← Eesti

1-16-11536/151

Obsah (4)§ 203§ 76§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. september 2020 Kohtuasja number 1-16-11536 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi S.R (isikukood XXX) vangistusest

) § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati S.R eelvangistuses oldud 2 päeva. 1

(5)Kandmisele kuuluvat 4 aasta 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust asus S.R kandma
  1. oktoobril
  2. Tema karistusaeg lõpeb
  3. aprillil
  6. mail 2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  7. Vangla ega prokuratuur S.R ennetähtaegselt vanglast vabastamist ei toetanud.
  8. Viru Maakohus jättis
  9. juuni 2020 määrusega S.R vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on üks kehtiv kriminaalkaristus. Ka on S.R-il üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla
  10. septembri 2019 käskkirjast nr 6-3/623-1 nähtub, et tegemist oli raske rikkumisega. Viru Maakohtu
  11. märtsi 2019 määrusest, millega jäeti S.R tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, selgub, et siis tal kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid. Seega on S.R käitumine halvenenud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Ka esineb S.R puhul uue kuriteo toimepanemise riskitegur: alkoholi tarvitamine.

§ 203lg 1 järgse kuriteo pani S.R toime alkoholijoobes.

S.R on kuritegusid sooritanud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil (6 kelmust). Kuna kinnipeetaval on võlgnevusi 31 697,23 euro ulatuses, puudub kindlus, et ta vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. S.R suhtes ilmnev positiivne teave tema vabastamiseks alust ei anna. Positiivsena võib välja tuua selle, et S.R on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” ning toimunud on vestlus seoses tema majandusliku toimetulekuoskusega. Samuti selle, et vabaduses on tal elukoht emale kuuluvas korteris ja garanteeritud ka töökoht OÜs Fifty-Fifty. Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on isikul tööst sõltumata esinenud olukordi, kus raha polnud ja see ajendas teda kelmusi toime panema.

  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S.R . S.R hinnangul viitab kohtu seisukoht sellest, et tema puhul on kuhjaga ohte tagasilanguseks asjaolule, et teda tuleb vabastada just järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik saaks tema käitumist kontrollida ning teda abistada. Üheksa kuu pärast vabaneb ta igal juhul, aga siis juba ilma igasuguse toeta. Ohud, mis on tema praeguse vabanemise taksituseks, ei kao ju kuhugi. S.R leiab ka, et kohus on jätnud arvestamata tema jaoks väga positiivsed asjaolud. Tal on vabanemise korral garanteeritud töökoht, lähedaste toetus ja kindel elukoht emale kuuluvas korteris. Töökoht on tema jaoks ülitähtis. Kas praegu olemas olev töökoht on olemas ka üheksa kuu pärast, ei ole teada. Uue ametliku töö leidmine ei oleks talle aga lihtne, sest ühiskonna silmis on ta eelkõige siiski eksvang ja kriminaal. S.R toonitab veel, et ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla, samuti järgima kõige rangemaid reegleid ning osalema sotsiaalprogrammides ja tegevustes, mis uue kuriteo riske maandaksid ja aitaksid tal vabaduses õiguskuulekalt toime tulla.
  2. Määruskaebuse esitas ka S.R kaitsja Merike Allikmäe. Ka tema palub kohtumääruse tühistada ja S.R ennetähtaegselt vanglast vabastada. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr

(2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele.

§ 76

lg-t 4 ja Euroopa Nõukogu viidatud soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. S.R puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Kohtumäärus ei sisalda ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamise võimatuks teeksid. S.R-il on vaid üks distsiplinaarkaristus, mille eest teda karistati 7 ööpäeva kartseriga 2 kuu pikkuse katseajaga. See karistus näitab, et tema rikkumist ei ole hinnatud raskeks. Sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ainetest S.R-ilt uvastatud ei ole. Vabanemisfondis on 2

(5)süüdimõistetul 1107,80 eurot ning ta saaks tööle asuda ehitusfirmasse OÜ Fifty-Fifty. Vangistuses on S.R-i einud kõik võimaliku, läbinud kõik ettenähtud tegevused ja asunud paranemise teele. Tema pikemaajaline vangistus ei ole vajalik. S.R soovib pärast karistuse osalist ära kandmist olla õiguskuulekas kodanik, ta on teinud õiged järeldused ja kahetseb puhtsüdamlikult kuritegu. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine eeldab nii vormiliste (formaalsete) kui ka sisuliste (materiaalsete) eelduste täidetust. Maakohus tuvastas, et S.R ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused: ta on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Samuti on tal olemas kindel elukoht. 8. Kaitsja leiab määruskaebuses, et kui formaalsed alused süüdimõistetu vabanemiseks on täidetud, saab teda vanglasse jätta üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mida S.R puhul aga ei ilmne. Nii see ei ole.

