Obsah (8)

§ 121§ 65§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 83

1-18-8216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Narva Kriminaalasja number 1-18-8216 (18233000715) Kohtunik Merit Bobrõše

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3; § 120 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav C.G isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud koduvalt, viimati: - 28.06.2017 Viru Maakohtu otsusega

§ 121lg 1 järgi, rakendades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1, 3, § 69 lg 1, 3, 4 sätteid vangistusega 4 kuud ja 26 päeva, mis asendati 146 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaga 1 aasta. Karistus on kantud tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 11.06.2018; vahistatud Viru Maakohtu 12.06.2018 määrusega kaheks kuuks, vahistamist pikendati kuni 11.10.2018; hilisemas menetluses ei ole tõkendit kohaldatud Oleg Gorškaljov Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p -st 5, § -st 249 ja § -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada C.G süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada C.G süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) 1 1-18-8216 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista C.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.06.2018 kuni 11.10.2018, s.o 4 (neli) kuud. Ärakandmata karistus on 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta C.G-le mõistetud ja ärakandmata 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata, kui C.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. C.G kohustub: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kohtuotsuse jõustumisest 2 nädala jooksul. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 23.10.2018. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu I B eraelu või muude isikuõiguste kaitseks C.G-le lähenemiskeeldu. Keelata C.G-l läheneda I B (ik xxxxxxxxxxxx) lähemale kui 10 meetrit. Keelata C.G-l võtta I B ühendust sidevahendite (post, telefon, internet, sotsiaalvõrgustikud) kaudu. Lähenemiskeeld kehtib tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendiks olevad andmekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida C.G-le kuuluv musta värvi kummist nui ja nuga, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (27.06.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2178) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista C.G-lt Eesti Vabariigi kasuks: - sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab C.G tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja kaitsjatasu näol kogusummas 1 470 eurot, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul, igakuiselt mitte vähem kui 122,50 eurot. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 60 (kuuskümmend) eurot ja ekspertiisikulud kogusummas 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot jätta riigi kanda. 2 1-18-8216 Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700054828 ning selgitus „ C.G , 1-18-8216, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. C.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 01.11.2016 ja 28.06.2017 otsustega

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 121

lg 1 järgi kriminaalkorras karistatud, 05.06.2018 kella 20.30 paiku xxx maja trepikojas lõi oma elukaaslast I B kahel korral rusikaga näkku. Seejärel õues haaras C.G ühe käega kinni kannatanu I B kaelast ja hakkas teda kägistama. Oma tegevusega tekitas C.G kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse C.G selles, et ta tõukas 06.06.2018 kella 11.30 paiku xxx asuva elumaja trepikojas alaealise lapse juuresolekul oma elukaaslast I B jõuga trepikojast korterisse, tekitades kannatanule sellega füüsilist valu. Sel moel pani C.G toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

C.G süüdistatakse selles, et ta 05.06.2018 kella 20.30 paiku xxx elumaja hoovis, vahetult peale oma elukaaslase I B kehalist väärkohtlemist, näitas viimasele kaasas olevat kumminuia ning ähvardas I B kehavigastuste tekitamisega. Ähvarduse tagajärjel tajus kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist. Samuti ähvardas C.G 10.06.2018 kella 22.00 paiku oma elukaaslast I B telefoni teel tapmisega, öeldes kannatanule: „Ma ootan sind trepikoja juures, mul on kaasas nuga ja kurikas, ma tapan sind ära“. Kannatanu, olles teadlik, et C.G valduses on kurikas ja nuga, tajus reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist. 11. juunil 2018 kella 00.15 paiku avas C.G kiirreageerijatele ukse aadressil xxx, hoides käes nuga ja kurikat. Sel moel pani C.G toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas C.G , tema kaitsja O. Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus C.G süüdimõistmist: -

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega; -

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista karistuseks 1 aasta pikkune vangistus.

Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud 4 kuud ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista 8 kuud vangistus, mis jääb tingimisi

§ 74alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.

Katseaja jooksul 3 1-18-8216 kohustub C.G järgima

§ 75lg 1 p -des 1-6 ning lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatut. Kr

MS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu I B eraelu või muude isikuõiguste kaitseks C.G-le lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat. C.G-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest 720 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumise st 1 aasta jooksul igakuise maksena mitte vähem kui 122,50 eurot kuus. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasukulu ning ekspertiisikulu 890 eurot jäävad vastavalt riigi kanda ja välja mõistmata.

1. 23.10.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et saab aru kohaldatud lähenemiskeelust ja selle rikkumise tagajärgedest. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kannatanu eraelu kaitseks on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu kokkuleppes määratletud kriteeriumide alusel ja tähtajal. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4