← Eesti

1-21-4680/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2022 1-21-4680 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Marek Bander (isikukood 39011146514) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Anne Vissak Lõuna Ringkonnaprokuratuur Marek Bander RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Marek Banderile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Marek Banderilt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Marek Bander tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p-de 1, 4, 6, § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8 § 263 lg 1 p 1, § 4231 ja § 424 järgi. Talle mõisteti karistuseks kokku 11 aastat vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmata karistuse pikkuseks loeti 10 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
  12. aprilli
  13. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  14. detsembri 2016 otsus osaliselt ja M. Banderile määrati karistuseks 9 aastat vangistust. Tartu Maakohtu
  15. augusti
  16. a otsusega tunnistati M. Bander süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes M. Banderile mõistetud karistuse - 5 aastat vangistust, kaetuks Tartu Ringkonnakohtu
  17. aprilli
  18. a kohtuotsusega nr 1-16-2855 mõistetud 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates
  19. veebruarist
  20. a.
  21. Tartu Vangla esitas
  22. veebruaril 2022 maakohtule materjalid M. Banderi vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ega prokuratuur M. Banderi vabastamist ei toeta. M. Bander ise soovib vabaneda ja tema tingimisi vabastamist toetab ka kaitsja.
  23. Tartu Maakohtu
  24. märtsi
  25. a määrusega jäeti M. Bander tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  26. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused M. Banderi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi.
  27. Analüüsides vangla iseloomustust, prokuratuuri seisukohta ja materiaalseid aluseid (KarS § 76 lg 4 järgi), leidis kohus kokkuvõtlikult järgmist.
  28. Kantud karistus ei ole rehabiliteerivat eesmärki täitnud. Süüdimõistetu ei ole täielikult aktsepteerinud toimepandud kuritegudest tulenevat vastutust. Ta küll tunnistab osaliselt süüd, ent pisendab seda endiselt. Erinevalt kohtuistungil väljendatust, ei olnud M. Banderi roll passiivne, vaid ta näitas üles initsiatiivi. Tartu Maakohtu
  29. augusti
  30. a otsusega nr 1-214680 mõisteti muu hulgas M. Bander süüdi selles, et tema koos teise süüdimõistetuga nõudis juhatuse ainuliikmelt sõiduki üleandmist, põhistades nõudmist käitumuslikult oma füüsilisest üleolekust lähtuva ohuga kannatanu kehalisele puutumatusele ning ähvardades keeldumise korral osaühingu hoone süüdata. Tartu Maakohtu
  31. detsembri
  32. a kohtuotsuse nr 1-162855 kohaselt pani M. Bander toime mitmeid kuritegusid.
  33. detsembril
  34. a kägistas M. Bander kannatanut kätega kaelast, tõmbas kõrvadest ja juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning lagipähe Y-kujulise marrastuse ja punetuse kõrvalestadel, samuti ähvardas siduda kannatanu nööriga auto taha lohisema, mistõttu kannatanu andis süüdimõistetutele raha.
  35. detsembril
  36. a peksis M. Bander koos teise süüdimõistetuga kannatanut jalgade ja rusikatega kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samal päeval Võrus Kreutzwaldi tänaval ähvardas M. Bander kannatanut tapmisega, võttis tal käega kaelast kinni ja lubas kõrisõlme puruks tõmmata, millega tekitas M. Bander kannatanus hirmu oma elu ja tervise pärast.
  37. veebruar
  38. a Võrus asuvas Ex kohvikus peksis M. Bander kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pähe, tekitades kanntanule ämblikvõrkkesta aluse verevalumi vasaku suuraju poolkera piirkonnas nahamarrastused näole, nahaalused verevalumid vasaku silma ülalauale, paremale ja vasakule oimupiirkonda ning kriimustuse paremale labakäele. Eelnevast tulenevalt on selgelt eristatav, et M. Banderi teopanus kuritegude sooritamisel ei ole olnud passiivne, vaid ta on tegutsenud aktiivselt, kasutades oma tegudes olulisel määral vägivalda. Seega pole süüdlane tegelikult ja sisuliselt teadvustanud endale toimepandud tegude raskust ning aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. M. Banderi kuritegude dünaamika on olnud ühiskonnale ohtlik, puudutades mitmeid erinevaid isikuid, kelle suhtes on vägivallakuritegusid toime pandud.
