Obsah (4)

§ 75§ 214§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 29. august 2023 1-21-46

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks; loa elu-, töö- või õppimiskoha 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel kohustada Marek Banderit katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) otsima endale töökoha 14 päeva jooksul pärast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud perekonnaliikmed ilma kriminaalhooldaja vastava loata.

1. Määrus Marek Banderi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Marek Bander tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
3. augusti 2021 otsusega

§ 214

lg 2 pde 1, 4 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega.

§ 65lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes M.

Banderile mõistetud karistuse kaetuks Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a kohtuotsusega nr 1-16-2855 mõistetud 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates
3. veebruarist
4. Karistuse lõpptähtaeg saabub
5. veebruaril
7. Vangla esitas kohtule materjalid M. Banderi tingimisi vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. M. Bander soovib vabaneda.
8. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused M. Banderi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (

§ 76lg 2 p 2).

Analüüsides materiaalsed aluseid (

§ 76lg 4), leidis kohus, et M.

Bander ei kuulu vabastamisele. Positiivselt iseloomustavad isikut vabanemisjärgse elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (sh sotsiaalprogrammide läbimine, majandustöödel ja väljaspool vanglat puidutööstuses töötamine) ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Avavanglas liigub M. Bander järelevalveta, vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Kaaskinnipeetavatega probleeme pole. M. Banderi käitumine on olnud õiguskuulekas.

1. M. Banderi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. M. Banderit on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta viibib teistkordselt vangistuses. M. Banderi kuritegusid iseloomustab tema jõhker ja hoolimatu suhtumine kannatanutesse, sh olulise initsiatiivi ülesnäitamine grupis toimepandud kuritegudes. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsusega mõisteti ta varem väljapressimise toimepannud isikuna süüdi selles, et ta nõudis koos teise isikuga kannatanult sõiduki üleandmist, põhistades nõudmist käitumuslikult oma 2 füüsilisest üleolekust lähtuva ohuga kannatanu kehalisele puutumatusele ning ähvardades keeldumise korral osaühingu hoone süüdata. M. Banderi vägivaldsust kirjeldas maakohus ka
4. detsembri 2016 otsuse pinnalt, kus M. Bander kägistas kannatanut kaelast, tõmbas kõrvadest ja juustest ning tekitas talle füüsilist valu ja vigastused ning ähvardas siduda kannatanu nööriga auto taha lohisema. Kannatanu andis seepeale M. Banderile raha. Teises episoodis peksis M. Bander kannatanut jalgade ja rusikatega kehasse, millega põhjustas talle füüsilist valu. Samuti ähvardas ta kannatanu tappa, võttis tema kaelast kinni ja lubas kõrisõlme puruks tõmmata. Kolmandas episoodis peksis M. Bander kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pähe, tekitades kannatanule ämblikvõrkkesta verevalumi vasaku suuraju poolkera piirkonnas, nahamarrastused näole, verevalumid silma ja oimupiirkonda ning kriimustuse.
5. Kinnipeetava varasem käitumine näitab äärmiselt madalat motivatsiooni täita käitumiskontrolli kohustusi. Kolmel korral kriminaalhooldusel viibinud M. Banderi pani esimesel katseajal toime uue kuriteo, teise ajal ei sooritanud ühtki ÜKT tundi ning pani toime mitu kuritegu ja kolmanda katseaja jooksul ei täitnud kohusetundlikult käitumiskontrolli nõudeid. Korduv kuritegude toimepanemine, nende rasked asjaolud ning katseaja rikkumised näitavad süüdimõistetu suurt retsidiivsusohtu.
6. Uute kuritegude riski kätkeb M. Banderi alkoholisõltuvus. Enda kinnitusel jõi ta igal nädalavahetusel seltskonnas. Kõikidel kuritegudel on alkoholi tarvitamisega seos. M. Banderit on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobes. Kuigi M. Bander on vangistuses osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses ja väljendab kõrget valmisolekut muutusteks, on keeruline hinnata reaalseid muutusi kontrollitud keskkonnas. Minevikukäitumise pinnalt nähtub, et isiku riskiteguriteks vabaduses on negatiivne suhtlusringkond, ebastabiilne sissetulek, kuritegelikud hoiakud, alkoholi tarvitamine, impulsiivsus.
7. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et süüdlane hakkab vabaduses käituma õiguskuulekalt ja suudab täita kriminaalhoolduse tingimusi. MÄÄRUSKAEBUS
8. M. Bander palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt.
9. Määrusest ei selgu, mis peaks motiveerima M. Banderit hästi käituma, kui seda tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestata. Põhjendamatult on uuesti antud hinnang ka kuriteo asjaoludele, mida hinnates määrati karistus. Arvestamata on jäetud süüdimõistetu elutingimused ja vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. M. Bandril on eluja töökoht. Viimases on ta probleemideta töötanud juba 1,5 aastat. Lisaks on ta omandanud kopplaadur ekskavaatorijuhi eriala. 20 kuu jooksul avavanglas on M. Bander näidanud, et suudab käituda õiguskuulekalt. Ta soovib töötada, peret aidata ja last kasvatada ning kahetseb siiralt tehtut. Vangistus on eesmärgi täitnud ning ühiskonda sulandumine probleeme kaasa ei too. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja M. Bander tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt 3 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). M. Banderi esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“ ning programme kinnistavatel vestlustel. Programmide tagasiside on väga positiivne – M. Bander ei süüdista asjaolusid, keskkonda jm, vaid on võtnud tegude eest vastutuse, analüüsis üksikasjalikult oma minevikku ja läbi isikliku arengu püstitas reaalsed eesmärgid vabaduses nende täitmiseks. Ta on muutnud sõpruskonda, et tulevikus vältida probleeme. Omandatud on meetmed, mis aitavad konfliktist eemalduda. M. Banderi kõik teod on toime pandud alkoholijoobes. Sellegi riskiteguriga on vanglas põhjalikult tegeletud. M. Bander mõistab, et tulevikus on tema jaoks õigeks eluviisiks

kus. Kuivõrd isiku võimalikku käitumist peaks prognoosima muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et M. Banderi karistuse individuaalne eesmärk on täidetud. Väga olulise argumendina M. Banderi vabastamise poolt kõneleb asjaolu, et süüdlane on viibinud alates

