← Eesti

1-26-634/7

Obsah (5)§ 424§ 329§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 25. märts 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-634 (25261000461) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar Hi

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav abiprokurör Valdo Gerassimov Meelis Kannel (isikukood: 37006096538; elukoht: XXX ; töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud, viimati 03.03.2021.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 329

järgi vangistusega 6 kuud, mida suurendati eelmise kohtuotsusega

§ 424lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Liitkaristuseks mõisteti 11 kuu pikkune vangistus, mis asendati 330 tunni üldkasuliku tööga kahe aasta jooksul; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Tarmo Pilv (kokkuleppel) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Meelis Kannel süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Meelis Kandlele mõistetud 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Meelis Kannel kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 1 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Meelis Kannelt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Meelis Kannelt käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424lg 4 p 2 alusel võtta Meelis Kandlelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. 2. Menetluskulude hüvitamine: Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Meelis Kandlelt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1329 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1351 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 112,58 eurot tasumine (viimasel kuul 112,62 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu

  1. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700010155 ning selgituse “Meelis Kannel, otsus nr 1-26-634, menetluskulu“. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Meelis Kannelt süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.03.2020 Tartu Maakohtu poolt kohtuotsusega nr 1-20-933 karistatud

§ 424

lg 1 järgi (karistus ei ole kustunud), juhtis taas 18.10.2025 kella 19:30 ajal Valga maakonnas Valga vallas Valga linnas Maleva tänaval 4a mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 3,32 mg/g. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/g, lugeda lõplikuks tulemiks 3,25 mg/g ning põhjustas liiklusõnnetuse. Antud teoga rikkus Meelis Kannel liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammis ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Meelis Kannel toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks

§ 424

lg 2 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 69lg-te 1, 3 alusel asendada Meelis Kannelile mõistetav vangistus kuus

(6)kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (6 kuud = 180 päeva), s. o. üldkasuliku tööga 180 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne
(18)kuu jooksul.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Meelis Kannelit üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.

Meelis Kannel peab:

  1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma 3 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Meelis Kannel on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Meelis Kannel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Tulenevalt

§ 50lg 1 p 1 võtta Meelis Kannelilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et 4 süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Meelis Kandlele arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1351 eurot, s.h sundraha 1329 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.