  39. M. Bander on varasemalt kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud talle pandud kohustusi kohusetundlikult täita. Iseloomustusest lähtuvalt asus kohus seisukohale, et M. Bander avaldab sõnades seaduskuulekusele asumise hoiakut, ent tema käitumine näitab vastupidist. Puuduvad asjaolud, millele tuginedes väita, et seekordne vangistus on süüdimõistetu käitumises toonud olulised muudatused ja et uute kuritegude risk oleks praegusel ajal piisavalt madal.
  40. M. Banderi karistusaeg lõpeb
  41. veebruaril
  42. Käitumiskontrollile saab isikut määrata mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega lõppeks käitumiskontroll aasta enne 2 karistuse kandmise aja lõppu ja järelevalve M. Banderi tegevuse osas jääks karistuse kandmise lõpuni olematuks, sest kohalduks vaid katseaeg.
  43. M. Banderi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist. Senine karistus ei ole retsidiivsusohtu piisavalt maandanud. Seda ei suudaks teha ka käitumiskontrollile allutamine ning lisakohustuste määramine. Üksnes mõne positiivse teguri olemasolust ei piisa selleks, et langetada retsidiivsusohtu. Kohtul puudus kindel veendumus, et M. Bander ei hakka vabaduses panema toime uusi kuritegusid. MÄÄRUSKAEBUS
  44. Määruskaebuses palutakse tühistada Tartu Maakohtu
  45. märtsi
  46. a määrus ja teha uus määrus, millega vabastada M. Bander tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt.
  47. Maakohtu määruse põhjenduste osa seisneb valdavalt vangla iseloomustuse kopeerimises. Iseloomustuses endas on palju asjakohatut infot (nt et M. Bander heideti pärast
  48. klassi koolist välja või osalemine
  49. a arvuti algkursusel). Nimetatud sündmused on toimunud 12 aastat tagasi ning on seotud karistusega, mis praeguseks kustunud. M. Bander kannab karistust
  50. detsembri
  51. a kohtuotsuse järgi, mistõttu on tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oluline anda tema praegusele karistusajale hinnang.
  52. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb asjaolusid vaagida kogumis. Esmajoones aga hinnata isiku käitumist vangistuses, alles seejärel muid asjaolusid. M. Banderi käitumise karistuse kandmise jooksul on kohus jätnud hindamata ning tõsikindlatele faktidele toetuvad järeldused, miks M. Banderit vabastada ei saa, puuduvad. M. Banderil mitte üksnes ei puudu distsiplinaarkaristused, vaid ta on juba 6-aastase vangistuse jooksul karistamata. Sellele olulisele asjaolule ei ole kohus hinnangut andnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud mitmeid sotsiaalprogramme („Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“) ning kinnistavaid vestlusi. Tagasiside programmidele on positiivne – M. Bander osales aktiivselt, analüüsis vajalikke muutusi ning võttis toimepandud tegude eest vastutuse ega süüdistanud asjaolusid, teisi inimesi, keskkonda jne. Ta kinnitas programmi läbiviijatele, et on õppinud konfliktiolukordadega toime tulema. Maakohus ei ole sotsiaalprogrammides osalemist ning omandatud oskustele omapoolset hinnangut andnud.
  53. M. Banderi viimase otsusega mõisteti talle karistus teo eest, mis oli toime pandud enne
  54. detsembri
  55. a kohtuotsust. Riigi tegevusetust kriminaalasjade menetlemisel erineval ajal ei saa M. Banderile ette heita. Kui kõik teod oleksid menetletud koos, oleks M. Banderil vaid üks kehtiv karistus. Seda tuleks ka arvestada.
  56. Väär on kohtu seisukoht, nagu poleks M. Bander oma vastutust täielikult aktsepteerinud. Kohtuistungil kahetses M. Bander kuritegude toimepanemist ja kinnitas, et on saanud pikka aega järele mõelda, mis on õige, mis väär. Seega ei vasta kohtu järeldused kohtuistungil kindlaks tehtud asjaoludele.
  57. Kaitsja selgitas istungil, et teos, mille eest M. Bander
  58. a süüdi tunnistati, oli tal passiivsem roll teistest osalenud isikutest. See nähtub nii kindlakstehtud faktilistest asjaoludest kui ka sellest, et M. Banderi karistuse pikkust ei muudetud. Kohus jättis need argumendid käsitlemata. 3
  59. M. Banderi vabastamise eeldustest ei käsitlenud kohus veel asjaolusid, et tal on töö- ja elukoht. Ta on vanglas igal võimalusel töötanud (sh pikka aega majandustöödel) ning tasub võlgnevusi.
