KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-107630 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu avald

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

3 8. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 22-24), millest nähtub, et E. S. on xxx korteriomanik; korteriomanikule on tasumiseks esitatud kommunaalteenuste arved (dtl 38-57; arvetelt nähtub tasu üldelektri, maja hoolduse, koristaja, raamatupidamisteenuse, üldvee, kütte, remondifondi ja kaudsete kulude eest, sh ühiku hind, tasumisele kuuluv summa, võlg ja viivis varasema perioodi eest); andmed E. S.lt saadud laekumiste kohta (dtl 58; perioodil 6.02.2024-5.02.2025 on tasutud 1507 eurot); kliendikaardi, millelt nähtub korteriomaniku võla kujunemine perioodil 3.11.2023-31.03.2025 (dtl 59) ning tasumata põhivõlg viidatud perioodil on 973,03 ja sissenõutavaks muutunud viivis 10,76 eurot. Korteriomaniku kohustus tasuda kommunaalteenuste eest tuleneb

§ 40lg 1 ja 2 ning põhikirja p-st 29.

Korteriühistu palub E. S.lt välja mõista: põhivõlg 973,03 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 10,76 eurot (perioodi eest 01.11.2023-31.03.2025), viivis alates 01.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses (seadusjärgses määras).

1. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomanik on jätnud osutatud kommunaalteenuste eest tasumata ning võlgnevus 31.03.2025.a. seisuga on 973,03 eurot. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude 973,03 eurot.
2. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 01.11.2023-31.03.2025 eest 10,76 eurot (sissenõutavaks muutunud viivis; dtl 59). Lisaks sissnõutavaks muutunud viivisele nõuab avaldaja viivist TsMS § 367 alusel alates 01.04.2025.a. VÕS § 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud.
2. E. S. volitatud esindaja esitas kohtule e-kirja, milles palus sõlmida avaldajaga maksegraafiku tingimustel, et puudutatud isik maksab võlgnevuse 250 eurot igakuiselt kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 31.07.2025 ja pikendas kuni 15.08.2025 (dtl 72-75; 79, 86-89). Avaldaja kompromissi sõlmimisega ei nõustunud (dtl 93) viidates asjaolule, et puudutatud isiku esindaja on andnud korduvaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid pole neid täitnud ja avaldajal puudub usaldus selles, et kompromissi täideks. 4 Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud nõude suurusele, ei ole tõendanud ka seda, et oleks võlgnevuse täies ulatuses tasunud või puuduks korteriomanikul üldse täitmata kohustus avaldaja ees. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja avalduse koostamise kulu 439,20 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks), kokku 489,20 eurot.
4. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1). Põhjendatud on taotlus tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Põhjendatud on õigusabikulude 439,20 euro hüvitamise taotlus (arvestusega 3 h x 120 eurot). Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 vastav lepinguline esindaja. Esindaja töötunnihind vastab teenuse keskmisele turuhinnale ning toimingutele kulutatud ajahulk (3 h) on mõistlik. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 489,20 eurot.
5. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5