2-25-15218/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-15218 Tsiviilasi T.K. hagi A.S.A.B. vastu abielu lahutamiseks. Hageja: T.K. (isikukood: XXX, elukoht Laseri XXX-i xxxxxx epost: XXX). Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: A.S.A.B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX,xxxxxxxxx, XXX xxxxxxx, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2026 Protokollija istungisekretär Kärt Savisto RESOLUTSIOON
4. Lahutada T.K. ja A.S.A.B. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuses.
5. Jätta T.K. perekonnanimeks peale abielulahutust „T.K.“.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 1 HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT
7. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuses. Abielust on sündinud üks laps, kes elab hageja juures. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud viis aastat tagasi, varalisi nõudmisis tal kostja vastu ei ole.
8. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
9. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud. Kostja on esitatud avaldusega nõus. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
10. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. T.K. abiellumisel oma nime ei muutnud, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks „T.K.“. MENETLUSKULUDE JAOTUS
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2