  60. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, mille kohaselt väljendab M. Bander vaid sõnalist valmisolekut asuda seaduskuulekale teele. Kohus on hinnanud ka juba kustunud karistusi (sh kriminaalhoolduse kulgemist 14 aastat tagasi, mil M. Bander oli veel alaealine). Viitamine kustunud karistustele on asjakohatu, ent kohus on seda kasutanud ühena peamistest argumentidest M. Banderi mittevabastamiseks.
  61. Märkimist väärib seegi, et Tartu Vangla
  62. oktoobri
  63. a otsusega paigutati M. Bander avavanglasse. Vangla jõudis järeldusele, et kinnipeetava käitumine vangistuses on hea. Seoses uue kriminaalmenetlusega enne
  64. a kohtuotsust toime pandud teo osas paigutati ta tagasi kinnisesse osakonda. Peale
  65. augusti
  66. a karistust paigutati M. Bander tagasi avavanglasse, kus ta liigub järelevalveta väljaspool vanglat, käib tööl ja kodukülastustel. Alates
  67. jaanuarist 2022 töötab ta puidutööstuses. Probleeme seoses liikumistega ei ole vangla täheldanud. M. Banderi üldine käitumine on õiguskuulekas. Ka seda ei ole maakohus käsitlenud.
  68. Tähelepanuta on jäetud ka kinnipeetava isiklikus toimikus olevad käskkirjad (
  69. maist ja
  70. augustist 2021), millega M. Banderile avaldati kiitust hea ja motiveeritud töö eest sööklas abitöölisena ning talle määrati ühekordne lisatasu 30% töötasust.
  71. Maakohus on jätnud hindamata olulised M. Banderi karistuse kandmist puudutavad asjaolud ja jõudnud kustunud karistustele tuginedes põhjendamatult järeldusele, et M. Bander tuleb jätta vabastamata. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu
  72. aprilli
  73. a kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 antud juhiseid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  74. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et süüdlase tingimisi ennetähtaegse küsimuse lahendamisel tuleva vaagida asjaolusid kogumis. Isiku võimaliku edasise käitumise osas annab tõepoolest teavet esmajoones tema käitumine vangistuses. Küll aga ei ole see asjaolu ringkonnakohtu hinnangul primaarne – sest riigikohtu praktikas ollakse ka seda meelt, et kohus võib jätta süüdimõistetu siiski vabastamata põhjusel, et kuriteo asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 3-1-1-12-17 p-d 20–21; 1-09-14104/142 p 21).
  75. Ringkonnakohus ei saa nõustuda etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud M. Banderi käitumise karistuse kandmise aja jooksul hindamata. Määruses on osutatud distsiplinaarkaristuste puudumisele, samuti viidatud sellele, et M. Bander on vangistuse jooksul läbinud mitmeid sotsiaalprogramme („Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“) ning kinnistavaid vestlusi. Vangla iseloomustuse tsiteerimisel on kohus arvestanud sellegagi, et tagasiside programmidele on positiivne. Samuti ei jätnud maakohus arvestamata seda, et isikul on elukoht.
  76. Maakohtu määruse põhjenduste osas refereeritakse tõepoolest palju vangla iseloomustust. Samas ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et iseloomustuses endas on palju asjakohatut infot (nt pärast
  77. klassi koolist väljaheitmine või osalemine
  78. a arvuti algkursusel). Ehkki nimetatud sündmused on toimunud 12 aastat tagasi, annab isiku haridustee ja üldine suhtumine haridusse teavet tema võimaluste kohta vabanemisel, sh tööturul. Näiteks võib haridustee kulg anda teavet 4 sellest, kui aldis on inimene võtma vastu tööpakkumisi, mis eeldavad lisaoskuste omandamist või enesearengusse panustamist. M. Banderi iseloomustusest nähtub tema veendumus, et hariduse puudumine oluliselt töökoha leidmist ei takista. Samas on isiku töö ja majandusliku toimetuleku osas täheldatud nii riski kui ka ohtlikkust. Näiteks ei ole M. Bander vangla iseloomustuse kohaselt Töötamise registri (TÖR) järgi vabaduses viibitud ajal ametlikult töötanud. Ta ei ole erialast haridust omandanud ning on töötanud väidetavalt mitteametlikult ehituse valdkonnas (tl 6). Samal ajal aga näitab süüdlase elukäik, et ta tegeles enne kinnipidamisasutusse sattumist väljapressimiste ja vargustega ning võttis kiirlaenusid, oli elatise võlgnik ega pidanud võlgade tasumist oluliseks (tl 6). Alles vangistuses töötamise ajal asus ta nõudeid tasuma töötasust. Küll aga on
  79. jaanuaril
  80. a seisuga võlg endiselt väga suur – 19 420, 83 eurot. Seega võib kahtlemata majanduslik toimetulek kujuneda isegi ametliku töökoha saamise korral raskeks arvestades nii võlakohustusi, ametliku tööharjumuse puudumist kui ka isiku hoiakuid (iseloomustuse kohaselt töötas M. Bander mitteametlikult selleks, et hoiduda võlgade tasumisest ning elas enne vangistust üle oma võimete). Ehkki praeguse vangistuse jooksul on M. Banderi mõttemaailmas toimunud teatav nihe – ta kinnitas, et teadvustab endale võlgu ja vajadust neid tasuma hakata, ei väljendanud ta seda iseloomustuse kohaselt täie veendumusega (tl 6).
