KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-20-2633 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi O.S-i (isikukood ) vangistusest XXX

) § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust O.S-ile Viru Maakohtu 23.

oktoobri 2018 otsusega mõistetud ja temal kandmata 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitvangistuseks loeti 1 aasta 1 kuu. O.S-i karistusaeg algas

1. aprillil 2020 ja see lõpeb
2. mail
5. augustil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid O.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
6. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
7. Viru Maakohus jättis
8. septembri 2020 määrusega O.S-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised.

§ 76lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed alused O.S-i vabastamiseks on täidetud.

Täitmata on aga elektroonilise valve rakendamise tingimused: süüdimõistetu tahab elama minna ema juurde, kuid ema ei soovi poja asumist enda korterisse ega ole andnud ka nõusolekut elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elada saaks O.S kas varjupaigas või ühiselamus, ehk kindlat elukohta tal poleks. Samuti ei esine süüdimõistetu vabastamise materiaalseid eeldusi. O.S-il on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kuriteo sooritas ta katseajal, mis oli talle määratud Viru Maakohtu

1. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-
2. Korduvad kriminaalkaristused, varasem vangistus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal osutavad sellele, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud elama õiguskuulekalt. Tema pikaajaline käitumismuster näitab, et ta tegutseb emotsiooni ajel ega suuda enda käitumist kontrollida. Selliselt on ta ohuks teistele inimestele. O.S-i puhul esineb ka enesevigastamise risk.
3. aasta augustis on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o teda on eraldatud lukustatud kambrisse ning vanglasiseselt on piiratud tema liikumis- ja suhtlemisvabadust. Ka O.S-i vabanemisjärgsed elutingimused on kuritegeliku eluga jätkamiseks soodsad. Kindlat töökohta tal pole ja elama saaks ta minna varjupaika või ühiselamusse. Süüdimõistetu seisaks silmitsi materiaalselt raske olukorraga. Ka on tal vangla andmetel kalduvus kuritarvitada sõltuvusaineid. Seega kokkuvõtvalt ei teki O.S-i puhul veendumust, et ta võiks vabaduses seaduskuulekalt elada.
4. Maakohtu määruse peale esitas
5. septembril 2020 määruskaebuse O.S-i kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja märgib, et O.S on vanglas käitunud korralikult, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal pole ja ta on ka töötanud. Alkoholi- ja narkosõltuvust süüdimõistetul ka diagnoositud ei ole. Narkootikumide tarvitamise eest karistati teda viimati
6. aastal ja O.S-i väitel ta enam uimasteid ei tarvita. Süüdimõistetu ei taha suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabaduses on ta nõus igasuguse tööga, samuti on talle määratud töövõimetuspension. Ka soovib O.S täita kontrollnõudeid ja on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Eeltoodud andmete põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma. Ringkonnakohtu seisukoht
7. O.S kannab vanglas liitkaristust teise astme kuritegude eest. Teise astme kuriteo toime pannud isiku puhul on süüdimõistetul võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ühe kolmandiku karistusaja ärakandmise järel, kuid seda vaid elektroonilise valve kohustusega (

§ 76lg 1 p 1).

Maakohus tuvastas, et O.S on nõutava aja vanglas olnud, kuid temale elektroonilise valve rakendamise tingimused on täitmata: tal ei ole elektroonilise valve kohaldamiseks sobivat kindlat elukohta. O.S-i ema teda enda juurde ei võta ning ta saaks elada üksnes ühiselamus või turvakodus, mille osas konkreetsed kokkulepped aga puuduvad. Määruskaebuses ei ole kaitsja vaidlustanud esimese astme kohtu järeldust, et O.S-il pole vabaduses elektrooniliseks valveks sobilikku elupaika. Ka ei ole kaitsja nimetanud, et vaidlustatud kohtumääruse tegemisest möödunud aja jooksul oleks süüdimõistetu sellise koha endale leidnud. See tähendab aga, et maakohus ei saanud O.S-i ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla vabastada ning seda ei saa teha ka ringkonnakohus. 7. Edasi asus maakohus seisukohale, mille kohaselt ei saa O.S-i ennetähtaegselt vanglast vabastada ka seetõttu, et tema õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus ei ole tema vabastamiseks piisavalt kõrge. Ringkonnakohus nõustub sellegi seisukohaga. O.S-i retsidiivsusriski tuleb jaatada juba tema eelneva elukäigu andmete põhjal. Tal on koguni seitse kehtivat kriminaalkaristust ning seda eranditult vägivallakuritegude eest. Ka vanglas pole O.S esmakordselt. Kusjuures praeguse vanglakaristuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime katseajal. Eelnev näitab, et süüdimõistetu on oma käitumiselt vägivaldne ning korduvad karistamised, sh varasem pikaajaline (ligikaudu 12 aastat) vanglas viibimine, seda muutnud ei ole. Samuti pole O.S-i kontrollimisel ja mõjutamisel olnud küllaldased katseaja ega käitumiskontrolli tingimused. Oleks naiivne arvata, et vaid viis kuud kestnud vangistus oleks O.S-i eelnevate 2