§ 76

lg 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sh osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Osundatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Sellisele seisukohale on oma viimase aja praktikas asunud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20, 7. veebruari 2018 määrus asjas nr 1-14-10087, p 33 ja 7. märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Eelöeldu tähendab, et ennetähtaegne vabastamine ei sõltu kuidagi millegi või kellegi n-ö erandlikkusest või tavalisusest: oluline on üksnes retsidiivsusrisk. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud vigu, mis võiks anda aluse kohtumäärus määruskaebemenetluses tühistada. Vaidlustatud lahendist selguvalt on esimese astme kohus S.R vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi tegureid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ka ilmselgelt ebaõiget kaalu.

  1. Kohtumäärusest nähtuvalt võttis maakohus arvesse S.R osas selguvat positiivset teavet: tema osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, temaga toimunud vestlusi majandusliku toimetuleku oskuste parendamiseks ning tema elu- ja töökoha olemasolu. Samu asjaolusid korratakse ka määruskaebustes, midagi täiendavat lisamata. Vaatamata eelosutatud positiivsetele asjaoludele, nägi esimese astme kohus S.R puhul aga neidki tegureid, mis tema vabadusse tulemist ei võimalda, ehk mis räägivad selle poolt, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk siiski püsib.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, s.o näeb

§ 76

lg-s 4 sätestatud kriteeriume hinnates samuti ohtu, et S.R kuritegelik käitumine võib korduda. Esimese astme kohus leidis õigesti, et selline negatiivne prognoos on nähtav juba S.R varasemat elukäiku ja tema karistamise kohta käivaid andmeid vaadates. Nimelt tuleb tähele panna, et süüdimõistetu on vanglates olnud suure osa oma elust: 16 aastat. Ta kannab seitsmendat vangistust, ehk siis ilmselgelt on eelnevad vanglakaristused tema mõjutamisel luhtunud. Praegu on ta vanglas võõra 3

(5)asja rikkumise, kuue kelmuse, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise ning teiste isikute nimele välja antud tähtsate isiklike dokumentide kuritarvitamise eest. Pikad vanglaaastad ning viimase süüdimõistmise aluseks olnud kuriteod viitavad S.R-il välja kujunenud kuritegelikele hoiakutele ning seaduskuulekalt hakkamasaamise oskuste puudumisele. 12. Maakohus tõi asjakohaselt välja sellegi, et uue kuriteo riskile viitavad muudki tegurid. Kõigepealt märkis kohus õigesti, et süüdimõistetu poolt on kuritegude sooritamise oht eriti suur siis, kui ta hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama. Sellele järeldusele määruskaebustes otsesõnu vastu ei vaielda, s.o kaitsja märgib üksnes, et sõltuvust S.R-il diagnoositud ei ole. Sõltuvus võib S.R-il ehk tõesti puududa, aga järeldus – alkohol on vaadeldav süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskitegurina – sellest ei muutu. Küsida tuleb, kas saab olla piisavalt kindel, et vangistuse tõttu 4 aasta jooksul kaine püsimine ja vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine on S.R tarvitamiskäitumist muutnud. Kohtukolleegiumi hinnangul selles vajalikku kindlust ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt läbis süüdimõistetu programmi „Eluviisitreening“ ka eelmise vangistuse ajal, aga vaatamata vanglas veedetud ajale ja sotsiaalprogrammis omandatud teadmistele tema alkoholi tarvitamine jätkus, sh pani ta võõra vara rikkumise (

§ 203lg 1) toime alkoholijoobes olles.