  81. Kaitsja heidab ette veel seda, et M. Banderi viimase otsusega mõisteti talle karistus teo eest, mis oli toime pandud enne
  82. detsembri
  83. a kohtuotsust. Riigi tegevusetust kriminaalasjade menetlemisel erineval ajal ei saa M. Banderile ette heita. Kui kõik teod oleksid menetletud koos, oleks M. Banderil vaid üks kehtiv karistus. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu heita maakohtule ette sellele väitele tähelepanu pööramata jätmist. Nimelt on M. Banderil kaks kehtivat kriminaalkaristust, ning kohtu poolt oleks olnud meelevaldne jätta üks karistustest arvestamata vaid seetõttu, et kriminaalasja menetleti hiljem.
  84. Kaitsja etteheide kohtulahendile seisneb selleski, et teos, mille eest M. Bander
  85. a süüdi tunnistati, oli tal passiivsem roll teistest osalenud isikutest. See nähtub nii kindlakstehtud faktilistest asjaoludest kui ka sellest, et M. Banderi karistuse pikkust ei muudetud. Kohtule heidetakse ette nende argumentide käsitlemata jätmist. Maakohtu määruses on välja toodud M. Banderi teokirjeldus, millest ei nähtu, et tema roll oleks olnud teistest osalenud isikutest passiivsem. Välja toomist väärib asjaolu, et M. Bander tunnistati Tartu Maakohtu
  86. augusti
  87. a otsusega süüdi kokkuleppemenetluses. Kokkuleppe sõlmimisega nõustunud ja selle sõlminud prokurör, süüdistatav ja kaitsja väljendavad selle toiminguga sisuliselt soosingut lõpetada tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamine ning tahet loobuda tõendite kohtulikust suulisest ja vahetust uurimisest. Kohus aga otsustab tõendamiseseme asjaolu olemasolu või puudumise üle kriminaaltoimikuga tutvumise ja süüdistatava küsitlemise tulemina kujuneva veendumuse järgi. Kohtuotsuses ei pea ta esitama kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitavat põhistust. Järelikult ei ole ka täitmiskohtunikul kohustust hakata tegema kindlaks kuriteo faktilisi asjaolusid. Samuti ei saa karistuse pikkuse muutmata jätmisest teha järeldusi sellest, et M. Banderi roll oli teistest kaassüüdistatavatest väiksem. M. Banderile määratud karistus – 5 aastat vangistust KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi, pole sugugi väike. Kuriteo toimepanemisest oli möödunud kaua aega, mis võis karistuste liitmist mõjutada. Nii või teisiti saab selline oletus siiski olla üksnes spekulatiivne, sest põhistatud otsust (kust oleksid nähtunud kohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta) antud asjas ei koostatud. 5
  88. Eelnevaga haakub ka maakohtu tõdemus, et M. Bander täiel määral oma vastutust aktsepteerinud ei ole. Kuriteo asjaolude all analüüsis kohus ka neid süüdimõistetu tegu iseloomustavaid aspekte (vägivaldus, teopanus), mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada. Samuti osutas kohus asjaolule, et M. Bander pani toime eriliigilisi kuritegusid. Süüdlase varasem kalduvus panna toime kuritegusid korduvalt ning tema vägivaldsus omavad ka ringkonnakohtu hinnangul kaalu retsidiivsusriski hindamisel. Tartu Maakohtu
  89. detsembri 2016 otsusestki nähtub, et M. Banderit iseloomustavat vägivaldsust ja agressiivsust oli maakohtul võimalik istungitel tajuda kannatanute ja tunnistajate ütluste andmise ajal. Viimased olid ilmselgelt hirmul ja kartsid ütlusi anda. Ühtlasi kujunes maakohtul veendumus, et M. Banderi kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud ja ta naudib hirmu, mida kannatanutes tekitab. Sellega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus apellatsioone läbi vaadates. Ka see viitab asjaolule, et M. Banderi roll kuritegude toimepanemisel ei olnud väike. Kohus osutas ka M. Banderi kuritegude dünaamikale, mis on olnud ühiskonnale ohtlik puudutades mitmeid erinevaid vägivallakuritegude ohvreid.
