Obsah (10)

§ 423§ 65§ 69§ 63§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 4231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-188 (20261000882) Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörid Katerin Hovi ja Prokurörid Meelis Juursoo Süüdistatav V.Q isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxx; töötu; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; karistatus: 1 kehtiv väärteokaristus, 2 kehtivat kriminaalkaristust; viimati karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 06.10.2017. a otsusega

§-de 329 ja 424 järgi 1-aastase vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel 656 tunni üldkasuliku tööga; Tartu Maakohtu 05.12.2018.

a määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele ja Tartu Maakohtu 03.06.

1. a määrusega vabastati vangistuse kandmiselt enne tähtaega, katseaeg lõppes 19.12.2019; tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.10.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1
2. Tunnistada süüdi V.Q

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ning

§ 63

lg-st 1 lähtudes mõista

§ 424lg 2 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata V.Q eelvangistuses viibitud aeg 30.

– 31. oktoober 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja määrata, et V.Q-l tuleb ära kanda veel 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74lg 2 alusel määrata, et V.Q-l tuleb kohe ära kanda 1 (üks) kuu vangistust.

1. Kohustada V.Q-d ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks V.Q vanglasse saabumise aeg.
2. Jätta ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui V.Q ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

V.Q peab: 5.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx;x kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada V.Q-d osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada V.Q-d registreerima ennast 1 (ühe) kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutusest määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada V.Q-d tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 1 (ühe) kuu jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja 2 mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 9.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 3.

veebruarist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui V.Q asub kandma käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui V.Q vabaneb selle karistuse kandmiselt.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista V.Q-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 90,80 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 966,80 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb V.Q-l tasuda menetluskulud kokku 966,80 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 80,57 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb tasuda 80,53 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistuse sisu 3 1 V.Q-d süüdistatakse

§ 423toimepanemises.

ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo

§ 4231järgi süüdistatakse V.Q-d selles, et tema, olles 5.

oktoobril 2017 ja

1. juulil 2018 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt
2. oktoobril 2020 kella 20:46 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kategooria juhtimisõiguseta. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani V.Q toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse V.Q-d selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 6.

oktoobri 2017. a otsusega karistatud

§ 424järgi, juhtis uuesti tahtlikult 30.

oktoobril 2020 kella 20:46 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,82 milligrammi alkoholi. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Tulenevalt LS § 69 lg 2 p-st 1, loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V.Q toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav V.Q ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 1 V.Q tuleb süüdi tunnistada

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1, tuleb teda karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata V.Q eelvangistuses viibitud aeg 30.

– 31. oktoober 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust, mille kandmise algusaega arvata alates V.Q vanglasse saabumisest. Ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V.Q ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Samuti juhul, kui V.Q täidab tema nõusolekul talle

§ 75lg 4 alusel pandud järgmisi kohustusi.

Esiteks registreerib end 1 kuu jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Ning teiseks teeb 1 kuu jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT 4 analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 11. Mõista V.Q-lt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 90,80 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 966,80 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides. 1 V.Q tuleb süüdi tunnistada

§ 423ja § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu 90,80 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada V.Q-l menetluskulud kogusummas 966,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5