kui tal on töökoht olemas. Alkoholi ta ei tarvita ja teeb tööd. Kui kriminaalhooldaja tuleb koju tema sünnipäeval, siis ta saab olla kaine sel päeval, sest ta väga hästi teab, millega ta riskib. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa W.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, W.Q ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tema kaitsealune on varem korduvalt vangistuses viibinud ja katseajal kuriteo toime pannud, rikkunud kontrollnõudeid, on siiski võimalik W.Q enne tähtaega vabastada ja just nimelt sellel põhjusel, et isik ise kinnitab, et viimane vangistus on olnud pikk, tal on olnud aega järele mõelda, ta on läbinud Eluviisitreeningu ja tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekat elu elada, et on olemas kindel töökoht, elukoht ja lähedased, kes teda toetavad. W.Q andis nõusoleku täita kohustusi, mis on iseloomustuses toodud. Võiks olla veel üks lisakohustus läbida programm, mis käsitleb vägivalda, sest programmis osalemine veelgi distsiplineerib isikut, et ta on paranemise teel. Katseaeg on piisavalt pikk, pea aasta, et selle aasta jooksul jõuab W.Q olla ühiskonnale pigem kasu toov . Ta asub tööle ja riik ei pea kandma koormat tema vangistuses hoidmisega. Tal on küll üks distsiplinaarkaristus. Kui nüüd hinnata tegu ja karistust ennast, siis ta kandis ju selle ära ja sellega on nagu ühel pool. W.Q ütles samuti, et vangistuse tingimused on teised, mis nad varem olid ja liialt pingestatud keskkonnas on kerge tulema sõnavahetus, kerge tulema vägivald. Praegusel juhul oli tegemist 5 ebaviisaka käitumisega. W.Q suhtes selline tõenäosus, mis on antud iseloomustuse lõpus, on vaid oletuslik ja sellele ei saa määrust rajada. On arusaadav see, et varasemalt ei ole isik oma tegude tagajärgedele mõelnud. Kaitsja arvas, et elukogemus ja vanus on see, mis tihtipeale on tugevama mõjuga, kui mingi programmi läbimine. W.Q on jõudnud sellisesse vanusesse, kus tal on aeg võtta vastutus oma tegude eest. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.Q ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab karistust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla käskkirjast 02.09.2019 nr 6-3/623-1 nähtub, et tegemist oli raske rikkumisega. 29.03.2019 Viru Maakohtu määrusest, millega jäeti W.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et tal kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid. Seega järeldub eelnevast, et vahepealsel ajal on kinnipeetava käitumine vangistuses halvenenud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkohol. Kuritegu

§ 203

lg 1 järgi, mille eest isik muu hulgas karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks , ehkki isik on ise öelnud seda, et ta oleks kuriteo toime pannud ka kaine peaga. Isik on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil (6 kelmuse episoodi). Sealjuures väärib märkimist, et isik on toime pandud kelmusi õigustanud oma majanduslike raskustega. Kuna kinnipeetaval on ka võlgnevusi 31 697,23 euro ulatuses, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegu

§ 203lg 1 järgi ei pannud W.Q toime üksi, vaid koos teise isikuga (A P ).

W.Q tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta on jätkanud suhtlemist ka vangistuse ajal ning suhtlemise jätkamine selliste isikutega võib omakorda soodustada uue kuriteo toimepanemist. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlus seoses majandusliku toimetulekuga. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx . Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on isikul tööst sõltumata esinenud olukordi, kus raha polnud ning see ajendas teda kelmusi toime panema. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud W.Q vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 6 Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 97,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 22.06.2020 kohtumäärus 1-16-11536 jõustus 14.10.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.