  90. Mis puudutab kaitsja hinnangut, nagu oleks M. Bander oma vastutust kohtuistungil siiski täielikult aktsepteerinud, siis tõepoolest rääkis isik istungil, et tegude toimepanemise hetkel (s.o 6-7 a tagasi) ei saanud ta aru, et oleks midagi valesti teinud. Nüüd aga on ta valest käitumisest aru saanud ja kahetses kuritegude toimepanemist. Ta on saanud pikka aega õige ja vale käitumise osas järele mõelda. Kohtukolleegiumi hinnangul on positiivne, kui M. Bander oma tegudest aru saab ning neid kahetseb. See näitab, et karistuse individuaalne õigustus, mis tuleneb inimese kõlbelisest olemusest tingitud vajadusest oma süüd lunastada, on oma eesmärki täitmas. Samas aga hinnates kogumis M. Banderi selgitusi (mille kohaselt oli tema roll passiivne) ja vangla ning prokuratuuri seisukohta, leidis maakohus, et vangla iseloomustusest nähtuvalt väljendab M. Bander sõnades hoiakut asuda seaduskuulekale teele, kuid tema käitumine näitab vastupidist. Kohus nõustus ka prokuröriga selles, et uusi ajaolusid, mis annaksid alust arvata, et seekordne karistus on toonud süüdimõistetu käitumisse olulised muutused, ei ole. Seetõttu ei pidanud kohus M. Banderi puhul uute kuritegude toimepanemise riski praegusel hetkel piisavalt madalaks. Kuna tegu on kaalutlusõigusel põhineva ohuhinnanguga, mida maakohus on põhjendanud, siis rikkumist ringkonnakohus siin ei näe. Kohtukolleegium nõustub vangla arvamusega selles, et kontrollitud keskkonnas on reaalseid muutusi keeruline hinnata, isegi kui isik sõnades avaldab kõrget valmisolekut muutusteks.
  91. Vaidlustatavale lahendile on ette heidetud veel sedagi, et tähelepanuta on kinnipeetava isiklikus toimikus olevad käskkirjad (
  92. maist ja
  93. augustist 2021), millega M. Banderile avaldati kiitust hea ja motiveeritud töö eest sööklas abitöölisena, ta ei ole ühegi kuriteokaaslasega suhelnud ja on vanglas igal võimalusel töötanud (sh pikka aega majandustöödel) ning tasub teenitud tasust võlgnevusi. Kohtukolleegium leiab, et paratamatult ei ole võimalik anda määruses hinnangut absoluutselt kõikidele toimikumaterjalis sisalduvatele käskkirjadele ega süüdlase kohtuistungil antud selgitustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see aga maakohtu põhistatud määruse tühistamist. Negatiivne suhtlusringkond pole ainus M. Banderi uue kuriteo riskitegur vabaduses - vangla on täheldanud, et seda riski võivad suurendada ka ebastabiilne sissetulek, rahalise kasu saamine, kuritegelikud hoiakud, alkoholi tarvitamine ja impulsiivsus.
  94. Iseenesest on positiivne asjaolu, et M. Bander on paigutatud avavanglasse, käib tööl ning tema käitumine vangistuses on hea. Sellele vaatamata ei kaalu ka ringkonnakohtu jaoks süüdlase karistusaegne käitumine üles kuritegude asjaolusid ega välista süüdlase isikust tulenevaid uue kuriteo riske. Võimalik, et viimase karistuse kandmise ajal on M. Bander 6 tõepoolest muutunud. Kohtukolleegiumi arvates oleks M. Banderi uue kuriteo riskifaktoreid arvestades siiski oluline tema karistuse kandmise jätkumine avavanglas, kus süüdimõistetu saaks kinnistada tööharjumusi ja mõnevõrra vabamates tingimustes tegeleda oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega ning seaduskuulekate hoiakute kinnistamisega.
  95. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ainus sobimatu kaalutlus kohtupraktika mõttes on arvestamine kriminaalhooldustega, mis ebaõnnestusid varasemate (juba kustunud) karistuste kandmise ajal. See aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist, sest muid ebaõigeid kaalutlusi ringkonnakohus ei tuvastanud. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Banderi karistuse eesmärgid on täidetud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
  96. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 150 minutit. Kaitsja palub määrata Advokaadibüroole Sirje Must riigi õigusabi tasu 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  97. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Banderi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.