Obsah (7)

§ 121§ 199§ 215§ 87§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 25. märts 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-1300 (25261000458) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar H

§ 121

lg 1 ja

§ 199

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav abiprokurör Valdo Gerassimov X.H (isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht või õppeasutus:XXX ; karistatus: väärteo- ja kriminaalkorras karistamata, Tartu Maakohtu 04.11.2025.a. otsusega tunnistatud süüdi

§ 121

lg 1 ja

§ 215

lg 2 p 2 järgi.

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning

§ 87

lg 4 alusel allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada X.H süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Tunnistada X.H süüdi

§ 199

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista X.H-le liitkaristuseks 2 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata X.H-le katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui X.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada X.H-d kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi.

osalema sotsiaalprogrammis

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustada X.H-d käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kella 06.00-ni ilma seadusliku esindaja või kriminaalhooldaja loata.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine X.H menetluskulude tasumisest ning jätta sundraha 1329 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 478,64 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 89,28 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 89,28 eurot (s.h käibemaks 17,28 eurot) vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale tema poolt X.H-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408 1 lg 2 sätteid. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus X.H-d süüdistatakse selles, et tema 06.10.2025 kella 09 ajal tekkinud sõnavahetuse käigus loopis XXX õppekoha lähedal kaasõpilasi O.R-i ja I.P kividega, kes said kividega pihta. Seejärel tungis X.H kõigepealt kallale I.P-le , kellele lõi rusikaga tugevalt ühel korral rindkere piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Pärast seda tungis kallale O.R-ile, kellele lõi korduvalt rusikaga rindkere piirkonda, pani murule pikali ja kägistas O.R-i kätega kaelast, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vägivallatsemise vahele sekkus J.H, mille järel X.H lõpetas O.R-i füüsilise rünnaku. AS Valga EMO-s tuvastati, et O.R-ilt ja I.P-l kerge valulikkus sternumi mõõkjätke piirkonnas. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani X.H toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X.H-d süüdistatakse selles, et tema 24.10.2025 kell 02:30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Valga maakonnas Valga linnas XXX asuva kortermaja kolmanda trepikoja trosslukuga kinnitatud C.J-ile kuuluva jalgratta Fatbike Insera 24“ maksumusega 300 eurot. Toimetas jalgratta enda elukohta ja omastas selle. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani X.H toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav, süüdistatava seaduslik esindaja ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks 1)

§ 121

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust; 2)

§ 199

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista X.H-le liitkaristuseks 2 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui X.H 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

X.H peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on X.H kohustatud osalema sotsiaalprogrammist kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi.

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustub X.H käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool kodu alates kella 22.00st kuni 06.00ni ilma seadusliku esindaja või kriminaalhooldaja loata. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud 3 süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 199

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 478,64 eurot. Süüdistatava X.H kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 89,28 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et X.H on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5