1. novembrist 2021 avavanglas. Ta liigub järelevalveta väljaspool vanglat lubatud kohtades ning töötab alates
2. jaanuarist 2022 puidutööstusettevõttes.
3. Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. M. Banderi puhul puudub oht ja risk seoses eluaseme, hariduse, narkootikumide jm kuritarvituste ning tervise ja emotsionaalse seisundiga. Ta asuks elama õe juurde. Puuduvad andmed, et lähedased mõjutaksid M. Banderit negatiivselt. Lühiajalistel väljasõitudel on M. Bander lähedasi külastanud. Seega on M. Banderil vabaduses võimalik lähedastele toetuda. Vabanemisel saab M. Bander jätkata töötamist samas töökohas puusepa ametikohal. Tööandja hinnangul on M. Bander tubli töötaja. Ehkki töö ja majandusliku toimetuleku osas esineb ka riski ja ohtlikkust kätkevaid asjaolusid, nt varasem suhtumine võlgade maksmisesse, üle oma võimete elamine ja mitteametlikel töökohtadel töötamine, näib M. Banderi suhtumine olevat muutunud – ta töötab meelsasti, on tööalast pädevust tõstnud omandades ekskavaatorijuhi kutse, seadnud prioriteediks elatisevõla maksmise ning kogunud esmaseks toimetulekuks vajamineva raha vabanemisfondi. Ringkonnakohtu hinnangul saab M. Banderi vabanemisjärgsed tingimused lugeda pigem positiivseks, sest isikul on olemas elukoht ning realistlikud plaanid – ta leiab, et muutus peab toimuma inimese sees ning vangla hinnangul on süüdlasel motivatsioon muutuseks olemas ja üsnagi tugev. Avavanglas on M. Bander käitunud viisakalt ja intsidentideta, ta ei otsi probleeme ning tahab käia tööl. Ta kinnitab, et on aja jooksul muutunud rahulikumaks ega otsi enam konflikte.
4. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Vangla ja prokurör M. Banderi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör peab positiivseks ITK täitmist, distsiplinaarkaristuste puudumist, toetavaid lähedasi ning elukohta. Negatiivseks aga süüdlase isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid.

1. Tõsi on see, et M. Banderi varasem elukäik on kuritegelik ning kuritegude asjaolud rasked. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Banderi tegude ebaõiglus on suur ning asjaoludest tulenevalt võib tema käitumine muutuda vägivaldseks ja hoolimatuks, eriti kui isik on alkoholi tarvitanud. Samas kuriteo asjaolude kaal aja jooksul väheneb. M. Banderi viimane kuritegu jääb 2016 veebruari. Vangistuses on M. Banderi kuritegelike riskidega tegeletud ning vangla 4 usaldust süüdlase isiku vastu näitab kahtlemata tema paigutamine avavanglasse, kus ta on pika aja jooksul käitunud hästi ega ole usaldust kuritarvitanud. Prokuratuuri kirjalikus seisukohas ei ole sellega arvestatud. Ringkonnakohus pidas juba oma
2. aprilli
3. a määruses positiivseks M. Banderi paigutamist avavanglasse ning töötamist. Heaks peeti ka M. Banderi käitumist vangistuses. Samas peeti M. Banderi uue kuriteo riskifaktoreid arvestades siiski oluliseks tema karistuse kandmise jätkumist avavanglas, kus süüdimõistetu saaks kinnistada tööharjumusi ja mõnevõrra vabamates tingimustes tegeleda oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega ning seaduskuulekate hoiakute kinnistamisega. Allakirjutanute hinnangul on süüdimõistetu käitumine vähemkontrollitud keskkonnas ka ligemale 1,4 aastat hiljem hea. M. Bander on oma käitumisega kinnistanud tööharjumust, ta tasub võlgasid ning tahab elada normaalset rahulikku elu, kust on välistatud kriminaalse taustaga inimesed. Ringkonnakohtu hinnangul on M. Banderi seaduskuulekad hoiakud varasemaga võrreldes paremini kinnistunud.
4. Arvestades, et M. Banderi edasine karistusaeg ei täidaks enam tema taasühiskonnastamise, vaid üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärki, tuleb ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Ühiskonna kindlustamise eesmärki saab kohtukolleegiumi hinnangul saavutada ka süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste panemisega. Maakohus ja prokuratuur on viidanud ka M. Banderi luhtunud kriminaalhooldustele. Selles osas leidis ringkonnakohus eelmisel korral, et ainus sobimatu kaalutlus kohtupraktika mõttes on arvestamine kriminaalhooldustega, mis ebaõnnestusid varasemate (juba kustunud) karistuste kandmise ajal. Ehkki vahepeal on kohtupraktika muutunud, ei pea ringkonnakohus õigeks arvestada luhtunud kriminaalhooldusi sel korral M. Banderi kahjuks. Isik, kes on aastaid vanglas hästi käitunud ja ära kandnud pika karistusaja, väärib kohtukolleegiumi hinnangul uut võimalust. M. Banderile lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus vangla ettepanekutega.
5. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse M. Bander lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kohusetundlikult käitumiskontrolli tingimusi ning kohustusi. Seega peab M. Bander suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
6. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab M. Banderi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5