Veel nähtub, et nüüdselt, st 2019. aastal selles programmis osaledes, oli programmi läbiviija hinnangul S.R motivatsioon tarvitamisharjumuste muutmiseks madal. Välja on toodud seegi, et süüdimõistetu ise mõnuainete tarvitamist probleemiks ei pea. Eelmärgitut silmas pidades ei ole seega võimalik arvestada, et S.R enam alkoholi ei tarvitaks, ehk et kõnealune riskitegur poleks aktuaalne. Tõsi,

§ 75

lg 2 p 8 ja lg 4 annavad kohtule võimaluse kohustada süüdimõistetut osalema sotsiaalprogrammides või muudes sarnastes tegevustes. Samas ei näe kohtukolleegium sellel soovitavat tulemust juhul, kui süüdimõistetu motivatsioon alkoholist hoiduda on kesine. 13. Veel tõi maakohus riskitegurite osas välja, et S.R kuritegeliku käitumise oht suureneb, kui ta satub majanduslikesse raskustesse. Kuna süüdimõistetu kannab mh vangistust majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude eest, on taoline hinnang põhjendatud. Tõsi, S.R-il on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama, ehk tal on justkui olemas kõik selleks, et seaduskuulekalt hakkama saada. Paraku ei pruugi sellest S.R puhul piisata. Elupaik ja abi saamise võimalus pereliikmetelt oli S.R-il ka kuritegude sooritamise ajajärgul. Samuti selgub vangla koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu enda sõnul on ta kuritegusid toime pannud ka ajal, mil tal töö oli. See tähendab, et S.R võib soovida kuritegudega lisa teenida ka ametlikult töötamisega paralleelselt. Ja loomulikult ei või ka unustada, et mitte kõik süüdimõistetu kuriteod polnud ajendatud soovist saada rahalist kasu või tulu mingil muul moel (nt

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu).

  1. Lisaks S.R varasema elukäiku ja karistuse kohta käivatele andmetele tõi maakohus uue kuriteo toimepanemise ohule osutavana välja, et kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus ebaviisaka käitumise eest. Kui süüdimõistetu ei suuda end vanglas ülal pidada õiguskuulekalt, on tõesti põhjust kahelda tema sellises suutlikkuses ja motiveerituses ka vabaduses. Tõsi, kaitsja leiab, et süüdimõistetule määratud karistust arvestades ei hinnanud vangla tema rikkumist raskeks. Kaitsja taoline järeldus ei ole põhjendatud: VangS § 73 lg 1 p-des 1–4 loetletud distsiplinaarkaristustest on kartserisse paigutamine raskeim. Seda olenemata sellest, kas karistuse üle otsustav vanglaametnik pidas võimalikuks seda VangS § 65 lg 2 alusel tingimisi täitmisele mitte pöörata või ei.
  2. Eeltoodud asjaoludel kahtleb ka ringkonnakohus S.R edasises õiguskuulekuses. Taoline hinnang välistab aga tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise. Kindlasti ei ole tema vabadusse lubamine põhjendatud sellega, et vabanemine käitumiskontrolli kohaldamisega oleks ühiskonnale turvalisem kui see on vangistuse lõpuni ärakandmise järel. Seni kuni S.R on vanglas, on ühiskond tema eest märksa kindlamalt kaitstud, kui ta oleks seda S.R vabaduses viibimise 4

(5)ajal – seda ka juhul, kui vabaduses peaks S.R alluma käitumiskontrollile. Sel põhjusel tulebki S.R-i hoida vanglas kuni tema tähtaegse vabanemiseni (v.a kui järgi jäänud vangistusaja jooksul ilmnevad mingid ootamatud (nt S.R tervist puudutavad) asjaolud). Seda, et S.R tähtaegsel vabanemisel tema käitumist ei kontrollita, tuleb lihtsalt aktsepteerida: seadusandja on pole pidanud vajalikuks seada inimesele tähtaegse vabanemise korral käitumiskontrolli (v.a erandlikud juhtumid: vt

§ 871). 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. juuni 2020 määruse muutmata ning S.R ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  2. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe&Partnerid määruskaebemenetluses S.R-ile osutatud riigi õigusabi eest tasu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 40 minutit. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 43,20 eurot kui määruskaebemenetluse kulu S.R-ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.