Obsah (5)

§ 120§ 132§ 123§ 55§ 15

Väärteoasi nr 4-25-3049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3049 Kohtunik Marek Vahing Väärteoa

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
2. Kohtuväline menetleja on
3. juulil 2025 teinud kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt rikkus Enriko Tšernov liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Talle heidetakse ette, et ta juhtis
4. juulil 2025 kell 19.09 mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. 9.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

1. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud kiirmenetluse otsuse tegemisel kõiki nõudeid. Enriko Tšernovile on teatatud tema õigused ja kohustused ja selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga
2. juulil 2025, et ta on kiirmenetlusega nõus ja tal on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ja ta on tutvunud väärteo kirjeldusega.
3. Kohus on seisukohal, et Enriko Tšernovile ei ole sama rikkumise eest kahte otsust koostatud. Arusaamatus on tekkinud sellest, et kohtuväline menetleja on esmalt vormistanud kiirmenetluse otsuse blanketil, mis kannab numbrit 10220192878059 ja hiljem sisestanud selle oma andmebaasi, kus väärteoasi sai numbriks 2610,25,
4. Kohtuväline menetleja eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete märkimisel. Nii märkis ametnik otsuse koostamise kuupäevaks
5. juuli 2025 ja sellest tulenevalt ka väärteo toimepanemise kuupäevaks
6. juuli
7. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses menetlusaluse isiku kaebusele, et valed kuupäevad kirjutas ta ekslikult ja kohe järgmisel päeval kui kohtuvälise menetleja ametnik seda märkas ehk
8. juulil 2025, võttis ta telefoni teel ühendust menetlusaluse isiku Enriko Tšernoviga ja selgitas oma eksimust otsuse koostamisel. Ametnik tegi kiirmenetluse otsuse blanketil nr 10220192878059 parandusmärked ja kinnitas need oma allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse esimesel lehel, kus on otsuse koostamise kuupäeva lahter, on ametnik tõmmanud maha kuupäeva „25“ ja selle peale kirjutatud kuupäeva „24“ . Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus õige, koostamise aeg“ ja allkiri. Kiirmenetluse otsuse blanketi teisel lehel on väärteo kirjelduse lahtris tõmmatud maha kuupäev „25“ ja asemel on kirjutatud kuupäev „24“. Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus õige, rikkumise aeg. Isik teavitatud 25.07 telefoni teel.“ ja allkiri. Kiirmenetluse otsus nr 10220192878059 sisestati politsei menetlusinfosüsteemi juba parandatud andmetega ja sellele materjalile genereeriti väärteoasja nr 2610,25,
9. Andmebaasi sisestamise järel ilmus otsus menetlusalusele isikule nähtavale ka e-toimiku vahendusel. Seega ei ole kohtuväline 3 menetleja koostanud Enriko Tšernovile kahte otsust. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses kaebusele, et kiirmenetluse otsusel nr 2610,25,003451 on näha rahatrahvi tasumisel kasutatavat viitenumbrit 10220192878059, mis on ka politseiametnik Hannes Hendriksoni koostatud kiirmenetluse otsuse blanketi number. Seegi kinnitab, et tegemist on sama otsusega, kuna kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt on kiirmenetluse otsuse blanketil olev number rahatrahvi tasumisel kasutatav viitenumber. Nii on see märgitud ka kiirmenetluse otsuse blanketi osas, kus asuvad makserekvisiidid. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kahte otsust sama rikkumise kohta tehtud ei ole. Samuti ei ole kohtuväline menetleja asunud tehtud otsust muutma. Kohtuväline menetleja on parandanud otsuse andmeid.
10. Kohtu arvates on tõendatud, et väärtegu, milles Enriko Tšernovi süüdistatakse, on aset leidnud ja selle on pannud toime Enriko Tšernov.
11. Kaebuses märgib Enriko Tšernov, et ta ei liigelnud
12. juulil 2025 Jõhvi – Tartu – Valga maanteel ja tema sõiduki kiirust sellel kuupäeval ei kontrollitud. Seega ei saanud ta väärtegu toime panna ja otsus tuleb tühistada. Kohus sellega ei nõustu. Eelpool on leidnud tõendamist, et kohtuväline menetleja eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete kandmisega. Kui ametnik oma viga märkas, siis tegi ta parandused ja teavitas sellest ka menetlusalust isikut, kellel vastuväiteid ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et kiirmenetluse otsuse blanketile on märgitud otsuse koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks
13. juuli
14. Hilisemalt on kuupäeva parandatud ja loetud õigeks otsuse tegelikuks koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks
15. juuli
16. Kohtul ei ole alust kahelda, et väärtegu on pandud toime
17. juulil
18. Seda kinnitavad ka teised väärteotoimikus olevad tõendid. Mis puudutab rikkumise toimepanemise aega, siis ei heidagi keegi ette väärteo toimepanemist
19. juulil 2025, vaid
20. juulil
22. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Raili Põder
23. juulil 2025 riikliku järelevalve korras Enriko Tšernovi juhitud mootorsõiduki BMW 530D reg. märgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist väärteootsuses kohas ja tuvastas kiiruseületamise. Metrosert taatlustunnistusest TTRS-25/00108 nähtub, et mõõtevahend taadeldi
24. juulil 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eelnevast on näha, et mõõtevahend oli taadeldud, ei ole kahtlust, et sõidukiirust mõõtis pädev ametnik ja mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.
25. Rikkumise kirjeldus on nii parandatud andmetega kiirmenetluse otsuse blanketil nr 10220192878059 kui kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2610,25,003451 on sama. Enriko Tšernov juhtis
26. juulil 2025 kell 19.09 Elva vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi - Tartu – Valga maantee,
27. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kiirmenetluse otsuse blanketil, mis oli aluseks hilisemale otsuse sisestamisele andmebaasi, on Enriko Tšernov märkinud, et ta ületas natukene kiirust
28. juulil
29. Ka otsuse lõpus on Enriko Tšernov oma allkirjaga ja kuupäevaga
30. juuli 2025 kinnitanud, et ta on saanud anda väärteo kohta ütlusi ja otsuse ärakirja on ta
31. juulil 2025 kätte saanud. Juhul kui kohtuväline menetleja oleks teinud otsuse
32. juulil 2025, siis ei oleks saanud Enriko Tšernov oma allkirjaga otsuse kättesaamist
33. juulil 2025 kinnitada. Lisaks on veel teised eelpool märgitud tõendid, mille põhjal saab kogumis kohus lugeda tõendatuks, et Enriko Tšernov on pannud väärteo toime just
34. juulil 2025 ja täitnud LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
35. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

4

1. Kohtu hinnangul pani Enriko Tšernov süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Enriko Tšernov ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 30 km/h võrra, mis on sedavõrd suur kiiruseületamine, et see ei saanud talle märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Järelikult pidi ta saama aru, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistus
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
5. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi 2017 otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Enriko Tšernovi rahatrahviga 73 trahviühiku ulatuses, mis on 584 eurot.
7. Kohtu arvates vastab Enriko Tšernovile määratud rahatrahv tema süü suurusele. Menetlusalune isik liikus õhtusel ajal maanteel, mis on tavapäraselt tiheda liiklusega. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü vähemalt keskmine. Kiiruseületamine ei jäänud seadusesättes toodud vahemiku (21-40 km/h) alumise piiri juurde, vaid selle keskele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistus peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Karistuse muutmiseks kohtu arvates põhjust ei ole.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Enriko Tšernovi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 5